liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. 6. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda: 1) kehade kiirus 2) liikumise suund 3) keha kuju 7. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe. 9. Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel või antud ajahetkel. 10. Kiirendus näitab kui palju muutub kiirus aja ühikus. 11. Vabalangemiseks nim. sellist kehade kukkumist, kus õhu takistus puudub või on väga väike. 12. Newtoni 1. seadus: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. 13. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 14. Newtoni 3. seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastas suunalised. 15
korrutisega. F = mg Jõudu millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal ei ole rakendatud kehale, vaid alusele või riputusvahendile. Raskusjõudu tähistatakse tähega P. 1) Mida nimetatakse jõuks ? Ühe keha mõju teisele kehale. 2) Gravitasiooniks ? Kõikide kehade vastastikuse tõmbuse nähtus. 3) Inerst ? Keha saab säilitada oma esialgset liikumis olekut 4) Vabalangemiseks ? keha langemine õhutakistuse 5) Hõõrdejõuks ? tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumkist teine teise suhtes 6) Liigitatakse hõõrdejõudu seisu ja liuge 7) Deformatsioon ? keha algkuju muutus 8) Elastsusjõud ? keha sees tekkiv jõud mis püüab taastada esialgset kuju 9) Too näiteid, kus deformatsioon on elastne ? vedru, õhupall 10) 11) P=m(g+a) F=mg
Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. Nihe on keha alguskohast lõppkohta suunatud sirglõik. Tähiseks on s s=v*t Nihe võrdub ajaühikus sooritatud nihke ja liikumisaja korrutisega. Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel või trajektoori mingis punktis. Hetkiirus ühtlaselt liikudes: v=v0+a*t Kiirendus on kiiruse muutumine ajaühikus. a=(v-v0)/t mõõtühik: m/s2 Vabalangemiseks nim sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Kepleri seadused: 1. Planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub päike 2. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude summa on võrdne nende planeetide ja
Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugust koordinaadistiku alguspunktist. Kulgliikumiseks nim mehaanilist liikumist, mille korral iga kehas tõmmatud sirge jääb iseendaga paralleelseks.
annaabi.ee 
