"vabakuulajat" - 1 õppematerjal

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

6 KÕRGHARIDUS 6.1 Tartu Ülikool Iseseisva Eesti esimeseks kõrgema teadusliku hariduse andjaks ja teadusliku uurimistöö keskuseks kujunes Tartu Ülikool. 1919.a. augustis-septembris valis ülikooli ajutine nõukogu ametisse esimesed 46 professorit, dotsenti ja lektorit. Rahvusliku ülikooli pidulik avaaktus peeti 1. detsembril 1919. Tartu Ülikooli esimeseks rektoriks sai Heinrich Koppel. Loengud algasid 6. oktoobril,novembri lõpuks oli immatrikuleeritud 351 üliõpilast, lisaks veel 70 vabakuulajat. Kui esimestel aastatel täideti mitmed õppetoolid Soomest ja Rootsist kutsutud professoritega, siis 1932. aastal töötas õppejõududena juba eesti õpetajate noor generatsioon, nende arv oli kasvasnud 333-ni, üliõpilaste arv 3057-ni. Paranesid õppimisvõimalused, senise võõrkeelse õppekirjanduse asemele tulid emakeelsed kõrgkooliõpikud. Uus ülikoolide seadus hakkas kehtima 1938. aastal, samal aastal avati ülikooli juurde