Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoidis neid joones. Loominguperiood-Ta looming on väga itaaliapärane. 8-aastaselt mõjutas tema loominugt enim Johann Christian Bach. Suure osa enda vaimulikest teostest komponeeris ta Salzburgis. Isiklik elu(Tunnustus teatud ringkondade poolt, Konflikid ülemustega, Vabakunstniku eluga toimetulek)-Iseseisev vabakunstniku elu oli keeruline, müüs ühel õhtul kirjutatud noodid kohe maha ja teenis head raha, aga ei osanud ikka ringi käia vaid laristas. LOOMING: Vokaalmuusika (žanrid ja näited )-ooperid(“Figaro pulm”), missad, Instrumentaalmuusika (žanrid ja näited)-Klaverikontsert, flöödikontsert, sümfooniad(41), orkestriserenaadid, Uuendused muusikas a), b), c), d)harjumatu harmoonia Muusika üldiseloomustus-enamik teoseid Duur-helilaadis
1898. aasta suvel käis ta koos venna Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta Saksamaale tagasi, nüüd juba Münchenisse. Seal hakkas ta tegelema sümbolismi ja uueromantismiga, kujutama tundeid ja meeleoludega. 1903. aastal tuli Kristjan tagasi Eestisse, kuna ei olnud raha et edasi õppida. 1904. aastal lõi ta Tartusse oma nimelise ateljeekooli ehk Kristjan Raua õppestuudio. Seal ta töötas 10 aastat õpetajana. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Kristjan ja peretütre Elviiraga tekkis neil vastastikkune kiindumus. Nad tahtis abielluda aga vanemad olid alguses selle vastu, peatselt aga abielluti 1924. aastal. ELUKÄIK 3 Kristjan Raud sündis 22
koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga.) Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele (,eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur.) Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari
just sellest perioodist. Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. 1883. aastal astus 19- aastane neiu Peterburi konservatooriumi. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis omanimelise laulukoori asutamiseni. Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega
töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis jm. Eesti vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. 1921
Laikmaa kunstiateljeega Tallinnas. Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ja Eesti Kirjanduse seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna Reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gõümnaasiums, Riigi Kunsttööstuskoolis ja Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitsusseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasi oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid õpetatud eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907.a Jakod hurda surma järel, oli Raud nõudnud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja
Bachiga, kes mõjutas väga tema varajast loomingut. Reisimine kurnas teda ja ta uskus, et temal on lapsepõlv vahle jäänud. Samuti võib arvata, et reisidel haigestumine põhjustas Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. Mozart ei käinud kunagi koolis, vaid tema vanemad õpetasid teda. · Tööaastad, loominguperioodid (Mozartil näit. Salzburgi, Viini periood), Isiklik elu ( tunnustus teatud ringkondade poolt, konfliktid ülemustega, vabakunstniku eluga toimetulek) Haydni hea elu algas siis, kui ta kutsuti kapellmeistriks Eszterhazy õukonda(1761-1790). Seal anti talle vabad käed, ta võis muusikaga teha mis tahtis, eksperimenteerida. Seal saavutas ta originaalsuse. Seal oli ta ka oma parimas loomeeas. Eisenstadti ehitati grandioosne palee, mis tõusis muusikalise tähtsuse poolest väga kõrgele. Sealne õukond ausas Haydnit ja seal sai ta palju tutvusi. Kui vürst Nikolaus suri lõppes ja Haydn'i Eszterhazy periood, sest vürsti poeg
polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert – selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale.
Ka L.Mozart suhet ei soosinud Ei saavutanud 1778 Pariisis erilist menu Ema suri 1778 Salzburgi peapiiskopi teenistuses Need ebaõnnestumised muutsid jällegi Mozarti käekirja: varase lennuka mängulisuse ja pulbitseva tundelisuse kõrvale tuli küpse kunstniku poeetilisust ja süvenenud tõsidust Viinis vabakunstnikuna 1781 jõudis konflikt peapiiskopiga Mozarti vabastamiseni teenistusest Esimestel vabakunstniku aastatel andis klaveritunde ja esines autorikontsertidel Tüli peapiiskop Colloredoga, keda Viinis ei sallitud, tuli Mozarti mainele kasuks Viinis vabakunstnikuna 1782 abiellus oma kunagise kiindumuse noorema õe Constanze Weberiga (pildil) Samal aastal tekkis hea kontakt parun von Swieteniga, kes õhutas Mozartit uurima Händeli ja Bachi muusikat; siit polüfoonilised mõjutused küpses loomingus Viinis vabakunstnikuna
ateljeekooliga Tallinnas. Kristjan Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ning Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana . Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 19231924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907. aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus
kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn)
Kristjan Raud (1865-1943) oli samuti üks eesti kunstnikke, kes rajas oma kärjääri Eesti, kuigi ande ja tutvuste poolest oleks tal olnud võimalik sulanduda Peterburi või Saksamaale. 1904. Aastal kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales “Noor Eesti”, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi Põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu. Eesti Vabariigi algusaastail loobus K. Raud vabakunstniku elust ja asus tööle haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919- 1923) Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. 1907. Aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist. K. Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegustsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Avas oma stuudikooli Tartus. Tegustsedes 1919 Tallinnas haridusministeeriumi muinsusosakonna
laagris. 1956 Vabastati ennetähtaegselt vangilaagrist. 6.12.1956 Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunali otsus rehabiliteerimise kohta. 1956 Abiellus õpingukaaslase ja kunstniku Esther Raudsepaga (neiupõlvenimi). 1956-1959 Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. 1957 Sündis tütar Hanna. 1959 Alustas esinemist näitustel. 1959-1960 Töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina. 1960 Sündis tütar Liina. 1964 Võeti ENSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1964-1974 Valdavalt vabakunstniku staatuses, töötas aeg-ajalt Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. 25.12.1974 Henn Roode suri maovähki.
andmise. 1863-1864 orkestreeris Tsaikovski kõige erinevamatele orkestrikoosseisudele nii teiste autorite kui ka enda kirjutatud teoseid. Samal õppeaastal kirjutas ta suurele sümfooniaorkestrile muusikapala ,,Roomlased Colosseumis", tegi orkestreeringu Beethoveni Kreutzeri sonaadi esimesele osale ja kahele variatsioonile Schumanni sümfoonilistest etüüdidest. Tsaikovski töökust ja innukust hinnati konservatooriumi lõpetades vabakunstniku nimetuse ja hõbemedaliga. Kolm kuud hiljem pidi ta aga lugema helilooja Cesar Cui avaldust, mis teda väga haavas. Cui avalduses seisis, et Tsaikovski on üks väga nõrk helilooja. Pjotr aga ei lasknud end sellest heidutada ning jätkas oma tööd. 4 Looming Tsaikovski kirjutas oma esimese sümfoonia aastal 1866 ning see kandis nime ,,Talveunelmad".See sümfoonia on läbi imbunud vene rahvalauludest ja tantsudest. See
polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale.
Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppi ma hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esi m ese järgu diplo miga. Kogu o ma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: 4 aastat Peterburis, peale seda kodu maal ja vahepeal ka klaveri õpetajana Kroonlinnas. Sil mapaistva koorijuhina viis Miina Här ma o ma Tartus asutatud se gakoori k õrgele tase m ele. Esineti ka Riias, Pihkvas ja Peterburis, kus k õlasid ka muuhulgas koorijuhi enda rahvalauluseaded ja originaalloo ming
Koorilauludest on säilinud ,,Linakatkuja" , ,,Muremõtted". Miina Härma (1864-1941) oli Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Tema isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Miina Härma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esimese järgu diplomiga. Kogu oma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: neli aastat Peterburis, peale seda kodumaal ja vahepeal ka klaveriõpetajana Kroonlinnas. Silmapaistva koorijuhina viis Miina Härma oma Tartus asutatud segakoori kõrgele tasemele. Esineti ka Riias, Pihkvas ja Peterburis, kus kõlasid ka muuhulgas koorijuhi enda rahvalauluseaded ja originaallooming. Samuti juhatas ta koore ka laulupäevadel ja pidudel.
( vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased ). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miia Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. 6. Rudolf Tobias ( 29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin ) Esimene kompositsiooniharuga eesti helilooja
Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari
lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeriv romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. KRISTJAN RAUD (1865–1943) – 1892-97 Peterburi KA vabakuulaja – kujutas maalilistes söejoonistustes proosalist kuid sünget külaelu. 1895 saab vabakunstniku nimetuse 1897 õiguse õpetada joonistamist 1897-98 Düsseldorfi KA 1899-1903 Münchenis Anton Ažbé koolis ja Müncheni KA-s (1901-1903), sajandivahetusel Saksamaal kõige uuenduslikum kunstikeskus. Sealne õhkkond aitas tal loobuda realismist ja pöörduda filosoofilisemate teemade juurde, mis olid juugendlikumad ja sümbolistlikumad. („Inimene ja öö“, „Puhkus rünnakul“) 1903 kodumaale, - siin hakkasid üldinimlikud teemad seostuma kohalike rahvuslike probleemidega.
annaabi.ee 
