Roosiaed. Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega ümbritsetud Kirdetiik, kuhu juhiti kivirikka nõlvaga oja Väike Hundikuristik. Vabakujuline park Mitteregulaarsete kujundusvõtetega loodud park. Nn vaba kujundusstiil vastandub regulaarsele kujundusstiilile, jäljendades loodusmaastikku. Vaba kujundus tuli kasutusele 18. sajandi Inglismaal. Kirjanduses ja kõnekeeles on vabakujulist parki sageli kasutatud Inglise pargi sünonüümina. Inglise pargistiilile on omased vabakujuliselt looklevad teed ja veekogud, asümmeetria, loodusliku vormiga taimmaterjali kasutamine ja maastiku kohaliku eripära väljatoomine. Samu põhimõtteid kasutati hiljem laialdaselt linna- ja rahvaparkide kujundamisel. Jaapani aed Jaapani aia rajamine võeti Kadrioru pargis ette mitmil põhjusel. Esiteks vajasid Kirdetiik ja pargi kaugeim
telliskivimüüriga, mida kaunistavad poolringikujulised avaused. Keskel asub tellistest kabelihoone. Tänaseks on koht metsistunud ning kõik hauatähised hävinud. Ümmargune kärnerimaja, mida on nimetatud ka pudelimajaks ja õunaaidaks, on Eesti mõisaarhitektuuris ainulaadne. Koonuskatusega tornilaadsel hoonel on väikeseruudulised aknad ja ukse ees sambad. Peahoone ümbruses on suur park. Park rajati 18. sajandi lõpul. Peahoonet ümbritses ehisaed. 19. sajandi keskel laiendati vabakujulist parki põhja poole ja lõunasse. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kujundati park ümber ja sinna istutati võõrpuuliike. Pärna-tamme puistu istutati 19. sajandi lõpus rajatud suure korrapärase teedevõrguga aiandi kaitseks. 20. sajandi II poolel täiendati ja hooldati parki pidevalt Pargi südamik koos peahoonega asub keskaegse kindluse kohal, mida piirab hobuserauakujuline ojast paisutatud tiik Kõvvõrjärv. Ida pool on kunagisest vallikraavist kujundatud kaks tiiki
suuresti oma endise ilme. Algselt regulaarse lahendusega väike park rajati 18. sajandi lõpus. Regulaarpargi perioodist on pärit peahoonest lõunasse jäävas pargiosas pärnaalle fragmendid. Regulaarsena on kjundatud ka tagaväljak, mis laskub kolme muldterrassina Emajõe kalda poole. Terrasidele oli rajatud barokne ehisaed. Baroki reeglite kohaselt oli peahoone tagafassaadil avatud vaade Emajõele ning vastas asuvale luunja mõisale. Tagaväljaku põhjaosas asusid kaks vabakujulist tiiki. Ida pool raamis väljakut puuderida, mille tagant algas pargi vabakujuline osa. Parkmetsas asus peahoone lähedal tiik, mille kõrvale oli kuhjatud künkake- seal võis paikneda paviljon, kust sai vaadelda Vana- Kastre linnuse romantilisi varemeid. (Nutt & Maiste, Tartumaa mõisad, 2005) lk 25-26 Barokk Pärnu Püha Jekaterina kirik 18.sajandil oli Eestis üheks suuremaks õigeusu ettevõtmiseks Püha Jekaterina õigeusu kiriku
2010. a andmed selle kohta, kas Lenné käis ka Raadi pargis kohal või tehti projekt kohal käimata. Ei teata täpselt, milline oli Raadi park enne inglise stiili mõjulepääsu. Arhiivides puudub ka plaan 19. sajandi keskpaigast, mis näitaks Lenné võimalikku kujundust. Ometi on julgetud väita, et põhiliselt 1840ndatest pärit vabakujulist skeemi oluliselt ei muudetud. Kogu planeeringut organiseerivaks looduslikuks teguriks oli avar veepeegel, mille ümber paiknevat hoonestust sidus looklev pargiteede võrk. Siit-sealt avanesid maalilised vaated härrastemajale, haljastusele ja kõrvalhoonetele. 20. sajandi algul oli Raadil geomeetrilise joonisega muruplats ülemisel terrassil, ilupuude ja põõsastega. Terrasside servas pügatud võradega pärnad. (K. Lootus) VEEL NÄITEID EESTIST Hiiu Suuremõisa
annaabi.ee 
