liik. Madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Iluaianduses kasutatakse madalama kasvukõrgusega sordirühmi. Looduslikud liigid on väga kõrged. Vajavad päikesepaistelist tuulevaikset kasvukohta, sügavat huumus- ja toitaineterikast ja vett läbilaskvat mulda. Kukekannused on tundlik liigniiskuse suhtes. Õisikute raskuse tõttu vajavad toestamist. Kukekannuseid kasutatakse püsilillepeenras, vabakujulise rühmana murus. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda ja taluaeda. Väga hea ka lõikelillena. 15. Kurekell Mitmeaastaste rohttaimede perekond tulikaliste sugukonnast. Neid on ca 100 liiki, millest enamus on looduslikult levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Euroopas kasvab looduslikult 20 liiki. Kurekelladele on iseloomulikud dekoratriivsed kolmesõrmised lehed. Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad
kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi. Haljastuses kasutatakse tihti üksikpõõsastena või grupiti murus, vabakujulise või pügatava hekina, muruservades. Linnatingimusi taluv, põuakindel, kärpimist taluv vähenõudlik liik. Läänes tuntud alates 1874aastast. On aretatud rida sorte: 'Cido' - õied oranzpunased, viljad kuldkollased valmivad septembri lõpus oktoobri alul. Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) kasvab kuni 2 m kõrguse püstise, tihedalt hargnrvate astlaliste võrsetega põõsana Hiinas ja Jaapanis. Liik sarnane eelmisega, võrsed on
hobuserauakujuline ojast paisutatud tiik Kõvvõrjärv. Ida pool on kunagisest vallikraavist kujundatud kaks tiiki. Sissesõidutee üle kivisilla lõpetavad kõrged valged väravapostid. Peahoone ees asub ovaalne ringtee, muruplatsi ilmestavad pügatud elupuud. Kõrvalhoone ja tiigi vahel on purskkaevu alus. Pargi keskel paikneb ringteega ümbritsetud kivist terrass. Sillakesed ühendavad vanemat pargiosa tiigi ümber asuva vabakujulise pargi ja tiigisaarega. Vee piiril ja pargis looklevad romantilised teerajad läbi looduslike pargiaasade ning seal paiknevad ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik. Kärnerimaja juures on osaliselt säilinud aiandit piiranud punane telliskivimüür. Valitsejamaja ja aida vahel on katusekividega kaetud madal maakivimüür, millel on kõrged tellistest laotud postid. Mõisast suundub kirdesse umbes 1,8 kilomeetri pikkune tammeallee Uue-Antsla pargini.
kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist. Koos lossi ehitusega algas ümbritseva pargi korrastamine ja metsapargi kujundamine. Projekti peamine autor oli Fr. Berg ise. Ta oli veendunud inglise vabakujulise pargi pooldaja. Oma reisidelt Ameerikasse, Euroopasse ja Kaug-Itta tõi ta kaasa ja tellis hiljemgi taimi ja seemneid. Esmane valik tehti taimlas, mis asus metsapargis, oli 2 ha suur ja täiesti umbrohuvaba. Seal kasvas tuhandeid taimi. Üheaastased taimed, kui neid oli teise aasta kevadeks säilinud, koolitati ja kasvatati puukoolis metsa või parki ümberistutamiseni. Sangaste metsaparki on püütud rajada taime geograafilise päritolu printsiibil. Esindatud on
Kattuvate ringide kasutamisel koostatakse kogu kompositsioon üksteisega osaliselt kattuvatest ringidest. Ringid peaksid kattuma omavahel 1/2 ...1/3 ulatuses, et vältida ebasoovitavate teravnurkade teket ning, et tekkiv vorm ei hakkaks servadel visuaalselt hajuma. Kaareteema ülesehituse aluseks on erineva suurusega üksteisega lõikuvad ringid. Tekkiva vormi väliskontuur ühendatakse sujuvate kaartega. Kaareteemat ei saa päris samastada klassikalise vabakujulise kompositsiooniga, kuigi erinevate ringjoonte ning ellipsite omavahelisel ühendamisel kaartega tekib loodulikule vormile lähedane joon. Täisnurkses teemakäsitluses kirjeldab vormidevahelisi suhteid täisnurk. Selline lähenemine eeldab olemasolevat rangejoonelist vormi, millega loodav kujundus ühendada. Teemaarendus tekitatakse täisnurksete vormide ühendamisega pindade osalisel kattumisel või täisnurkse põhivormi, ruudu, suuruse ja kuju varieerimisega. Kattuvate ruutude
pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. 16. Klassitsism; vabaplaneeringulise pargi võidulepääs. Inglise maastikuaed. Sissejuhatus maastikuaeda kui nähtust käsitletakse 18.sajandi inglise maastikustiilina, inglise stiilis pargina, varaste avalike parkidena, romantismiaja aedadena, vabakujulise aiana, loodusliku aiastiilina. Maastikupark kui looduslik lahendus on eksisteerinud paralleelselt regulaaraiaga, kuid pole domineerinud, 18.sajandil toimus üleminek regulaaraiast vabakujuliseks maastikuaiaks. Maastikupargi ajaloolised eelkäijad: Mesopotaamia aiad ja Pärsia jahipargid, Antiikaja pargid ja pühad salud/hiied, Keskaja Euroopa looduspargid jahialad linnalähedasemad metsad, Renessanssaja puhke- ja jahipargid.
plaatide omavahelist ja vaaderpassiga tee põikkallet 2%. Vuugid täidetakse paari päevapärast sama poolkuiva tsemendiga paari päeva pärast, mil tee juba kannab. Vältida tuleb liiga märga vuugisegu, sest see jätab plaatidele inetud jäljed. Ka siin tuleks vuuk jätta 10-15mm madalamaks kui kivi pind, siis voolab vesi kergemini ära ja plaat jääb kuivaks. Teele on laotud vabakujulised plaadid ja vabakujulise mustriga. 1.plaat 2.paigaldussegu 3.betoon 4.killustik Maja tagune tee on tehtud puitkattest mis on immutatud ja püsib 20-30 aastat materjaliks on kasutatud hööveldatud materjali. Sellise põranda talad võivad olla 5x10 cm või 5 x 15 cm immutatud serviti plankudest , mis toetuvad kivipostide peale ja on õhus. Talade vahe katta
Konkreetne liik: lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 2,5 3 m Taime välislaadi kirjeldus: püstine ümar põõsas Lehed: Suured 3-hõlmised lihtlehed, rohelised Õied või õisikud: valged punaka varjundiga. Kukkurvili paljas, punakas Õitsemine: juuni Liigi eritunnused: Roheline taustataim Kasvukoha nõuded: Päike-poolvari, kuiv-parasniiske, vähenõudlik Kasutamine haljastuses: Üksikult, rühmana, pügatava ja vabakujulise hekina Joonis 78. Lodjap-põisenelas (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/harilik%20p%C3%B5isenelas1.jpg.jpg) 82 Joonis 79. Lodjap-põisenelas 83 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 3 m kõrge, 1 3 lai Taime välislaadi kirjeldus: püstine põõsas
kuna magasiait on ulatuslikult ümber ehitatud. Park, mis mõisasüdant vääristab, on suhteliselt väike 3,8 hektarit. Selle esiosa moodustab hoonetega raamitud nelinurkne väljak, mil ringtee. Ehitiste fassaadid on avatud, vaid väljaku nurkadel on puudegruppe. Peaväravalt kulgeb Kulna sihis puiestee, varemalt oli härrastemaja sihilt puiestee ka põllul paiknenud rehehoone suunas. Kunstipärane haljastus jätkub teisel pool peahoonet vabakujulise pargina. Alleedena istutatud põlispuud, tiik (mis teenis ka viinavabriku huve), lilleparter, rohtaed ja mõisaansamblit piirav puiestikuna kujundatud tee moodustavad harmoonilise terviku. Lõpuks nimetatagu ka puuviljaaeda see hõlmab ulatusliku kivimüüriga piiratud ala endise aida taga. Eraldi tuleb rääkida ühest tänaseni säilinud kõrvalhoonest valitsejamajast. Hoone puudub 1828. aasta plaanilt, ta on märgitud alles 1849. aasta mõisasüdame üldkaardistusel. See
Konkreetne liik: Arendsi astilbe( Astilbe Arendsii) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 80...100 cm Taime välislaadi kirjeldus: kõrgekasvuline, tihe püstine puhmik Lehed: Lehed on tumerohelised, pealtpoolt läikivad Õied või õisikud: õitseb juuli-september, Õied suurtes õisikutes, rikkalik õietoonide valik Liigi eritunnused: eestis kõige rohkem levinum sort Kasvukoha nõuded: Niiske, jahe, huumusrikas ja happeline muld. Poolvari või vari. Kasutamine haljastuses: ilutaimena, vabakujulise rühmana veekogu äärde. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=966 http://plantest.eu/epood/liigikirjeldus-astilbe http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/astilbe_x_arendsii_amethyst_arendsi_astilbe_amethyst.html http://www.neevaaed.ee/tooted/?category=1&product_id=1466 1.6 Bergeenia (Bergenia) Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm, läbimõõt kuni 100 cm.
sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud.Näide: Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. 15. Inglise maastikupark Eestis *, näited Inglise maastikupark oli vabakujulise plaaniga territoorium, kus metsatukad ja karjamaalapid kombineerusid kõverate teede, ojade-tiikide, hoonete ning spetsiaalselt ehitatud lossivaremete ja juhuslikult paigutatud kividega. Omamoodi oli siin tegu kujunduse abil maastiku parandamise, mitte enam lausmuutmisega. Näiteks: Vidva jõeorg 16. Kirjelda lühidalt tüüpilist rahvaparki * Gümnaasiume saab pidada esimesteks rahvaparkideks. Siin kasvasid pühad oliivipuud, plaatanid ja
kaalutlustel maastikupilti sihilikult muutma (seitsme maailmaimehulgas Semiramise rippaiad nn.katusaiad), 2. linnaelamute sisehoovide aiad (pakkusid silmailu ning kaitsesid kõrvetava päikese eest), 3. kloostrite sisehoovid (omamoodi botaanikaaiad), 4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati lopsakaid taimi, voolavat vett ja kauneid skulptuure), 5.pargid (rangelt geomeetrilise kujundusega või vabakujulise plaaniga), 6. linnahaljastus. 29. Maastike areng läbi ajaloo (kokkuvõte). Peamised arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. VÕÕRANDUMINE, URBANISEERUMINE, POPULISM KESKKONNAKAITSES, TAASTUVATEL LOODUSRESSURSSIDEL PÕHINEVA ENERGIA KASUTAMINE, HALDUSSUUTLIKKUSE NÕRKUS, VÄÄRTUSHINNANGUTE MUUTUMINE, ELITISTLIK SUHTUMINE MAASTIKKU, IDENTITEEDIKRIIS EHK
Laiuva võraga aeglasekasvuline heitlehine ilupõõsas hortensialiste sugukonnast. Piimjasvalged kollase tsentriga tugevasti lõhnavad pooltäidetud kuni lihtõied moodustavad hea kontrasti tumerohelise lehestiku taustal. Sobib igale mõõdukalt viljakale, vett läbilaskvale pinnasele valguseküllasel kasvukohal, kuid talub ka vähest varju. Hõlpsasti kasvatatav, sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või väiksema rühmana ning aiapiirdele vabakujulise hekina. Lõigata pärast õitsemist. Eestimaa talvedele hästi vastupidav, traditsiooniline maakodude läheduses kasvatatav ilupõõsas. Paljundada saab suviste poolpuitunud pistikutega. Harilik sirel ´Znamja Lenina´ (Syringa vulgaris ´Znamja Lenina´) 10 Heitlehine kõrge ilupõõsas või kujundatuna tüvepuu õlipuuliste sugukonnast. Sort on silmapaistev oma tumedate punakaslillade veidi lõhnavate õite poolest. Õied on
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge, laiutav põõsas. Lehed: tumedad, veinipunased lehed. 3-hõlmised liitlehed. Õied või õisikud: kreemikasvalged. Liigi eritunnused: dekoratiivne välimus kaunis lopsakas lehestik, valged õiekobarad ja värvilised kuivad viljad. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: kasvavad igasugustes valgustingimustes. Ka mullastiku suhtes ei ole nad nõudlikud, kasvades hästi kõiksugustel muldadel. Kasutamine haljastuses: üksikult, rühmana, pügatava ja vabakujulise hekina. Joonis 77. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja-- psad/lodjap-poisenelas-diabolo/?category=183&panel=2) Joonis 78. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=148&art=151. 24.09.2013. Juhani puukool. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/ilup
sitel on ka põuakindel. Ungari sirel on parim sirel hekiks, talub hästi pügamist, kiirekasvuline, vähenõudlik, talub saastunud õhku. Sobib ka kõrgeks vabakujuliseks hekiks (Tihemetsa). Joonis 5. Ungari sirel (Syringa josikaea) (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Hekitaimed/387002.jpg) 24 Hooldamine Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda juurevõsude pärast, kuna ungari sirel juurevõsusid ei aja (Calmia). 25 HARILIK SIREL Iseloomustus
isasõied väikestes peades emasõisiku alusel. Õied kollakasrohelised, silmapaistmatud. Viljad munajas-kerajad, valmivad sügisel hilja Kasvutingimused: soojalembene. Väga varjutaluv, eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi. Väga aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, kasutatakse pügatud ja vabakujulise hekina, harvem üksikpõõsana. Kasvatamine vajab talvekatet ja poolvarjulist kasvukohta, siis pole kevadpäike Eestis: nii ohtlik (Aiasõber). 4.2.2. Tagasilõikamine Väga hästi pügatav põõsas, mis sobib madalaks hekiks ning topiaarlõikuseks. Võsub ka vanast puidust. Tavaliselt lõigatakse varakevadel välja vaid kahjustatud oksad (Järve 2010). Kuna pukspuu kasvab aeglaselt, piirdutakse krooni korrigeerimisega ja
Õied kännasõisikutes viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast Viljad juuni lõpust kuni augustini Õitsemisaeg Kasvukoht: kasvab ka varjus, kuid täisvalguse käes õitseb rohkem valgus põuakindel niiskus vähenõudlik muld haljasaladel üksikpõõsana või rühmiti, samuti kasutada vabakujulise hekina Kasutamine ´Anthony Waterer´- tumeroosad õied, ´Froebelii´- sügavroosad õied, ´Firelight´- lehed roosteoranzid, hiljem erkkollased Sordid talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljastuses, aretatud mitmeid vorme Märkused LÄIKIV TUHKPUU Taga-Baikalimaa ja Kirde-Hiina Päritolu 1-5-3 m Kõrgus
põuakindel. Juurestik on hästi arenenud ning plastiline. Puitu kasutatakse erinevatel treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu on suur läätspuu väga levinud linnahaljastuses. Eestis on suur läätspuu väga levinud ilupõõsas ning kõrgelt hinnatud meetaim (hariduskeskus). 14.3 Hooldus Suur läätspuu on külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, mis talub hästi linnatingimusi, samas on ka hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel ning on ka hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti kaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel
Kosmeetiline hooldus Tuhkurenelas kuulub nende enelate alla, mille õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Nendele on iseloomulik terve puhma võrsete teke. Näiteks on 10 aastasel taimel võrseid 30-60. Nendel enelatel eemaldatakse täielikult kõik (pärast 7-14 aasat) vanad võrsed ja igal aastal eemaldatakse välja läinud võrsed. Syringa josikaea Ungari sirel Hooldamine. Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda juurevõsude pärast, kuna ungari sirel juurevõsusid ei aja (Calmia ). Teda on lihtne paljundada seemnete kui haljaspistikutega. (Sarapuu 2010) Harvenduslõige külgoksa eemaldamine oksakrae juurest.
Puitu kasutatakse erinevatel treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu on suur läätspuu väga levinud linnahaljastuses. Eestis on suur läätspuu väga levinud ilupõõsas ning kõrgelt hinnatud 33 meetaim. Hooldus Suur läätspuu on külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, mis talub hästi linnatingimusi, samas on ka hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel ning on ka hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti kaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel
taluaia kujundamisel. Harilik kadakas on seni leidnud kasutamist sammasjate, püramiidjate ning laiuvate vormide ja sortidena. Viimastel aastatel on lisandunud mitmed kollaseokkalised ning tihekompaktsed püstja kasvukujuga kääbussordid. Ka harilik kadakas on väga vähenõudlik, kuid valgusnõudlik liik. Julgelt võib teda aiakujunduses (sh. traditsiooniline taluaed) kasutada hariliku kadaka looduslikul levikualal, kus sobib isegi pöetavaks hekiks. Vabakujulise piirde võib rajada püramiidjatest sortidest. Kuna kadakas kasvab nii lubjarikastel looaladel kui happelistel liivadel, ei mõju ta võõralt mitte kusagil. Linnatingimuste suhtes on märksa tundlikum kui sabiina ja hiina kadakas. Kirju kadakas, roomav kadakas ja virgiinia kadakas on meil levima hakanud suhteliselt hiljuti (20 ... 30 aastat tagasi üksikutes kollektsioonides). Roomav kadakas on ca 5 cm paksuse vaibana mööda maapinda leviv ja juurduv, valdavalt sinaka soomusja okastikuga
karvased, hiljem paljad. Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI. Viljad: valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5....8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, 36 Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik. 43
Mõnede liikide koorest saadakse värvaineid samuti pikki koorekiude punumistöödeks. Võrseid kasutatakse loomasöödana ja enamus liike on head meetaimed. Mitmete liikide seemnetest pressitakse õli. Caragana arborescens - Siber, Mongoolia, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. Kõrgus alla 6 m. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. · Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. · On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. 46
Lehed: 8-14 (16) lehekesega, lehekesed kuni 2,5 cm pikad, ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad. Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI. Viljad: valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5....8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, VIII. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik.
Viimati täiendatud 09.02.13 133 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a MAASTIKUPARK VENEMAAL Venemaal on maastikupargina kuulus Pavlovski park Peterburi lähistel, selle rajamist alustati 1779. a ja rajamine kestis ligikaudu pool sajandit. pargikujundajad C. Cameron, V. Brenna, A. N. Voronihhin ja P. Gonzaga (vabakujulise osa rajaja). Tsarskoje Selo maastikupargi osa Katariina II park (autor J. Bush). Koostanud: 134 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 19. MAASTIKUPARK EESTIS Juba 18. saj lõpul arenes ka Eesti mõisaparkide korrapärasest stiilist välja looduslähedust rõhutav nn vabakujunduslik pargistiil. Mõisad 18
annaabi.ee 
