(tänapäeva Holland ilma Friisimaata, Belgia, Luksemburg ja osa Prantsusmaa põhjapoolseid piirialasid). Prantsusmaa vallandatud Burgundia pärilussõda lõppes 1493. aastal sõlmitud Senlis’ lepinguga, mille alusel Burgundia jagati. Prantslastele langesid Ülemmaadest Saône’i jõest läände jäävad alad (edaspidi Burgundia hertsogiriik) ning Madalmaadest Pikardia. Habsburgidele jäid peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkond (tänapäeval Franche-Comté). Burgundia pärilussõjast algas kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Habsburgide valduste pärijaks sai keiser Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega. Sellest abielust sündis 1500. aastal poeg Karl, kes pärast isa surma 1506 päris Habsburgide Burgundia valdused ning 1516. aastal Carlos I nime all ka pärijateta jäänud Hispaania trooni
Ungari ja böömi kuninga õega > Ungari ja Böömi kroon. Senlis' leping: Prantsusmaa vallandatud Burgundia pärilussõda lõppes 1493. aastal sõlmitud Senlis' lepinguga, mille alusel Burgundia jagati. Prantslastele langesid Ülemmaadest Saone'i jõest läände jäävad alad ning Madalmaadest Pikardia. Habsburgidele jäid peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkond. Habsburgide ja Prantsusmaa vastasseisu kujunemine Tänu sellele, et Habsburgid laiendasid oma pärusvaldusi abiellumiste teel, algas Burgundia pärilussõjast kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Habsburgid sai pärilussõja tulemusena Senlis lepinguga peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkonna. Pärast seda kui Karl
Prantsusmaa idaosa) kui ka Madalmaad (tänapäeva Holland ilma Friisimaata, Belgia, Luksemburg ja osa Prantsusmaa põhjapoolseid piirialasid). Prantsusmaa vallandatud Burgundia pärilussõda lõppes 1493 sõlmitud Senlis' lepinguga, mille alusel Burgundia jagati. Prantslastele langes Ülemmaadest Saône'i jõest läände jäävad alad (edaspidi Burgundia hertsogiriik) ning Madalmaadest Pikardia. Habsburgidele jäid peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkond (tänapäeval Franche-Comté). Burgundia pärilussõjast sai alguse kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Habsburgide valduste pärijaks sai keiser Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega. Sellest abielust sündis 1500. aastal poeg Karl, kes pärast isa surma 1506 päris Habsburgide Burgundia valdused ning 1516. aastal Carlos I nime all ka pärijateta jäänud Hispaania trooni