......................3 · Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole..................................................4 · Tagasi Tartusse... ........................................................................................4 · Ilmub "Kevade"... ..........................................................................................5 · Algas I maailmasõda... ..............................................................................5 · Algab O. Lutsu vabakirjaniku elu.............................................................5 · Vabakirjanikuna Tartus............................................................................6 · Tänu ja elutee lõpp... ...............................................................................6 · Kasutatud kirjandus.....................................................................................7 · Lisa.....................................................................................
`` lk.13 Ludvig Sander(Matilde mees)- tahab ,,akadeemiale`` meeldida, on silmakirjalik ja kaval. Sander::,,Vestmani- papa materjalismile ei pea ükski muu filosoofia vastu- nii paksu nahka ei olegi!`` lk.10 Liina- Sandri vaene ja tagasihoidlik toatüdruk. Tiit Piibeleht- kannab vormist läinud mustjat ülikonda, mille taskutes ajalehed. Üks sokk on tal must, teine punane. Ise on ta kohmetu, kõne murdesegune ja lakooniline. Venemaal töötanud lapsehoidjana. Ta armasta vabakirjaniku põlve. Tiit Piibeleht(keritab säärtest pükse)::,,Ah nuu?-ei,nood om nimme nii. Tu pole hädä päräst- tu om toreduse peräst.- Miks pevad siis mõlemad jalad ikka ühte karva olema- kas tead seda õelda?`` lk.18 6. Oli huvitav näidend, milles on käsitletud äri- ja kultuuri probleeme. Vaene, kuid nutikas kirjanik trumpab ärimehe üle.
tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai tema lahutamatu sõber surmani. Kirjutamine oli tema kirg ning kirjanikukuulsus sai tuule tiibadesse "Siuru" tegevuse ajal (1917 1919). Gailit võttis osa ka Vabadussõjast, olles sõjakirjasaatja korrespondent. Pärast Vabadussõda (1918 1920) elas Gailit mõne aasta Riias, Berliinis, Pariisis ja Roomas. 1924. aastal asus Gailit taas kodumaale, asudes esialgu Tartusse. Vabakirjaniku töö kõrvalt pidas Gailit ka teisi ameteid, tegutsedes näiteks "Vanemuise" direktorina, Tallinnas raehärrana, ajakirjanikuna jms. 1930. aastal abiellus Gailit (39-aastaselt) näitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga, kellega tal oli tütar Aili. August Gailiti trükidebüüt sai teoks 19-aastasena, kui Rahva Päevalehes ilmus novell "Öö" (1909). Kirjaniku esimene ilmunud raamat oli jutustus "Kui päike läheb looja" (1910)
annaabi.ee 
