" Tädil ei jäänudki muud üle, kui mujale kolida. Buss aga uras edasi. Meile kõigile tuttavas teoses ,,Nukitsamees" kõlavad laulusõnad ,,Head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm." Viimase kahe aastakümnega ongi üha enam levima hakanud vabad kasvatusvõtted. Meie argises kõnepruugis kasutatakse tihti vabakasvatuse mõistet, nagu oleks tegu hoolimatu ja inetu käitumisega või selle õigustamisega. Ent kasvatuse ajaloos on vabakasvatusel küll hoopis teine tähendus, mis pigem räägib nõudlikkusest kasvataja enese isiku vastu ning tema hingesuurusest. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Reeglid ja piirangud meie elus ei ole loodud aga põhjuseta. Anton Lavey, ,,Saatanliku Piibli" autor väidab, et meie elus on kurjus ja headus tasakaalus. Kus leidub head, seal leidub alati ka halba. Väidan, et vaimult täiesti puhast inimest ei ole olemas ja ka kõige sügavamalt
keskajal? (kolma tegurit) Sündivus Surevus Rahvaränne 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal Inimeste toidusedelis oli tähtis koht lihatoitudel ja muudel loomakasvatussaadustel (piim, juust jms). Kõige rohkem kasvatati viseid nii liha- kui ka veoloomana, kuid oli ka sigu, lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem, esialgu sõideti nendega peamiselt ratsa. Kodulindudest kasvatati kanu, hanesid ja parte. Loome peeti üldiselt vabakasvatusel ning loomad pidid endale ise toitu otsima, seepärast olid ka selle aja loomad väiksed, sitke lihaskonnaga ning andsid suhteliselt vähe liha ja piima. Lehm andis sel ajal 3-5l tänapäeval annab 25l. Kui Euroopa rahvaarv suurenes tehti haritavat põldu juurde ning seega jäi karjamaid üha vähemaks. Karjakasvatuse hiigelaeg saabus pärast Musta Surma, kui söötis põllud muutusid karjamaadeks. Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu
annaabi.ee 
