sisetakistus(võimaldab saada tugevat voolu). Aku kohta käib veel maksimaalne tühjenemis ja laadimistsüklite arv ning väike isetühjenemine). 14. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal muundub elektrienergia keemiliseks energiaks elektrivoolu toimel, elektrolüüs on keemiline reaktsioon alalisvoolu toimel, mis reegline viib aine lagunemisele, redoksreaktsioonid, millele tuleneb positiivne vabaenergiamuut, ei kulge spontaanselt, ainult elektrivooli toimel, elektrolüüs ongi redoksreaktsiooni läbiviimine elektrivoolu toimel vastupidi spontaansele suunale. 15. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega elektrivoolu toimel ja kõige sellega seonduvaga.Elektrokeemilisi protsesse kasutatakse
K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant. Tasakaalukonstandist lähtudes saab hinnata, kui kaugele reaktsioon kulgeb: 1)suure K korral on tasakaal nihutatud produktide suunas (K>1); 2)väikese K korral on tasakaal nihutatud 4 lähteainete suunas (K<1). Teades tasakaalukonstanti saab hinnata, kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 60. Arvutage kontsentratsiooni muutusega kaasnev vabaenergiamuut. - 61. Leidke reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldise abil reaktsiooni vabaenergiamuut. - Gr=-RTlnK 62. Arvutage reaktsiooni vabaenergiamuudu abil reaktsiooni tasakaalukonstant. K=e-Gr0/RT 63. Teisendage K Kc-ks ja vastupidi. K=(RT)nKc 64. Leidke tasakaalulistest kontsentratsioonidest tasakaalukonstant. lnK2/K1=(Hr0/R)*(1/T1-1/T2) 65. Arvutage tasakaalulised kontsentratsioonid. - 66
Elektromotoorjõu mõõtmise kaudu on võimalik arvutada väga täpseid Gibbsi energia väärtusi. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 35. Gibbsi vabaenergia arvutamine. H – soojusefekti muut T –temperatuur Kelvinites G – Gibbsi vabaenergiamuut S – entroopia muut Keemiline tasakaal ja kineetika 36. Keemilise reaktsiooni tasakaal. Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL 37
või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL Keemilise tasakaalu tunnused: toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni aA + bB = cC + dD Tasakaaluolek v1=v2 Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti K: Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga. Reaktsioon toimub, kui
laadimis- ja tühjendamiskordade arv - väike isetühjenemine. Nt: kuivelement ja pliiaku. 58. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal. See reaktsioon toimub elektrivoolu toimel, selles muundub elektrienergia keemiliseks energiaks! Elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. Redoksreaktsioonid, millele vastab positiivne vabaenergiamuut, ei kulge spontaanselt, küll aga saab neid esile kutsuda elektrivoolu toimel. Elektrolüüs ongi redoksreaktsiooni läbiviimine elektrivoolu toimel spontaansele vastassuunas. Elektrolüüsi kasutatakse:: – aktiivsete metallide tootmiseks, nt Na saadakse sula NaCl elektrolüüsil ja Al saadakse sulatatud Al2O3 elektrolüüsil – toormetallide puhastamine – keemiatööstuse toorainete saamiseks, nt NaCl vesilahuse elektrolüüsil saadakse vesinikku, kloori ja naatriumhüdroksiidi: 59
domineeriv ja reaktsioonientroopia märki saab sellest lähtuvalt ennustada. Standardne reaktsioonientroopia Sr0 on defineeritud kui reaktsioonisaaduste ja lähteainete molaarsete entroopiate vahe, võttes arvesse stöhhiomeetriakoefitsiente: 23.Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid.Gibbsi vabaenergia? Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. 24.Gibbsi vabaenergia arvutamine. Konstantsel temperatuuril ja rõhul: Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas (G < 0). Tasakaaluolekus G = 0 Reaktsiooni H ja S ei muutu oluliselt temperatuuri muutudes, kuna
ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL Keemilise tasakaalu tunnused toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni aA + bB cC + dD Tasakaaluolek v1=v2 Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasut tasakaalukonstanti K: K= [C] c [D]d / [A]a [B]b *Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 *Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. *Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. Keemilise tasakaalu tingimused *Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. *Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga.
tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL Keemilise tasakaalu tunnused toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni aA + bB cC + dD Tasakaaluolek v1=v2 Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasut tasakaalukonstanti K: K= [C]c [D]d / [A]a [B]b *Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 *Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. *Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. Keemilise tasakaalu tingimused *Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. *Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga.
annaabi.ee 
