Gorbatsovi reformidega kaasa minema. Selline uskumine, et glasnosti kaudu suudetakse reziimi legitiimsust tugevdada aga oli vale. Paljud Nõukogude intellektuaalid hakkasid Nõukogude kommunismis kahtlema ja ajakirjanduse kaudu ka seda otseselt kritiseerima. Suurem sõna- ja meelsusvabadus ka julgustas mitmeid Nõukogude Vabariikides ja Ida-Euroopa sotsialismimaades rahvuslike ja kommunismivastaste liikumiste tekkimist. Üha suurenev vabadustunne, mitmed aktsioonid Euroopas, Berliini müüri langemine kõik need kombineeritud üha suurema vastumeelsusega kommunismi suhtes sundisid Nõukogude juhtkonda rahvastele üha suuremaid ja suuremaid vabadusi lubama ja 1990. aasta veebruaris nõustus Kommunistlik Partei oma poliitilisest ainuvõimust loobuma. Üsna pea kuulutas end iseseisvaks Leedu, talle järgnesid Eesti ja Läti ning ka teised Nõukogude Vabariigid. 1991a lubati vabad
Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale ,,Laul kaupmees Kalasnikovist" - eelkõige auküsimused ,,Mtsõri" - omanäoline. Mtsõri kruusiakeelne, inimene kes valmistub kloostris mungaks saama. Tegelane ei soovi mungaks saada, rändab mööda maailma ringi, kuid jõuab tagasi kloostrisse. Vabadustunne sõltub suuresti inimese sisemaailmast. ,,Deemon" - valmimine võttis aega 10 aastat. 5 erinevat varianti, enne kui rahule jäi. 2 legendi: 1) langenud ingel, kelle jumal karistuseks taevast alla saadab 2) mägedes elab deemon, kelle suudlus on surmav. Traagiline armastus, keeruline dilemma. Deemon armub, kuid suudelda ei tohi. Autor püüab vaadelda üksinduse teemat. Lermontovi draama Eelkõige psühholoogilise alatooniga, inimhing
üleskutsena kõlava cabaletta. Rahva kujutus aga meenutab Verdi neljakümnendate aastate patriootlikke ooperikoore. Ehkki vabadusvõitluse idee on libreto lehekülgedel küllaltki varjatud, pani muusika sellele võimsa rõhu ning helilooja mõtted kandusid publikuni. Sisendusjõuliselt kirjeldab Verdi tohutuist inimkirgedest vallatud Azucenat. Naist, kelle ürgne uhkus, emaarmastus, ohjeldamatu kättemaksuiha ning looduslapselik vabadustunne kogu ooperi kestel värvikalt helkima lööb. Julmast türannist kättemaksuhimuliseks armukadetsejaks muutunud di Luna jääb ooperis tunduvalt vaesemaks. Ka hingepiinadest ahistatud Gutierrezi Leonorest on Cammarano kangelanna traditsioonilisem ning vaid Verdi poeetiline ja tunnetesügav muusika rikastab teda veenva lüürika ja dramatismiga. Ning eks mitmed romantiliselt ülepaisutatud episoodidki omandasid vaid tänu Verdile suurema tõsielulisuse.
identiteet. Näiteks kui üks tool esindab mina seda osa, mis soovib vabanemist ja uues suunas liikumist, julgustatakse klienti võtma täielikult omaks elevus- ja vabadustunne, mis selle seisukohaga seostub. Kui klient istub teisel toolil, võib ta tunda viha ja jahmatust 148 Aktiivne kaasamine Probleemi lahendamise ?lesanded:
annaabi.ee 
