VANA-UUS TARTU Regina Jakobson Silver Filippov VANA KAUBAMAJA 1970/ 2014 TURG KIVISILLA JUURES PUUSILD VABADUSSILLA EELKÄIJA 1921 A TÜ (SÕJALIPP) TARTU RAEKOJAPLATS SÕJAKOOL KURADISILD 1913 TÄHETORN 1974 BARCLAY VÄLJAK 1862 INGLISILD
(,,Flirt") ,,Salme" 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4 ,,Wanemuine" & ,,Taara" ,,Taara" ,,Kungla" (,,Pobeda"),,Wõitja"(Naroova") ,,Laine" & ,,Harry" ,,Torm" ,,Luik" Reisilaevade sadam Mootorpaate: ,,Linda II", ,,Hiil", ,,Udu", ,,Sinilind" Paadisadamad Vabadussilla juures Reeder & Koppa reklaam Väljasõidukohad: Jänese Väljasõidukohad: Kvissental & Ranna Jaanipäev Rannal ,,Tartu" & ,,Ahti" (,,Warrak") ,,Neptun" & ,,Vanemuine" ,,Uku" ,,Kingissepp" & ,,Pioneer" ,,Joala" (,,Pavel", ,,Paul", ,,Linda") (,,Agnes"?) ,,Tasuja" ,,Narva" (,,Eesti-Ingeri") ,,L.Koidula" ,,F.Kreutzwald" ,,Lermontov" Kohvik ,,Emajõe" (,,Bolsevik") ,,Turist" ,,J.Lauristin" ,,Vanemuine" Lohistustee ,,Raketa-1M" (,,Peipsi Jõnn")
Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal kaldal ürgorus. Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Geograafilise asukoha-, linna elanike arvu- ning elanike arvust tingitud transpordi kasvu tõttu on Tartule vajalikud eriliiki sillad üle Emajõe. Tänaseks ületab jõge kuus silda, millest kaks silda on mõeldud jalakäijatele. Tartu jõe sildade ajalooline kronoloogia 16 saj. lõpp esimene teadaolev sild tänase Vabadussilla kohal on teada keskaja lõpust. 1 17841941 Kivisild 1810-1823 puusild (nimi ei tule kasutatud allikatest välja) 1826-1923 puusild (nimi ei tule kasutatud allikatest välja) 1926-1942 Vabadussild 1943-1944 sild, mille sakslased Vabadusilla I pommitamisest taastasid 1945-1957 ajutine puitsild Võidu sillast alamjooksul Vanemuise tänava pikendusel. 1950-1970 pontoonsild (autod) 1957- ..... Võidu sild 1959 -....
Amandus Adamson, võrdkujuks valis ta rahvuseepose kangelase Kalevipoja. Sokliosa aga kavandas Aleksander Eller. 1932 oktoobris võttis komitee vastu otsuse, et Tartu vabadussammas püstitatakse Emajõe äärde Kivisilla ja Vabadussilla vahelisele alale Vabaduse puiesteel. Komitee otsuse kohaselt pidi Kalevipoeg seisma alusel üksinda. Okupatsioonivõimud lasid samba 28. Aprillil 1950 aastal lammutada ning 1952 pandi samasse paika Kreutzwaldi büst. Taasloodud mälestussammas avati 22.juunil 2003. Viiendaks valisin Friedebert tuglase monumendi. Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; 2
Joonis 10. Vuugi paiknemini risti sõidusuunaga. Tänapäeval on otsitud erinevaid lahendusi, et põrutusi vähendada. Selleks on vuuke rajatud teega väikse nurga all. Samuti on otsitud lahendusi, kus on muudetud vuugi kuju. Joonis 11. Vuugivariant. Eestis pole muudetud kujuga deformatsioonivuuke veel kasutatud, küll aga on rajatud deformatsioonivuuke teega nurga all nagu Tartu Vabadussillal. Joonis 12. Tartu Vabadussilla deformatsioonivuuk. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Columbia-Kivi Deformatsioonivuugid. 2008. 2. Seungwook Lim, Jin-Hoon Jeong, Dan G. Zollinger. (2009). Moisture profiles and shrinkage in early-age concrete pavements. - International Journal of Pavement Engineering Vol 10. No 1. 3. Töökirjelduste infosüsteem. [WWW] http://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus
asunduse lähedal. Kogunes 500-2000 inimest. Juuli-augusti vahetusel siin ägedad lahingud. Saksa vägede koosseisus läbi lahinguid major Hans Hirvelaane pataljon.Kokku Saksa vägedega kaasa ca 1500 meest. Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941 Tartus alanud vastupanuvõitlejate väljaastumine Nõukogude okupatsiooni vastu. Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad kommunistid korraldasid Tartu vangla massimõrva ning lasid õhku Kivisilla ja Vabadussilla. 10. juulil toimunud ülestõusu käigus vabastasid eestlased Tartu lõunaosa. Punaarmee 11. laskurkorpuse üksused jäid positsioonidele Emajõe põhjakaldal. 11. juulil saabus Otepäält Tartusse metsavendade üksus kapten Karl Talpaku juhtimisel. Üksus paigutati Emajõe rindejoonele. Punaarmee väeosad üritasid ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused lõid need tagasi. Tartusse jõudis ka major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi. 12
Võitlustest Suvesõjas näiteks: 1. juulil rünnati Kiviõli. 3-6 juuli vallutati Viljandimaal Lustivere, Rimmu, Kõpu, Paistu jne vallamajad, Mustla linn ja rünnati Põltsamaad. Ja palud muud. Mitmed rünnakud ebaõnnestusid, tavalisrlt paari tunni pärast kaotati võit käest. Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941. Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad kommunistid korraldasid Tartu vangla massimõrva ning lasid õhku Kivisilla ja Vabadussilla. 10. juulil toimunud ülestõusu käigus vabastasid eestlased Tartu lõunaosa. Punaarmee 11. laskurkorpuse üksused jäid positsioonidele Emajõe põhjakaldal. 11. juulil saabus Otepäält Tartusse metsavendade üksus kapten Karl Talpaku juhtimisel. Üksus paigutati Emajõe rindejoonele. Punaarmee väeosad üritasid ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused lõid need tagasi. Tartusse jõudis ka major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi