Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Vabadusristil on kolm liiki: Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis
iseseisvust. Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ja lubas tagastada kõik Eestist Venemaale viidud varad. Eestile jäid mõned alad Narva jõe idakaldal ja kogu Petserimaa. VABADUSSÕJA TÄHENDUS VABADUSSÕJA TÄHTSAMAKS TULEMUSEKS OLI SEE, ET EESTI VÕITLES ENDALE KÄTTE ISESEISVUSE. EESTI RAHVAL TEKKIS NÜÜD VÕIMALUS VABALT ARENEDA. SÕJA KÄIGUS LOODI TUGEV KAITSEVÄGI. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 7 · Vabadusristil on kolm liiki: sõjateenete eest (I liik); isikliku vapruse eest (II liik); tsiviilteenete eest (III liik). Pilt:Tartu rahu allkirjad Eesti: J. Poska Ant. Piip M. Püüman Jul. Seljamaa K. M. J. Soots Venemaa: A. Joffe I. Gukovsky Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.