Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Vabadusristil on kolm liiki: Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis
1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. · Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Maarjamaa Rist · On asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. · Maarjamaa Risti annab Vabariigi President välismaalastele. Vabadusrist · On asutatud 1919. aastal Vabadussõjaaegsete teenete tunnustamiseks. · Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmise eest. Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei anta. Ilusat iseseisvuspäeva! Minge paraadile
· 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati ametist · 19. juulil küüditati koos naisega · 28. juunil 1941 arreteeriti ja viidi vanglasse · Rändas erinevate vanglate vahel kuni aastani 1953 · Suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanlgas Autasud · Püha Anna orden III klass · Püha Georgi mõõk · Vabadusrist I · Karutapja orden III klass · Karutapja orden I klass · Vabadusrist III Aitäh kuulamast!
Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib assortii Kõik Kallile Kõik Kallile assortii Kaubad Tere piim Tere piim Alma jogurt Alma jogurt
Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib assortii Kõik Kallile Kõik Kallile assortii Kaubad Tere piim Tere piim Alma jogurt Alma jogurt
tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik. Tunnustused Tallinna linna aukodanik Tartu linna aukodanik Pärnulinna aukodanik Tahkuranna valla aukodanik Iru valla aukodanik Autasud Vabadusrist I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk Viimased eluaastad 30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 19541956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
31.jaanuaril 1919 sai ta haavata, aga kuna olid halvad trantspordivõimalused, siis ta jõudis Tartu haiglasse alles 1.veebruari öösel. Kahjuks see oli juba lootusetult hilja. Vaevelnud tugevates valudes suri Julius Kuperjanov 2.veebruaril 1919.a. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule 6.veebruaril auavalduste saatel. Hiljem püstitati talle hauamälestusmärk. Teda austati pärast surma I liigi 2.järgu ja II liigi 2. ja 3.järgu Vabadusristiga. (II liigi 3.järku Vabadusrist) (II liigi 2.järku Vabadusrist) ( I liigi 2.järku Vabadusrist) ( Kuperjanovi hauamonument Raadi kalmistul ) Lõppsõna Eestile oli suureks õnneks, et sel ajal leidus selline andekas ja julge sõjaväeline juht nagu Julius Kuperjanov. Ta oli sõnaaher ja tagasihoidlik , kuid samalajal vestles ta väga sõbralikult oma kaaslastega. Oma tagasihoidlikuse tõttu tundus ta külma inimesena.
Nähes ette, et 1934. aasta presidendivalimisel saavutab võidu vabadussõjalaste [vapside] kandidaat Andres Larka, korraldas K. Päts koos Joh. Laidoneriga riigipöörde, koondades kogu võimu enda kätte. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks. 1928 a. Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 a. Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. Vabadusrist I/1. ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt. 23. juunil 1940 vabastati K. Päts ametist ja küüditati koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal Päts vahistati. Viibides erinevates vanglates, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis, Burasevo vanglas. 1990. aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule. Konstain Päts .
· Kunstikool Pallas (kunstnike ühing) · Noor-Eesti "Merikapsad" 1914 "Rannamaastik" - "Pargimotiiv fontääniga" "Capri maastik" 1922-1923 Nikolai Triik · 1884-1940 · Õppis Peterburis Alexander Stieglitzi kunstikoolis, kust ta varsti välja visati · 1905 õppis A.Laikmaa kunstikoolis · Innukas Eesti kunstielu agardamisel · Ühingu Pallas liige · 1933 sai professori tiitli "Perseus" 1908-1913 "Konrad Mägi portree" 1908 - Õli Eesti vabadussamba teenetemärk Vabadusrist Eduard Wiiralt · Kodanikunimega Eduard Viiralt · 1898-1954 · õppis Tallinna kunst-tööstuskoolis ja Pallases (kunstnike ühing) · Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas · Realism, graafika · On elanud 14 aastat Prantsusmaal, sh Marokos. Samuti Rootsis ja siis uuesti Pariisis, kus ta ka 54. aastal suri. · Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas
Teutooniordu 1197( tunnuseks valge mantel, must rist). See on kasutusel ka Eestis. Ilmalikud Rüütliordud- Sukapaela ordu- 1351- Edward III, Kuldvillaku ordu 1429, Püha Seeravi ordu (Rootsi). Eesti teenetemärgid.- Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 5. mail 1994 ja 16. mail 1995 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega. Teenetemärke (ordeneid) on kuus: Riigivapi teenetemärk. Valgetähe teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Eesti Punase Risti teenetemärk, Vabadusrist, Maarjamaa Rist Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest. Riigivapi teenetemärgil on kuus klassi. Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja
Aleksander Tõnisson oli abielus Selma Tõnissoniga, kes suri 22. detsembril 1981 Tallinnas. Tõnisson kuulus korp sakalasse Mälestus jäädvustused A.Tõnissost Jõhvi keskväljaku haljasalal on Aleksander Tõnissoni monument. 14. augustil 2002 avati Aleksander Tõnissoni sünnitalus tema mälestuskivi. 2009. aastal paigaldati Tõnissoni kunagisele eluasemele Tartus Magasini tänav 12a mälestustahvel. Kindralmajor Aleksander Tõnissoni tunnustused Eesti vabariigis: ● Vabadusrist, I liik 1. järk, 23.02.1920 ● Eesti Punase Risti teenetemärk, III klass, 22.02.1921 ● Eesti Vabadussõja mälestusmärk ● Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk II aste, 19.02.1927 ● Eesti Tuletõrje kuldrist, I järk, 14.09.1928 ● Kotkaristi I klassi teenetemärk mõõkadega, 06.06.1930 ● Valgerist, III klass, 01.02.1932 ● Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk I aste, 20.02.1933 ● Narva Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige
Johan Laidoneri auastmed ja teenetemärgid Auastmed 1905 (1904) - Vene keiserliku armee alamleitnant 1908 - Leitnant 1913 - Staabikapten 1914 - Kapten 1916 - Alampolkovnik 1918 - Eesti sõjaväe polkovnik 1919 - Kindralmajor 1920 - Kindralleitnant 1939 - Kindral Teenetemärgid Vene Püha Georgi mõõk, Püha Anna IV järgu orden mõõgal “Vapruse eest” Vene Püha Stanislavi II järgu orden Vene Püha Anna II järgu orden Vene Püha Vladimiri IV järgu orden mõõkadega Eesti Vabadusrist I/1 ja III/1 Kotkaristi I klass mõõkadega Valgetähe Erisuurpael Punase Risti I klassi teenetemärk Läti Karutapja ordeni I, II ja III järk Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima Ordu Rüütelkomandör (K.C.M.G.) Prantsuse Auleegioni komandöririst Poola Virtuti Militari ordeni V klass Poola Polonia Restituta ordeni Suurrist Poola Valge Kotka orden Soome Valge Roosi ordeni Suurrist Rootsi Kuningliku Mõõgaordeni Suurrist Leedu Vytautas Suure ordeni Suurrist
· "Vabariigi Presidendi valimise seadus" - autoriõiguse seadus · rubriik "Aktuaalne kaamera", ooper "Traviata" · määrus nr 28 ,,Pedagoogide atesteerimine ja töötasustamine" põhiseadus, töölepingu seadus, liikluseeskiri, · aabits, piibel · Ajaloosündmus: Teine maailmasõda, Jüriöö ülestõus vrd. - Verine Pühapäev, Suur Pauk · Autasud: · Barcelona olümpiamängude kuldmedal Valge Roosi orden II liigi 1. järgu Vabadusrist · Üritused: rahvatantsupidu, inimõiguste konverents Rahumaraton, Valgete Ööde ralli; sümpoosion "Inimene ja seadus" konverents ,,Balti riigid Euroopa koostöös" rahvusvaheline Lenini preemia "Rahu kindlustamise eest rahvaste vahel" Kaubad · Viljaveski leib, Estonia klaver, kakao Meie Mark : aga kaeraküpsised, vigurküünlad kohanimi ja pärisnimi suure algustähega (~) · Tallinna kilud, Türgi diivan, Soome kelk, Rootsi laud
*Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,kunstiteosed,filmid,saated,fotod,muusikapalad(,,Kui on meri hülgehall"),mängud, mis pole nimetused(Reis ümber maailma") *aretatud taimesordid: Jõgeva kollane *telesaated: ,,Osoon" *Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega: Eesti Vabariik,Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike) Väike:
K.A. Hindrey kirjutab Pitka kohta: "Sa kuulsid vaid, et ta oli olnud siin tehases ja siis jälle seal vabrikus, ähvardanud sõjakohtuga, korraldanud, käskinud, paisanud palavikulise töö sekka ülesandeid ja jälle läinud, jälle kihutanud mujale." Hinnates tema teeneid Eesti Vabadussõjas, ülendati Johan Pitka 1919. aasta aprillis mereväekapteniks ja sama aasta septembris aseadmiraliks, mis hiljem muudeti kontraadmiraliks. Talle omistati I liigi 1. järgu Vabadusrist ja kingiti talu Väike-Maarja lähedal. Pitka on autasustaud veel I klassi Kotkaristiga, Inglise Püha Georgi ja Püha Michaeli komandöriristiga ning Läti Karutapja ordeni II klassi aumärgiga. Johan Pitkast oli saanud kangelane. Ta oli üks neist, kelle Inglise valitsus tõstis Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrval aadliseisusesse. Kuid ajaloos on sagedaseks nähtuseks olnud see, et kui võit käes, tõusevad pinnale mängurid,
Asutuste allüksuste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Kaitseliidu Tartu maleva esimene malevkond, Naiskodukaitse Tartu ringkonna akadeemilise jaoskonna juhatus, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Täiesti väär on om-s käändes nimi pärast liigisõna: 1kompvekid Teekonna, ^spordiklubi Ringi. ÕIGE: Teekonna kompvekid, Rini spordiklubi 1 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ette koma ei panda. ordenid ja autasud: Vabadusrist, Kuldne Palmioks, Maarjamaa Risti orden ajaloosündmused on kõik väikese tähega, kui nad ei sisalda kohanime: Ümera lahing, teine (II) maailmasõda, külm sõda, Tartu rahu 3.1 Nimetused tänav, vabariik, järv, meri, ookean, jõgi, allee, gümnaasium, jogurt, planeet, linn kuud ja nädalapäevad: aprill, maikuu, pühapäev · pühad ja tähtpäevad: jüripäev, mihklipäev, jõulud, võidupüha
" Tundub, et nii palju teha käib üle inimlike võimete piiri. Johan Pitka tegi kõike seda kui midagi väga loomulikku. Ta tegi seda sisemise sunniga, mis eitas teistsugust käitumist. Hinnates tema teeneid Eesti Vabadussõjas, ülendati Johan Pitka 1919. aasta aprillis mereväekapteniks ja sama aasta septembris aseadmiraliks, mis hiljem muudeti kontraadmiraliks. Talle omistati I liigi 1. järgu Vabadusrist ja kingiti talu Väike-Maarja lähedal. Pitka on autasustaud veel I klassi Kotkaristiga, Inglise Püha Georgi ja Püha Michaeli komandöriristiga ning Läti Karutapja ordeni II klassi aumärgiga. "Kontraadmiral Johan Pitka teened võitluses iseseisvuse eest, rahvusväeosade loomisel ja Vabadussõjas on ainulaadsed. Nad on kantud omakasupüüdmatusest, palavast isamaa-armastusest, tervest mõistusest ja raugematust optimismist
Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi). Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Inglismaa), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit), Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Hõbevaas, Hõbeflorett, Suure Merevaigu auhind ~ Suur Merevaik, Kuldne Palmioks, Punase Nelgi auhind, Vändra Karu auhind, Piisoni karikas, Kuldviljapuu rinnamärk, aumärk Mõõk ja Ilves. 9. Üritused Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV
· 1918. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava · 23. detsembril 1918 sai Kuperjanov Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse moodustamiseks. · 14. jaanuaril 1919 vallutasid Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kaptenite Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. · 31. jaanuaril 1919 sai Julius Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata. Teenetemärgid Vabadusrist I/2 II/2 II/3 · Anna ordeni II, III ja IV järgu autäht · Stanislavi ordeni II ja III järgu autäht · Vladimiri ordeni IV järgu autäht · Georgi IV järgu rist · Vabadusristi I/2, II/2, II/3 Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad Tartus, Valgas ja Põltsamaal. Kui Kuperjanov tuli Imelik, see oli kõigest 87 aastat tagasi, kui Julius Kuperjanov oma pataljoniga Puurmanist Tartu peale tungis
seejärel Eesti hümn. · Kui hümne lauldakse ürituse lõpus, siis kõlab Eesti hümn viimasena. TEENETEMÄRGID Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 19.12.2007 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega. Teenetemärke on kuus 1. Vabadusristi aumärk 2. Riigivapi teenetemärk 3. Maarjamaa Risti teenetemärk 4. Valgetähe teenetemärk 5. Kotkaristi teenetemärk 6. Eesti Punase Risti teenetemärk Vabadusrist on asutatud 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmise eest. Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei anta. Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest. Riigivapi
selles osas mõne aasta jooksul tõesti tõeline buum ja selles lõid kaasa paljud nimekad isikud, mitte ainult tema. Esialgu saadi tohutuid kasumeid ja näis, et ainus probleem on lahtise raha puudus. Laene võeti ja anti erakordselt kergekäeliselt. Oma osa selle meeleolu kujunemisel oli ka Eesti Panga kogenematusel. Loo peategelasi suurärimeeste mured eriti ei puuduta. Nemad saavad kätte oma Vabadusristid, mis on igati tõepärane. Vabadusrist oli asutatud küll 24. veebruaril 1919, kuid nende kättejagamine toimus peamiselt sõja järel. Statistika näitab, et kui Eesti sõjaväes tervikuna sai Vabadusristi iga viiekümnes sõdur, siis õppursõdureist iga kaheksas. Mõnegi kooli ajalugu näitab, et äsjaste õppursõduritega tekkis ka probleeme. Sõjas käinud ja surma näinud poisid ei suutnud enam olla «lapsed» ega alluda toonasele küllalt rangele koolikorrale
Praegu on lipp Võrumaa muuseumis. Foto 5. Kolonni võitluslipp44. Pilt on üles võetud töö autori poolt Võrumaa Muuseumis 03.03.2010 Kolonni esinduslipp on mõõtmetega 1250 x 2000 mm. See on valmistatud Helsingi liputehases. 1990. aastal õmmeldi lipule Võru õmblusettevõttes Tamula stiliseeritud valge Vabadusrist. Sellel ristil pole enam rautatud kätt mõõgaga ega E-tähte. Seda lippu on enamasti kasutatud pärast kolonni taaskäivitamist 2006. aastal.45 Foto 6. Kolonni esinduslipp46 44 Vk_5293:18 Aj 1945:1, VSK nr.1 võitluslipp, õnnistatud 20.05 1998.a (pärit 1930-40 aastatest). 45 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus, lk 211. 46 Kolonni lipp 1989, http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kolonnilipp1989.jpg (7.03.2010)
Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi). Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Suurbritannia), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit), Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Hõbevaas, Hõbeflorett, Suur Merevaik, Kuldne Palmioks, Punase Nelgi auhind, Vändra Karu auhind, Piisonikarikas, Kuldviljapuu rinnamärk, aumärk Mõõk ja Ilves, Murtud Rukkilille märk. Üritused 22 Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis
jne) ning arhitektuurikeelega, mis nende konfliktseid positsioone pigem nähtavale toob kui siluda püüab, esindab selgelt subjektikriitilist dekonstruktivismi suunda. Seda võib iseloomustada sõnadega, nagu "fragmenteeritud", "detsentreeritud", "hübriidne", "tähistajakriitiline", ning sellel liikumine on tõepoolest pigem desorienteeriv kui selgelt subjekti positsioneeriv ja suunav. Isegi väljaku servale lisatud klaasist vabadusrist ei tööta piisava auktoriaalse raamina subjekti terviklikkuse päästmisel, kogu ehitusprotsessi saatnud veider segu küünilisusest ja sentimentalismist kajastub hästi ka risti materjali, vormi ja ehitusviisi vastuolus ning takistab seda tõhusalt oma publikut moodustamast. Hoopis teistlaadi subjekti raamistab aga Rakvere peaväljak. 2004. aastal valminud platsile (büroo Kosmos arhitektid) on munakividest
kolm. Hakkas kehtima 21.12.1920. tagantjärele on öeldud, et tegemist oli segasüsteemiga. Osaliselt laenatud parlamentarismist, teisalt Sveitsi süsteemist, mis tähtsustas ennekõike rahva osa. PS koosnes 10 peatükist. 2 põhiküsimust: 1) kodanike õigused: loeti üles, kõik, mis tollases maailmas kasutusel olid (kõik kodanikud seaduse ees täiesti võrdsed, likvideeriti kõik seisuslikud tiitlid, kuulutati, et riigil ei olnud teenetemärke (v.a Vabadusrist). Naiste osalemine aga Eesti riigi juhtimisel ei kannatanud mingisugust kriitikat. Juhtivatel positsioonidel ainult mehed. Südametunnistuse, elukoha vliku vabadus, isikupuutumatus jnejne. Deklareeriti, et tsensuuri ei ole. Otsest tsensuuri ei olnud, samas politseivõimud siiski jälgisid ajakirjanduses ilmunut. Eesti PS ei rakendunud tervel riigi territooriumil ühtlaselt. VS puhkedes oli kogu riigis välja kuulutatud sõjaseisukord, lõppedes ha´kati likvideerima
annaabi.ee 
