Jaanus eestlaste legendaarse Tasujana algatas Jüriöö ülestõusu ja oli vabadust ihkavate eestlaste juhiks ning eeskujuks mitmes lahingus. Nad suundusid oma salgaga ka appi teistele eestlastele Tallinna all, kuid said seal kõik koos hävitava kaotuse ning ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi. Paar aastat pärast Jüriöö ülestõusu müüs eestlaste vabadusihast ära kohkunud Taani kuningas Eesti 19 000 marga hõbeda eest Saksa ordule. Nagu ütleb Eduard Bornhöhe: ,,Siis unustas eestlane ajutiseks oma rahvuse, esivanemad ja nende vabaduse ning algas pikk, raske uni." Hoolimata ülestõusu ebaõnnestumisest näitab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõitluse teed. Ennem surra vabadusvõitlejana kui elada orjana niisugune on jutustuse põhiidee. Daniel Veermets
M.K.E, Ramones. New wave - Sai alguse 1980 aasta alguses. Laulutekstid muutusid leebemaks, ent sõnum jäi samaks. Rütmijoonis muutus tantsulisemaks. Stiil oli kvaliteetsem. Tuntumad ansamblid on Blondie, Talking Heads, The Cars, The Police. Grunge - Kujunes välja 80´ndate lõpus. Ühendunud olid hipiliikumine, punk rock ning heavy metal. Grunge puhul oli oluline sõnum, mis rääkis võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabadusihast. Lood olid rahuliku ja meloodilise salmisosaga ning kiire ja kiiskava refrääniga. Tuntumad esitajad on Nirvana, Pearl Jam, Alice in Chains. Hiphop - Tekkis 80.aastate esimesel poolel. Olulisemad osad hiphopi juures on räppimine ja instrumentaaltaust. Instrumentaaltausta võib tekitada mitut moodi: see tuleb heliplaadilt, rütmimasina abil, sämpleri kaudu, süntesaatoriga, harvem naturaalpillidega ning beatbox´iga. Teksti ülesehituses on nii riim kui ka algriim
aastatevahelisel perioodil. Grunge tekkis USA loodeosa linnades nagu Seattle, Olympia, Portland. Seattleist on pärit neli maailmas tuntud grungebändi: Alice In Chains, Soundgarden, Pearl Jam ja neist tuntum Nirvana. Grunget iseloomustab rahulik ja meloodiline salmiosa ning kiire ja sageli valju kriiskava häälega esitatud refrään. Meloodiast tähtsam on sõnum, mis kõneleb võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabadusihast. Grunges esinevad pillid: elektrikitarr, basskitarr, trummid ja vokalist(id). Esimesed grunge liikumised toimusid Seattles hilistel 1980.-ndatel .Grunge sai edukalt avaliku tuntuse 1990. I poolel , peamiselt tänu Nirvana plaadi ,,Nevermind" ja Pearl Jami plaadi ,,Ten" ilmumisele. Nende bändide edu jättis varju alternatiiv rocki populaarsuse ja tegid grungest kõige populaarsema hard rocki vormi sel ajal. Siiski paljudele grunge bändidele ei meeldinud populaarsus.
Kuivõrd tegevuse liikumapanevateks jõududeks on aga armastus ja au, on tükk siiski ka hispaania teatri traditsioonidele truuks jäänud. Eelkõige köitis Verdit mustlanna Azucena kuju, kes sarnanes oma vastuolulise natuuri tõttu tema eelmise ooperi peategelase Rigolettoga. Verdile meeldisid draama müstilisus ja konfliktsus. Kuigi küllaltki keerulisel ja kaootilisel libretol oli puudujääke, siis just Verdi jõuline, kirglik ja vabadusihast kantud muusika suutis selle korvata. Ooper Trubaduur on ülessehituselt väga klassikaline. Teoses on kujutatud ühiskondlikku probleemi ja samuti leidub seal suhteliselt vähe massistseene. Minule meeldis antud ooper. Minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindlasti oli see omamoodi nagu Romeo ja Julia lugu. Muusika oli vahelduv. Vahepeal tagasihoidlik ja siis jälle vägagi pealetükkiv. Minu arvates sobib sinna väga hästi just Verdi kirjutatud muusika
● trummide erinev tuuning ehk erinev heli seadistus (trummil lastakse trummi nahu lõdvemaks, mille tõttu muutub hääl madalamaks) ● kitarrid tavaliselt on madalamas võtmes häälestatud ● paljud tunnusjooned on samad, mis pungil ● laulude tekstid ehk lüürika kõneleb võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabadusihast ● rahulik ja meloodiline salmiosa ning kiire ja sageli valju kriiskava häälega esitatud refrään 1.2 Grunge kui elustiili ja eetikat iseloomustavad tunnusjooned ● pöörata välimusele võimalikult vähe tähelepanu ning riietuda mugavalt ja taskukohaselt ● keelduda uute asjade soetamisest 4
(Jimi Hendrix, Jim Morrison, Janis Joplin) Sel perioodil läksid moodi ka suured vabaõhukontserdid majakõrguste võimendussüsteemide ja sadade tuhandete kuulajatega (Woodstock 1969). Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema tragöödia suurt muud kui romantilisest ohvrimeelest jutustav imago. Joplini muusika on igavesti määratud elama tollest ohvrist. Tõsi, siin on püsti löödud kaks võrdlemisi vaenulikku laagrit. Ühed peavad Joplinit geeniuseks, 60ndate lihvimata teemandiks, (vähemalt) võrdses suurusjärgus Hendrixiga, Morrisoniga, kellega tahes.
Triloogia oluliseks väärtuseks sai rahva vabadusiha esiletoomine. (1) Kui ebasoodsates tingimustes pidi Vilde ajakirjanikuna oma teoseid kirjutama, sellest vestab ta ise aastate pärast nördimusega järgmist: ,,Suurem osa minu romaane ja novelle on öösiti kirjutatud, ja pealegi nõnda, et täna öösel kirjutatud järk homme ilmuva lehe joonealust pidi täitma. (.Mihkla, K., lk 227) 3 Rahva vabadusihast otseselt ei kirjutanud ei Ristikivi ega ka Kross, kuigi põhjust ju oleks olnud. Ristikivi pöördus ajaloolise romaani poole tol hetkel, kui pagulases hakati leppima sellega, et Eestisse enam tagasi pöörduda ei saa, ja ega keegi tõesti ei taha lõpmatuseni lugeda raamatuid, mis on seotud kodumaaigatsusega ning üle mere põgenemisega. Tuli leida mingi muu teema või väljund. Ristikivi pöördus pikaks ajaks ajaloo rüppe. Veidi hiljem lisandus pagulases ka teisi ajaloo poolde pöördujaid
10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja mõtlemise vastastikuse sõltuvuse käsituse. • Herder oli juba 1770. aastatel postuleerinud keele ja mõtte lahutamatuse, kusjuures keel on primaarne. • Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Isegi Grimmi seadust tõlgendati kui märki gooti hõimude vabadusihast. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 • H. oli palju reisinud, oskas paljusid erinevaid keeli (sh mõnda indiaanikeelt). • Tema teos “Inimkeele struktuuri erinevused” ilmus postuumselt raamatu “Jaava saare kaavi keelest” sissejuhatusena. • Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt.(loov energia ehitab rahvuse üles) • Igal keelel on oma sisemine vorm (innere Sprachform), mis määrab keele foneetilise, grammatilise ja leksikaalse vormi.