ROMANTISM 18saj. lõpp-19.saj. algus kuni poole peale Aeg.Esindusriigid: -Esinudsriigid olid: Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika ja........................ . Saksamaal tekkinud. Romantismi tunnused: -*Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. *Tunded on mõistusest üle. Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik
Aleksander Puskin (1799-1837) Venemaal tekkis romantism 19. sajandi alguses ja nagu mujalgi Euroopas avaldasid ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi
1951 ,,9lugu"(võlts kaasaegne elu) Samal aastal kolis ta Inglismaale Cornishisse. Kirjutas säästlikult ja ainult Glasside perekonnas. Need lood koguti kokku raamatusse ,,Franny ja Zooly" (1961.a) ,, Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" ning ,,Seymore, sissejuhatuseks". Menu tõi talle romaan,, Kuristik rukkis" kus ta kujutas tundliku nooruki trotsi teda ümbritseva silmakirjalikuse vastu. Kasutas oma teostes zen-budismi. Peetakse kultuskirjanikuks. Tema tegelastes elab protestivaim, vabadusiha, austus, inimese ja tema õiguse vastu. Näiteks on Holden Caulfeldi põhiomadused headus ja heasoovilikus, kuid väga sageli on ta jõhker ärrituv. Ainult oma unistused: päästa lapsed, kes mängivad kuristiku veerel keset rukkist.
Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud". Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega Mitteametlikuks hümniks sai Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm "Lydia Koidula" sõnadega
Havel ja Praha kevade läbiviija Dubcek korraldasid 24. novembril 1989 kõnekoosoleku. Sotsialismi leeri lagunemine oli nii juhus kui ka paratamatus. 1980 aastate teiseks pooleks oli Nõukogude Liit välja kurnatud ja madalseisus. Majanduslikult rasked tingimused nõudsid muutusi, mida Gorbatsov pakkus. Perestroikaga kaasnenud meedia kontrolli kadumine tõi inimeste ette sotsialismi valukohad, mis nõrgestas selle positsiooni. Nende tingimuste valguses tõusis inimeste vabadusiha ja julgus süsteemile vastu hakata ja see lõpuks kukutada.
*tähtsamad sündmused vene ajaloos: 1812.a Isamaasõda ja võit Napoleoni vägede üle. 1825.a dekabristide ülestõus, samuti ka dekabristide ideoloogia, pettuusmeeleolud, mis tulenesd detsembriülestõusu mahasurumisest ja Euroopa rahvaste vabadusvõistluste nurjumisest sajandi esimese kolmandiku lõpuks. Ja lõpuks veel ka sõjatevus Kaukaasias. *Vene romantisi maailm on rõhutatult tsentreeritud selle keskmes on romantiline isiksus, tema tundeelu, vabadusiha, püüdlused ja pettumused. *Esimesi vene romantikuid - lüürlis eleegilise romantismi esindaja V.Zukovski aavas vene luulele inimese hinge. Individuaalse inimes hinges peitub kogu maailm. *Romantilisele poeedile jääb võimalus ka põgeneda tsivilisatsioonist vaba ja suursugus looduse rüppe, tõmbuda oma unistuste maailma, vaadata ümbritsevale läbi vabastava iroonia või valida aktiivse protesti, võtluse tee. *Z lüürilises luules on valdavaks unistuslik
1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Antud kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". kogus väljendub vabadusiha sidemete katkestamine ja soov tagasi pöörduda maailmamerre. Kirjandusteadlane Rein Veidermann on kirjutanud: "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," Lisaks luulele Lisaks luule on Rummo kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele
1111 ). Veel oli üks põhju see, et Eesti asukoht on väga soodne ja seda taheti enda võimu alla saada. Kolmas põhjus oli seotud sellega, et neil puudus ühine valitsaja ja riigikord. Muistse Vabadusvõitluse käigus surid väga paljud inimesed, sest toimusid suured tapatalgud. Muistse Vabadussõja lõpuks olid eestlased alitatud võõrvõimule. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Eestaste vabadusiha polnud kuhugile kadunud, isegi siis kui nad olid elanud võõrvõimu all juba üle sajandi. Nii otsustati 1343. aastal ennast taas oma esiisade maal maksma panna(muistse vabadussõja viimane etapp) . Jüriööl 1343, 23 aprill alaski jüriöö ülestõus. Märguandeks süüdati Padise klooster. Ülestõus levis ka Läänemaale ning hakkati piirama ka Haapsalu. Välja jõuti isegi Tallinnasse, kuhu asuti ka laagrisse.
Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal Tartus. 19. sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" - see väljend on üks meie
mu armas memm, mu hoidja hea! Kesk männimetsi vaikses pelus mind ootad, kallis kulupea. Oma lõuna pagenduse aastatel kirjutas Puskin nn. Lõuna-poeemide tsükli. Poeemide romantiline kangelane pürgib vabadusse, orjusest priiusse. Lermontovi tuntuim luuletus on ,,Puri", mis ühendab kaks põhimotiivi priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Selles väljendub vabadusiha ja teotahe. Mõned Lermontovi teised kuulsamad teosed on näiteks ,,Mõtisklus", ,,...le", ,,Pistoda", ,,Laul...Kalasnikovist", ,,Deemon" ja romaan ,,Meie aja kangelane". Puskini tuntumad teosed on näiteks ,,Bahtsisarai purskkaev", ,,Kaukasuse vang", ,,Mustlased" ning ,,Jevgeni Onegin". Puskini luule oli Lermontovile suureks eeskujuks ning Puskini surm oli talle suur löök. Pärast Puskini surma kirjutas ta tast luuletuse ,,Poeedi surm". See oli raevukas kuid ülistav
klass Tallinn 2014 Sissejuhatus Meid kui eestlasi võib julgelt nimetada laulurahavaks, sest kuskil maailmas ei eksiteeri selliseid laulupidusid nagu siin meie väikeses Eestis. Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869
programmilisi sümfoonilisi poeeme, millisteks on : Rootsis valminud ,,Wallensteini laager", ,,Richard III", ,,Hakon Jarl" ning ajavahemikul 1874 1880 loodud kuuest sümfoonilisest poeemist koosnev tsükkel ,,Minu kodumaa". Teos kujutab endast sümfoonilisi pilte Tsehhi ajaloost ja loodusest, selles on sümboolselt ühendatud hussiitide ajastu ja kaasaeg. Neid kaugeid vahemaid ühendavaiks lülideks on kodumaa-armastus, rahvuslik ühtekuuluvus ja vabadusiha. Tsükkel koosneb järgmistest osadest : 1) ,,Vysehrad", nii nimetatakse Vltava jõe kaldale kõrgele kaljule ehitatud vana kindlust. Legendide järgi valitsenud kauges minevikus siin Libuse ja tema mees. Nende troonil oleku aega nimetavad tsehhid tarkuse ja humanismi ajaks. Kindlusega on seotud hulk legende ka hilisemast ajast, millised kandusid suust suhu kuini ajastuni, mis elab helilooja. Sümfooniline poeem ,,Vysehrad" on nagu vana lauliku eepiline jutustus ta on
ilmus 1899; luuletajana kasutas varjunime K(ustas) Wahur jm. Toimetas kirjanduslikke vihikuid "Kiired" I-III (1901-1903) ning almanahhe ja ajakirja "Noor-Eesti" (1905-1915). Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated" (1906), "Noor-Eesti" väljaannetes avaldatud artiklid on kogutud raamatusse "Noor-Eesti nõlvakult" (1931). Esikkogu "Elu tuli" (1905) tõi esmakordselt eesti luulekeelde jõulised sümbolid ning mässava vabadusiha, teine kogu "Tuulemaa" (1913) on jäädavalt eesti luuleraamatute tippude hulgas tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega. Viljakaimaks loomeperioodiks olid aastad 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes
..............................9 Seitsmes üldlaulupidu........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääratlemise teel. Komme korraldada laulupidusid iga viie aasta järel sai alguse Eesti esimesel iseseisvusajal
meie õiguse järele. Ka siis, kui meie hõim selga saab surisärgi manala õues, kuulete kisendust kõues, kanarbikus ja soos, sügissajus ja rajuhoos õiguse järele. 6 2 Sinu käed nad aheldanud, kodumaa, peksnud narmaiks su piha. Aga su vabadusiha murda ei saa võõra piits ega kepp. Vaevakask ja maarjalepp nurmedel mullani maas. Aga nad ei sure, vaid tõusevad taas, siis kui sureb meie mure. 3 Pilved pahempidi karjun, killu kisendan kuust. Mu kisendus lõigaku läbi teie lihast ja luust! Tükkideks kisendan taeva, kisendan mustaks päikese! Kisendan, kuni teil väikese ja vahva maa ning rahva kannatuse ja vaeva pärast on häbi!
kodumaa allakäiku. ühiskonna kriitilise mõtteviisiga! ,,Mis mõte on teadmisel, kui see pole kasutatav". Inimene vajab kogu aeg aina enam ja enam paremat. Calderon-dramaturg. hisp. Teatri tippaeg. ,,Nähtamatu daam" komöödia, ,,Armastusega ei naljatleta" Sünge meeleheide ja maailma eitamine iseloomustavad teda. Näitekirjanik. Laul ja tants põimusid näidendiga. ,,Armastus, au ja võim". 17. saj algus. Vaimulik. Ülistab sisemist vabadust. Moraliseerimine. Ei huvita ajaloofaktid. Vabadusiha, optimism, süzeed- tolleaegsete tuntud rahvaste elust, rahvaluulest, antiikmütoloogiast. Eesmärk: publikule meeldida ja neil naudingut pakkuda. Sageli kõrvutatud Shakespeare'iga, teatris laienes vaatemängulisus,rikkalikud/uhked dekor. Ühiskondlik allakäik-kriisitingimustes sünnib religioosne ja eksistentsiline draama. 1651 pühitseti preestriks Gongora- 16.-17 saj. Preester. Gongorism- kujundirikas väljendus, keeruline, viimistletud. Luuletaja
kasutas varjunime K(ustas) Wahur jm. Toimetas kirjanduslikke vihikuid "Kiired" I-III (1901-1903) ning almanahhe ja ajakirja "Noor-Eesti" (1905-1915). Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated" (1906), "Noor-Eesti" väljaannetes avaldatud artiklid on kogutud raamatusse "Noor-Eesti nõlvakult" (1931). Esikkogu "Elu tuli" (1905) tõi esmakordselt eesti luulekeelde jõulised sümbolid ning mässava vabadusiha, teine kogu "Tuulemaa" (1913) on jäädavalt eesti luuleraamatute tippude hulgas tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega. Viljakaimaks loomeperioodiks olid aastad 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja
ja lisaks iga viie aasta järel toimuvatele üld- ja noortelaulupidudele toimub suviti pea igas maakonnas mõni tore kohalik laulupidu.( 3) 1. Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks
senikogematu ees ärevust. Romantikute noorema põlvkonna esialgne vaimustus revolutsiooniideedest muutus hiljem pettumuseks, pessimismiks, skepsiseks, sest Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnesid terror ja Napoleoni vallutussõjad, pealegi ei olnud revolutsioon toonud loodetud kergendust rahvahulkadele. Romantikud ei suutnud muuta ühiskonda, ometi mõjutasid nende kirglik vastuhakk ülekohtule, alatusele ja valedele, mässumeelsus ning vabadusiha ühiskondlikku teadvust. Romantism kui kunstisuund väärtustab isiksust, tema tundeid ja elamusi, igatsust ning lootusi. Idealiseeritakse minevikku: põgenetakse ajalukku ja mälestustesse, huvitutakse keskaegsetest legendidest, folkloorist ja muistsest pärimusest. Romantikud ülistasid loodust, ühtlasi kasutasid nad seda oma teostes kangelase tunnete rõhutajana, kusjuures sageli eelistati eksootilist või ürgloodust. Võõraste
järverikkas pk, tõmb üh eemale, süvenesid müstikasse; näha ilu ja igapäevases, lihtsas; ,,Lüürilised ballaadid"(W,C). G.G.N.Byron- ,,Jõudetunnid", Värssromaan "Don Juan"; ; I R poeet, kes eepilises teoses võttis vaatluse alla ühiskondlik-poliitilised sündmused; rahvaste vabaduspüüe, maailmavalu, loodus= vabadus. Vene R- levis 19.s algul, mil põimusid klassitsism, sentimentalism, eelromantism; keskmes on R isiksus, tema tundeelu, vabadusiha, püüdlused ja pettumused; A. Puskin (1799-37) üks asi on rahva vabadus, teine isiksuse ja poeedi sõltumatus; poeemid: ,,Ruslan ja Ludmilla" (20) muinasjutulis-romantiline, ,,Kaukasuse vang", värssromaani "Jevgeni Onegin"; jutustus ,,Kapteni tütar". M.Lermontov- loomingus sai vene R poeem uusi jooni& tema poeemid ühtlasi ammendasid selle zanri; poeem ,,Deemon"; draama ,,Maskeraad", romaan ,,Meie aja kangelane" H
kahes haaras tal rippus rikkalikult rinna ette. Ja nelja püha tähe kiired palet tal heletasid nii, et näha teda ma võisin selgelt nagu päevavalges.“ See, et paganlik Cato, kes pealegi tegi enesetapu, võis pääseda kristlikku purgatooriumi, on eelkõige seotud tema vabadusmeelse vastuhakuga Caesari diktatuurile. Oluline on see, et Cato vabadusiha seostub seaduslikkusega. Teoses kasutab Dante „kuristiku” kujundit kokku kaheksa korda; esimesel viiel juhu lpõrgu augu tähistamiseks, aga järgnevatel juhtudel teiseneb see jumaliku nõu ja seaduse kuristikuks,kuhu ei saa isegi inglid lõpuni pilku heita.Just seda jumaliku vabaduse kuristikku soovibki Dante oma vaimu teekonnal tunnistada.
................................................ 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on
"Maryle" jt), milles ajuti kõlab kaasa pettumuse ja üksinduse alatoon. Kuid isegi neid õrnpoeetilistes eneseväljendustes ei mineta luuletaja vabadusearmastuse ega võitluse vaimu ("Augustale", "Sa nutsid pisar pärle täis", "Nutvale neitsile" jt). Byroni mõtterikkamaid ja vaimukamaid teoseid on värssromaan "Don Juan", mis jäi autori ootamatu surma tõttu lõpetamata. Sellest jääb kõlama lootus kunagi taastõusvale vabadusele. Tema looming, mis rõhutas individualismi, vabadusiha, kangelaslikkust ja pessimismi, lõi omalaadse romantilise kirjandusvoolu -- "baironismi". Byroni loomingu austajateks on olnud paljud suured kirjanikud: Hugo, Stendhal, Balzac, Heine, Puskin, Lermontov jt. G.G.Byroni romantiline kangelane Byroni kangelased tema teostes on enamasti kõik natuke erinevad, kuid neil on ka palju ühiseid käitumisjooni. Byronlik kangelane on tavaliselt sattunud vastuollu ühiskonnaga.
Friedrich Schiller (1759-1805) -saksa kirjanik ja valgustaja -tema eeskujudeks olid mitmed prantsuse valgustuskirjanikud (Voltaire) -sündis 10.nov 1759 Saksamaal, sõjaväevelskri pojana -oma hariduse sai ta sõjaväetüüpi kinnises õppeasutuses(seal oli range kord) -Schilleri enda sõnade järgi püüdi neist vormida kivid-tundetud käsutäitjad -temast taheti vormida sõjaväevelskrit -koolimüüride vahel valmib tal esikdraama ,,Röövlid" (näidend) õhutatakse vabadusiha, peategelaseks on Karl, vaba vabadusvõitleja, ta võitleb kohalike rõhujate vastu. Kokku kraabidut kraami annavad nad vaestele -veel on kirjutanud teoseid ,,Salakavaluse armastus" ja ajaloolise dragöödia ,,Don Carlos" -peateoseks on ,,Wilhelm Tell": (vibukütt) *draama käsitleb Sveitsi vibuküttide võitlust Austria ülemvõimu vastu tegevus toimub13.saj *kujutletakse Sveitsi loodust, kombeid ja ajalugu *tähtsal kohal on legendid vibukütt Wilhelm Tellist
,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid lugejaid, aitas otseselt kaasa rahvuslikule vabadusliikumisele ja on jäänud eesti kirjanduses tänapäevani püsima ühe kõige loetavama teosena. ,,Tasuja" on suuresti mõjutanud seda, et Jüriöö ülestõus on eesti rahvale saanud rõhumisevastase võitluse ja vabadusiha sümboliks. See on varandus, mille väärtust on raske üle hinnata. Jüriöö ülestõusust rääkides meenuvadki kõigepealt ilukirjanduslikud teosed, nagu Bornhöhe ,,Tasuja" ja ,,Villu võitlused", Enn Kippeli ,,Jüriöö", Aadu Hindi ,,Vesse poeg", Eugen Kapi ,,Tasuleegid" ja paljude eesti kunstnike teosed, mis kujutavad seda dramaatilist ja kangelaslikku heitlust. Vahest alles seejärel tulevad meile meelde kooliõpikust loetud faktilised teated.
ta ei oska kooskõlastada ühiselu nõuetega. Selline vabadus on võimalik kas ainult looduse süles, ürgmetsades, või hirmsates kõrgustes, kuhu ei pääse inimese jalg. Ta leiab väljapääsu ainult pöördumistes mineviku poole, või üksinduses. Vene romantism tekkis 19.saj alguses. Sellest olid läbi põimunud klassitsism, sentimentalism ja eelromantism. Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Vene romantismi iseloomustasid erilisus tavapärasus, suurus tühisus, mäss alandlikkus, igavikuline ajalik, egoism altruism, usu puudumine religioossus, kurjus - headus. 6. Realismi põhilised teemad ehk kujutamisained; realismi peamised zanrid; inimesekäsitus realistlikus romaanis (ühiskondlik-ajalooliste tegurite tähtsus), realistliku romaani teke ja arenemine (tähtsamad autorid, teosed); jutustamis- ja
triloogiat võibki nimetada sotsiaalkriitiliseks kirjanduseks. Kindlasti ei saa Vildet kõrvutada Saali, Järve ega Bornhöhega, kelle ajaloolised teosed olid pigem ajaloolis-romantilised seiklusjutud. Vilde aga ei rõhunud romantikale ega seikluslikkusele. Vilde ajalooline triloogia oli tollases hetkes eesti kirjanduse senise arengu väljapaistvamaid saavutusi, ja seda nii kunstilise kandvuse, ainekäsituse kui ka karakterikujutuse poolest. Triloogia oluliseks väärtuseks sai rahva vabadusiha esiletoomine. (1) Kui ebasoodsates tingimustes pidi Vilde ajakirjanikuna oma teoseid kirjutama, sellest vestab ta ise aastate pärast nördimusega järgmist: ,,Suurem osa minu romaane ja novelle on öösiti kirjutatud, ja pealegi nõnda, et täna öösel kirjutatud järk homme ilmuva lehe joonealust pidi täitma. (.Mihkla, K., lk 227) 3
Tema muinasjuttudes nähakse tugevat argipäeva- ja tõelikkusemeele uut esinemist taani kirjanduses (Inetu pardipoeg, Vaskne siga jt.). Andersen on taanlaste koduse väikekunsti ületamatu meister, kes oma loomingu parema osaga seisab rariteedina eraldi, väljaspool kirjandusloo ajalist seost. Eraldi seisab ka Taani selle aja teine suurkunstnik Fredrik Paludan-Müller (1809-76). Antiikkirjandusest võetud klassikalised ainesed, uuena mõjub byronlik vabadusiha ja mässumeel, haruldaselt peen vormitunne, rafineeritud esteetiline suhtumine ainesse. Pidevas arengus töötas ta välja oma maailmavaate, tema vaadete arengus on palju ühist kaasaegse taani suure usufilosoofi ja stiilikunstniku Sören Kierkegaard'i maailmavaatelise arenguga. Ajalooliselt moodustavad mütoloogilise rea ta teosed ,,venus" 1841, ,,Drüaad" 1844, ,,Thiton" 1844, ,,Aabeli surm" 1845, ,,Ahasveerus" 1854 ja lõpuks antiiksest ajaloost võetud ainega
raamat, mille tähendus küünib kaugele välja kirjandusloo raamidest. "Don Quijote" on müüt, on kultuur, on terve olemisviis. Samal kombel, nagu Cervantes üleminekul "Don Quijote" esimesest osast teise laseb oma kangelastel astuda romaanist välja lugejate sekka, on Kurva Kuju Rüütel Don Quijote ja tema truu kannupoiss ja sõber Sancho astunud oma ajast ja ruumist suurde inimkonna aega, kandes sugupõlvest sugupõlve usku, hingeüllust, sõprust, usaldust, tarkusepüüdu ja vabadusiha, armastust elu vastu - neid õilsaimaid aateid, mille võimet kurjuse jõududele vastu seista ja kõigi ähvarduste kiuste püsida vajab maailm täna rohkem kui iialgi varem. Elab üks vaene Hidalgo, Alonsa Quijana. Kolka külas. On rüütliromaanidega veidi segi läinud peast ja tõelise rändrüütlina otsustab minna kangelastegusi tegema ja nimetab end don Quijoteks. Räägib augu pähe Sancho Panzale, et too tuleks temaga rändama ja Sancho on selline, kellele meeldib palju süüa
23 "Don Quijote" on müüt, on kultuur, on terve olemisviis. Samal kombel, nagu Cervantes üleminekul "Don Quijote" esimesest osast teise laseb oma kangelastel astuda romaanist välja lugejate sekka, on Kurva Kuju Rüütel Don Quijote ja tema truu kannupoiss ja sõber Sancho astunud oma ajast ja ruumist suurde inimkonna aega, kandes sugupõlvest sugupõlve usku, hingeüllust, sõprust, usaldust, tarkusepüüdu ja vabadusiha, armastust elu vastu - neid õilsaimaid aateid, mille võimet kurjuse jõududele vastu seista ja kõigi ähvarduste kiuste püsida vajab maailm täna rohkem kui iialgi varem. 3 Kui seda teost ei oleks 10. klassi lugemisvaras, oleks väga halvasti. Esiteks hoiab selle kirjaniku teose lugemine elus tema hinge ning laseb meil tuttavaks saada nii ainulaadse mehega, kui oli seda Cervantes. Arvan täie tõsidusega, et ilma temata oleks maailm palju teistsugune. Cervantesega peaks tutvuma igaüks.
30. VENE KIRJANDUS ALEKSANDR PUSHKIN elulugu Artma ôpiku järgi vastavalt kavale, toetuda vene keele tunnis ôpitule 1.kava aluseks ôpiku alapealkirjad, loed ja kirjutad ühe olulise lausega sisu 25 luuletused MKL-ist, kirjuta peamôte: Laul Olegist bôliinataoline lugulaul, pôhineb legendil, kätkeb peamôtet saatus on ettearvamatu, ennustused vôivad täituda, saatuse eest ei pääse Vang vabadusiha kätkev romantiline môtisklus, vabaduse vôrdkuju on kotka lend Talveôhtu nukker ja üksildust kajastav tuisune talveôhtu, kus poeedi kaaslaseks vaid hea ja hell hoidja, hardumuslik meeleolu, poeet ihkaks eidekesega klaase kokku lüüa A. P. Kernile Pühendusluuletus kaunile naisele, kellega P`skinil oli elus vaid paar kohtumist, üks neis öö varjus Mihhailovskoje pärnade alleel. Esineb autori kinniskujund puhta ilu kehastus, autor hindab naise täiuslikkust Madonna Sonett
ühendamine. 19saj alguses oli maailm hakanud ideologiseeruma. Järjest suuremad rahvahulgad nõudsid: põhiseaduslikku riigikorda, valimisõigust ja kodanikuvabadusi (sõnavabadus), peatselt ka rahvuslikku enesemääramist. Tulemuseks on kokkupõrked. 19.saj ajaloo periodiseerimine: 1) Napoleoni sõdade periood (kuni 1815). Prantsusmaa eesmärgiks oli täieliku hegemoonia saavutamine Euroopas. Teiste rahvaste ja riikide vastupanu: levis vabadusiha, rahvusaade. 2) Restauratsiooni ja revolutsioonide ajastu (1815-1848). Viini kongress (1814-1815): Eesmärgiks Euroopa ,,normaliseerimine", poliitiline restauratsioon. ,,Legitiimsed valitsejad" said oma riigid tagasi. Leviva ,,ohtliku" vabadusideoloogia lämmatamine. 38 Välispoliitikas tasakaalupoliitika taaskehtestamine (rahvuslike huvide eiramine). Püha
Luuletajana toetus valdavalt saksa eeskujudele. “Kasulisele kalendrile” kuusalmikuid- valgustuslik mõtteluule ning loodulüürika. “Angervaksad”, “Viru laulik”. Luuleparemik kogus “Viru lauliku laulud”- saksa luule mugandused, kuid ka isamaa-, loodus-, armastus-, ja mõttelüürika. Luules on kannatusi läbielava inimese sisemaailm: elurõõm ja õnneigatsus, soovide täitumatus, pettumused ja purunenud lootused, vabadusiha, ühiskondlikud probleemid. Tõi eesti luulesse keerukaid värsisüsteeme ja stroofistruktuure. Tõlkis palju, siiski oli tema luulekeel rikas ja poeetiline. Ta kujunes eeskujuks Koidulale, Veskele, Reinvaldile. Lisaks usuliste laulude kogu “Rahunurme lilled” ja poeem “Lembitu” (elu ja maailmavaatelised probleemid). Katsetas ka dramaatikas: tõlgituna ilmusid “Tuletorn”, “Vanne ja õnnistus”. Tema looming oli lähedane Euroopa valgustuskirjandusele, mis avardas
"Vesiroosid" ilmus 1899; luuletajana kasutas varjunime K(ustas) Wahur jm. Toimetas kirjanduslikke vihikuid "Kiired" IIII (19011903) ning almanahhe ja ajakirja "NoorEesti" (19051915). Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated" (1906), "NoorEesti" väljaannetes avaldatud artiklid on kogutud raamatusse "NoorEesti nõlvakult" (1931). Esikkogu "Elu tuli" (1905) tõi esmakordselt eesti luulekeelde jõulised sümbolid ning mässava vabadusiha, teine kogu "Tuulemaa" (1913) on jäädavalt eesti luuleraamatute tippude hulgas tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega. Viljakaimaks loomeperioodiks olid aastad 19131922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921
kirjandusest, kirjutas palju ka ise. Nii ongi tema ajakirjades avaldatud kirjutiste põhjal võimalik saada pilt tema tõekspidamistest ja ühiskondlikest vaadetest. Iseloomulik Wildele oli humanistlik mõtteviis, kaastunne pärisorjuses vaevleva talurahva suhtes, soov teda vaimuvalguse läbi aidata. Kuid teisalt näeme Wildet ka pärisorjuse kriitikuna: pärisorjus takistab majanduse ja inimeste arengut, on vastuolus looduse seadustega, mis on inimesele kaasa andnud loomupärase vabadusiha. Vaja on reforme, mis muudaksid õiguslikke suhteid: talupoegadele tuleb garanteerida omandiõigus, kaotada kodukari, määrata kindlaks koormised. Talupojale tuleb anda maad, nii suureneb tema huvitatus tööst. Viinapahes süüdistas W mõisnikke. Arsti- ja ravimiteadusliku ajakirjana oli LÕ muide esimene omataoline tolleaegses Vene impeeriumis. Varasem ajakirjanik Eestis Gustav Adolph Oldekop 1755-1838 Sündis 21. novembril 1755 Haapsalus, õppis Tallinna toomkoolis ja hiljem Halle
vabadusvõtluse teed. Mitte leppida rõumise ja väivalla ahelatega, ennem surra vabadusvõtlejana kui elada orjana --niisugune on teose põiidee. Sellega liituvad jutustuses lahutamatult teised ideelised motiivid: isikliku allutamine üdrahvalikule, kokkulepluse ja reetlikkuse terav hukkamõst, eitav suhtumine usku ja kirikusse. Tasuja kujus on oma väjenduse leidnud rahvajuhi parimad omadused --mehine võtlusvaim, leegitsev vabadusiha, surmapõgav vaprus. Lugejat haarab Tasuja armastus oma kannatava rahva vastu, tema tarkus ja õlsameelsus, tema püivus ja tahtekindlus. Võtlus rõujate vastu rahva vabastamise eest on tema kõgeimaks eesmägiks; selle nimel üetab ta suuri väiseid takistusi ja raskeid sisemisi vastuolusid, allutades oma isiklikud tunded üdise võtluse üesannetele. Seetõtu sai Tasuja hulkade teadvuses legendaarseks rahvakangelase kujuks, kes süboliseerib
annaabi.ee 
