Kokkuvõte - Vabadusest - John Stuart Mill (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Mill J-S Vabadusest

Ühiskonna võimu piiridest… Autori püstitatud küsimused: Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? Antud artikli põhiväide on: Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. Seminaris: V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. V2 Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduslikult sekkuda. Põhilised argumendid väite kinnituseks: Nii pea kui midagi inimese eluviisis kahjustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel

Filosoofia põhiprobleemid

10

doc

Eetika kursus 10. klassile

Eetiline teleoloogia Utilitarism on Jeremy Bentam'i teooria, mis seisneb inimeste käitumise selgitamises. Tema sõnul toimivad inimesed naudingu saamise eesmärgil. Inimesed väidetavalt kalkuleerivad pidevalt, kas üks või teine asi toob pigem kasu või kahju. Näiteks kui inimene teab, et varguse eest võib vangi sattuda, ei tee ta seda, sest sellele ei järgneks kasu. Teooria sisu on, et head ja halba tehakse mingi kindla eesmärgi nimel. John Stuart Mill leidis, et mõnutunne on ähmane asi ­ pole mõõdetav. Mõnu kvantiteedi asemel peaks olema kvaliteet. Tuleb eelistada kergemaid naudinguid madalamatest. Kõige olulisem on selles ühiskonna kasu, sest see peab olema kasulik võimalikult suurele inimhulgale. Naudingu suurust saab välja arvestada tugevuse, kestuse, kindluse, läheduse, viljakuse, rikkumatuse ja ulatuse kaudu. Tuleb välja arvestada, mis tulemuse annab mingisugune tegu.

Eetika

59

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

regulaarsusi, otsustab faktide ja empiirika põhjal, kuid ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? 1 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika ­ arutlused rajanevad väärtusotsustustele. Poliitfilosoofia arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt

Õiguse filosoofia

30

doc

Euroopa ideede ajaloo konspekt

sellistel mõistetel nagu hea ja halb, õiglane ja ebaõiglane. Kus ei ole ühist võimu, seal ei ole ka seadust; kus pole seadust, pole ka ebaõiglust. Tungid, mis kallutavad inimesi rahu suunas. Tungid, mis kallutavad inimesi rahule, on surmahirm, iha asjade järele, mis on vajalikud mugavaks eluks ning lootus oma töökusega neid asju hankida. ESIMESEST JA TEISEST LOOMUSEADUSEST JA LEPINGUTEST Mis on loomuõigus. LOOMUÕIGUS, mida kirjamehed nimetavad tavaliselt jus naturale, on iga inimese vabadus kasutada oma võimu nii nagu ta ise tahab oma loomuse alalhoidmiseks; ehk teisisõnu, enda elu kaitseks. Sellest tuleneb vabadus teha kõike, mida ta vastavalt oma mõistusele ja otsustele arvab olevat enda alalhoidmise tarvis kõige sobivamaks vahendiks. Mis on vabadus. VABADUSE all mõeldakse, vastavalt selle sõna täpsele tähendusele, väliste takistuste puudumist. Need takistused võivad tihti võtta inimeselt

Ühiskond

25

odt

Eetika alused

· Kui sul on kaks vastukäivat kohustust, siis üks neist ei ole sinu tegelik e. kõiki asjaolusid arvestav kohustus (osutus prima facie kohustuseks). Kuidas objektiivseid printsiipe kindlaks teha? · Ideaalne vaatleja: sõltumatu, kõigest informeeritud. · Teab, mida on heaks eluks vaja, milline on inimloomus, mismoodi toimib ühiskond. Eetika alused, 4. loeng:VÄÄRTUSED JA HEA ELU Millised asjad on väärtuslikud? · Elu? · Vabadus? · Nauding / lõbu? · Eneseteostus? · Raha, majanduslik heaolu? · Sõprus, armastus? · Tervis? Mis on väärtus? · Väärtus kõige üldisemas mõttes on miski, mida hinnatakse ja mis juhib meie toimimist. Väärtused on moraaliprintsiipide aluseks. · Väärtus tähistab seda, mis on hea, mille poole püüelda. Aksioloogia · Aksioloogiaks nimetatakse väärtusõpetust. Näiteid kesksetest küsimustest:

Eetika alused

21

pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad: Monistid ­ usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne (üleloomulik) väärtus ­ hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). Pluralistid ­ usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Hedonismi kriitika ­ naudingumasin eraldaks meid muust maailmast.. Väärtuse ja moraali seos. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu ­ traditsiooniline väärtuskasvatus

Eetika

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Avalikus ametis olemine (poliitiku-amet) polnud ateenlastele karjäär, vaid see oli midagi, mida juhtus küllaltki regulaarselt iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei ostud endale ameteid, vaid kõigil on võrdne võimalus ametitesse jõuda, ent sh ka vastavalt tema loomulikele võimetele. 2) Vabadus ja seaduskuulekus olid võimalikud vaid koos, vabadus sisaldas austust seaduse suhtes. Türanniat (valitsemist jõu, mitte seaduste läbi) peeti halvimaks võimalikest valitsustest. 3) Ateenlased uskusid ka ratsionaalsesse arutelusse (retoorika) kui parimasse vahendisse poliitika elluviimiseks ja ka parimate-võimalike otsuste tegemiseks. Samas uskusid kreeklased ka seda, et 4

Õigus

16

doc

Eetika alused

siis aru, kui hea oli noorus). See tähendab, et inimesel peab olema kujutlusvõime. Me hindame seda, et meie elu ei ole ohus, sellest kujuneb meie jaoks väärtus ja sellest tuletame me tegevusnormi. VÄÄRTUSED MÄÄRAVAD INIMESTE ELUVIISI Väärtuste liigid Ainelised- tervis, heaolu Majanduslikud- turvatunne, produktiivsus Moraalsed- ausus, lahkus (reguleerivad inimeste käitumist) Sotsiaalsed- viisakus, suuremeelsus Poliitilised- vabadus, õiglus Esteetilised- ilu, graatsia Usulised- vagadus, kuulekus, usk Intellektuaalsed- teadmine, intelligentsus Puhtseesmised hüved on head oma loomuse tõttu. Nad ei tulene teistest hüvedest.  Puhtinstrumentaalsed hüved on vahendid millegi säärase saavutamiseks, mis on seesmiselt hea. · Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist · Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime.

Filosoofia

Kommentaarid (0)