(4) Üheliigilisi karistusi ei saa samaaegselt mõista põhi- ja lisakaristusena. § 22 [kehtetu] § 23. Vabadusekaotus 4 (1) Vabadusekaotust võib mõista tähtajaga kolmest kuust kuni viieteistkümne aastani või eluaegsena. Tähtajaliste vabadusekaotuslike karistuste liitmisel vastavalt käesoleva koodeksi § 43 lõikele 31 võib kohus mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani. (2) Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümneaastane, ei või vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat. (3)-(8) [kehtetud] § 231 [kehtetu] § 232. Arest (1) Aresti võib mõista tähtajaga kuni kolme kuuni. (11) Alaealisele võib mõista aresti tähtajaga kuni ühe kuuni õpingutest ja tööst vabal ajal, määrates kindlaks kalendrikuus kantavate arestipäevade arvu. (2) [kehtetu] §-d 24-26 [kehtetud] § 27
vabaduse piiramist, siis paranduslikku tööd nende puhul sellise karistusega asendada ei saa. 7 Arest määratakse kohtuotsuse ajaks 16-aastaseks saanud isikule ühest kuni nelja kuuni. Kui kohustuslik või paranduslik töö on asendatud arestiga, võib selle määrata ka vähem kui üheks kuuks. Vabadusekaotus on kõige rangem alaealisele määratav karistus. Alla 16-aastastele võib määrata kuni kuueaastase vabadusekaotuse. Kui selle kategooria alaealine on toime pannud eriti raske kuriteo, ja teistele alaealistele võib määrata kuni 10-aastase vabadusekaotuse, mis kantakse kasvatuslikus koloonias. Vabadusekaotust ei saa määrata karistuseks alla 16- aastasele isikule, kes on toime pannud vähese või keskmise raskusega kuriteo, ja teiste vanuseastmete alaealistele, kes on esimest korda toime pannud väikese raskusega kuriteo.
toimepanemist ettevaatamatusest. Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad) ning intellektuaalne omand (nt autoriõigus). Väärtegu on see, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Rahatrahvi võib määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2
kahjulik mõju. Üleandmist võib taotleda riik, kus otsus määrati või riik, kelle kodanik süüdimõistetu on (elukohariik). Üleandmisega peavad nõus olema nii kaks asjaomast riiki kui ka süüdimõistetu. Konventsioon sätestab ka kohtuotsuste täitmise protseduuri pärast üleandmist. Ükskõik, millise protseduuri elukohariik on valinud, ei või vabadusekaotuslikku karistust muuta trahviks ning alati tuleb arvestada juba kantud vabadusekaotuse kestust. Elukohariigis kohaldatav karistus ei või olla pikem ega karmim kui karistavas riigis kohaldatud karistus. Kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsioon - konventsiooni kohaselt võib iga osalisriik viia ellu teises osalisriigis määratud karistuse tingimusel, et taotleja riik on elluviimist taotlenud, et taotluse saanud riigi õiguse kohaselt on tegu, mille eest karistus määrati, süütegu, ning taotleja riigis tehtud kohtuotsus on lõplik ja jõustatav.
Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32-32 000 eurot. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse määramise õigus on vaid kohtul. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga õigus valida, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Aresti alammäär on üks päev ning ülemmäär 30 päeva. 17)Esimeses astmes on maakohtud ja halduskohtud. 18) teises astmes on ringkonnakohtud ja kolmandas on riigikohus.
seaduses? Samuti analüüsida ajaloolisest arengust tulenevalt kui ka teoreetilistest allikatest altkäemaksu karistatuse määra tekkimist, osalejaid ning nende karistusmäärasid tänapäeval. Vangistuse kui kriminaalkaristuse sisu ning sellega saavutatavad eesmärgid on leidnud ajaloo jooksul väga erinevat käsitlemist nii kohtupraktikas kui pönitentsiaarteoorias. Vabadusekaotuse ületähtsustamine totalitaarriiklikus karistusõiguses on tingitud riikliku karistuspoliitika suurest repressiivsusest, aga ka väidetavalt vabadusekaotusega saavutatavate eesmärkide karistusteoreetilistest käsitlustest. Mainitu baasil tõusetub küsimus, kas tänased sanktsioonimäärad altkäemaksu koosseisus on piisavad või on nad „päritud” suurena nõukogude õigusest. Kas ja kuidas
. § 16. Isikud, keda ei või võtta teenistusse · Hinnete ostmine. 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette · NB Õpetajale korruptsioonivastased õigusaktid vabadusekaotuse; ei laiene, kuna tegemist pole ametiisikuga! 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta
aastate lõpust. Avalikult olid protsessid suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. Kui algul oli protsesside tulemuseks peamiselt seniste riigi- ja parteijuhtide kõrvaldamine ametist, siis ajapikku lõppesid need süüdimõistetute pikaajaalise vabadusekaotuse ja surmaotsusteni. Nõukogude poliitiliste uurimisorganite GPU, OGPU ja NKVD siht oli uurimisalused täielikult murda. Nii tunnistas kommunismi üks peamisi ideolooge Buhharin, keda Lenini valitsusajal hüüti "partei lemmikuks", end vanglas süüdi kõigis süüdistuse punktides ja palus puhtsüdamlikku kahetsust ilmutades asjatult oma elu eest. Üksteise järel kõrvaldas Stalin parteis ja riigis nii tegeliku, näilise kui ka võimaliku opositsiooni. Ainuvõim ja isikukultus 1930
3. Osalisriigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. 4. Kui selline vanematest lahusolek on tingitud osalisriikide poolt algatatud tegevusest, nagu lapse või ühe või mõlema vanema kinnipidamine, vangistus, pagendus, sundväljasaatmine või surm (kaasa arvatud surmajuhtumid mis tahes põhjusel vabadusekaotuse ajal), teavitab osalisriik nõudmisel vanemaid, lapsi või kui see on sobiv, mõnda muud perekonnaliiget puuduva(te) perekonnaliikme(te) asukohast, kui niisuguse informatsiooni andmine ei kahjusta lapse heaolu. Osalisriigid tagavad, et sellise palve esitamine iseenesest ei põhjusta ebasoovitavaid tagajärgi asjassepuutuva(te)le isiku(te)le. Artikkel 10 1. Vastavalt artikli 9 lõikes 1 toodud osalisriikide kohustusele peavad osalisriigid lapse või tema
3. Osalisriigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. 4. Kui selline vanematest lahusolek on tingitud osalisriikide poolt algatatud tegevusest, nagu lapse või ühe või mõlema vanema kinnipidamine, vangistus, pagendus, sundväljasaatmine või surm (kaasa arvatud surmajuhtumid mis tahes põhjusel vabadusekaotuse ajal), teavitab osalisriik nõudmisel vanemaid, lapsi või kui see on sobiv, mõnda muud perekonnaliiget puuduva(te) perekonnaliikme(te) asukohast, kui niisuguse informatsiooni andmine ei kahjusta lapse heaolu. Osalisriigid tagavad, et sellise palve esitamine iseenesest ei põhjusta ebasoovitavaid tagajärgi asjassepuutuva(te)le isiku(te)le. Artikkel 10 1. Vastavalt artikli 9 lõikes 1 toodud osalisriikide kohustusele peavad osalisriigid lapse või tema
töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või riigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohad ning ametikohad, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamisel piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi. 13. Teenistusse ei või võtta isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse; 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.; 5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest. 14
raamotsuse ja Euroopa tõendikogumismääruse; raamotsused, mis puudutavad ühiseid uurimisrühmasid, rahaliste karistuste ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist, vabaduskaotuslike karistuste tunnustamist jne. M. Londoni magistritöö raamotsuste vastuvõtmise kohta Eesti õiguses. Euroopa Vahistamismäärus on ühe Eli liikmseriigi õigusasutuse taotlus, et teine liikmesriik võtaks siiku vahi alla ja annaks ta esimesele liikmesriigile üle kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks. Selle aluseks raamotsus Euroopa vahistamismääruse kohta. Ranged tähtajad: riik, kus isik vahistati, peab isiku Euroopa vahistamismääruse teinud riiki tagasi saatma maksimaalselt 90 päeva jooksul pärast vahistamist. Lihtne menetlus: 32 raske kuriteoliigi puhul ei kontrollita teo topeltkaristatavust, st käitumist, mille eest üleandmist taotletakse, peetakse kuriteoks nii taoltuse esitanud riigis kui ka teises riigis.
Euroopas kehtib samasugune kord veel 15 riigis, 16 riigis piirangud puuduvad ja 13 riigis piiratakse valimisõigusi vastavalt erijuhtudele. Näiteks Hispaanias, Luksemburgis ja Rumeenias saab valimisõiguse ära võtta vaid kohtu otsusega lisakaristusena. Prantsusmaal otsustab kohus, kas kinnipeetavale antakse hääleõigus. Austria ei luba valida isikuil, kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest enam kui üheks aastaks. Itaalia piirab valimisõigust enam kui viieaastase vabadusekaotuse puhul. Eesti õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et Eesti valimisseadused ja rahvahääletuse seadus on vastuolus põhiseadusega selles punktis, mis välistab kõigi kohtu poolt süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistust kandvate isikute õiguse hääletada. Hääletamisõigus algab enamikes riikides 18aastaselt, kuid on ka erinevusi: Iraanis on selleks 15 aastat, Jaapanis 20 aastat. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval
Nende isikute ohtlikkus võib olla aga kordades madalam kui korduvalt isikuvastaseid kuritegusid toime pannud isikute oma. EIK seisukohtade järgi on nõutud, et karistusjärgne kinnipidamine peab preventiivse vahendina oluliselt erinema vabaduse võtmisest karistusena, st karistusjärgse kinnipidamise korraldus tuleb tagada selliselt, et isikule kaasneks sellega lisaks vabaduse võtmisele vaid minimaalseid kitsendusi. neid tuleb eraldada vabadusekaotuse kandjatest ja nende suhtes tuleb rakendada kvaliteetseid sotsialiseerivaid ja terapeutilisi abinõusid, tagamaks isikutele vabaduse saamise perspektiiv ning kinnipidamise kestust tuleb kohtul kontrollida vähemalt kord aastas. Loosunglikuks jääb üldkogu seisukoht, et ühiskonna turvalisust on piisavalt tõhusalt võimalik suurendada ka isikuvabadust vähem riivates. 9 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e3, kohtunike Villu Kõve, Peeter Jerofejevi ja Henn Jõksi eriarvamus
ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama; 3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo § 35. Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse (1) Kahtlustatav on isik: vabadusekaotuse; - keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning 4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus. uurija poolt on koostatud selle kohta määrus, (2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste - aga samuti isik, kes on kahtlustatuna kuriteo toimepanemises alustamisest. kinni peetud käesoleva koodeksi §-s 1081 ettenähtud korras
ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama; vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi 3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo koos kriminaalasjaga käesolevas koodeksis ettenähtud korras. toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse vabadusekaotuse; (2) Tsiviilhagejal või tema esindajal on õigus: esitada tõendeid ja 4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus. taotlusi; osa võtta kohtulikust arutamisest; paluda uurijat ja kohut tarvitusele võtta abinõud tema esitatud hagi tagamiseks; toetada
saj - sotsiaalne häbi; Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste avaja; avaja; 20. saj - vastutuse individualiseeritus, personaalsed „vabadusekaotuse“ tõlgendused. 20. saj - vastutuse individualiseeritus, personaalsed „vabadusekaotuse“ tõlgendused. 2) Pere / leibkond, nt: 7) Pere / leibkond, nt: Tööjaotus ja soorollid Tööjaotus ja soorollid
moodustavad õigussubjektsuse ÕS objekt – need materiaalsed, vaimsed ja sotsiaalsed hüved, mille puhul ja millega ühenduses üldse vastav õigussuhe isikute vahel tekkis ja millele on suunatud selle õigussuhte subjektide käitumine. Näiteks elamusuhete objektiks on eluruum (siin on ÕS objekt hüve näol). Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. Näiteks sätestab kriminaalkoodeks tahtliku tapmise eest karistuseks vabadusekaotuse 5 kuni 12 aastani. ÕS subjektiivne õigus – õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks, mis on tagatud teiste õigussubjektide juriidiliste kohustustega. Subjektiivne õigus annab alati teatud võimaluse käitumiseks, teatud vabaduse e. võib ütelda “ subjektiivne õigus koosneb õigustustest”. Juriidiline kohustus – vajaliku käitumise määr, selline käitumine on kohustuslik ja sellist käitumist garanteerib riik. Näit
· Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. · Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel, sätestatakse seadusega. Teenistusse ei või võtta isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse; 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.;
otsida kurjategija isikust. Liszt töötas välja kolm kurjategija tüüpi, keda pidi koheldama erinevalt: kurjategijat, keda võis parandada, st. resotsialiseerida, tuli kohelda nii, et ta paraneks; kurjategijat, keda tema isiksuse tõttu ei pidanud parandama, tuli hirmutada; kurjategijat, keda parandada oli võimatu, tuli kahjutuks teha. Igale tüübile oli koolkond määranud spetsiifilise programmi mõjutatavat pidi kasvatama, määrates talle vabadusekaotuse, juhuslikke kurjategijaid pidi hirmutama karistusega ja mõjutamatud tuli ühiskonnast kas alatiseks või ajutiseks isoleerida. 30 Eriti oluliseks pidasid sotsioloogilise koolkonna esindajad noorte kurjategijate ümberkasvatamist, sest noori peeti ``mõjutatavate`` kategooriasse kuuluvaks. Noorte puhul soovitati ümberkasvatamist ja ravi, mitte vabaduse kaotust
tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest; 10) juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega; 12 11) tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel; 12) töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Vabadusekaotuseta paranduslikke töid tegevatele isikutele laieneb töölepingu seadus teiste seadustega ettenähtud erisustega; 13) seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele. Vaidlus lepingu olemuse üle Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. 1
sotsiaalteraapilistesse asutustesse - sotzialterapeutisce Anstalt.40 Seal viiakse kinnipeetavate parandamiseks ja resotsialiseerimiseks läbi kriminaalprognoosil põhinev teraapia. Ka Saksa Konstitutsioonikohus on leidnud, et kriminaalkurjategijate resotsialiseerimine on põhiseaduslik ülesanne ning et kinnipidamist peab tingimata täiendama mõistlik kriminaalteraapia. Sellest tulenevalt on kinnipidamisasutused kohustatud vabadusekaotuse kahjulikku mõju võimaluste piires tasandama.41 Sellist põhimõtet peaksid autori arvates järgima ka eesti seadusandjad karistusjärgset kinnipidamist rakendades, kas siis vastavate programmide sisseviimisega või eraldi kinnipidamisasutuste rajamisega 2. KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE 39 McSherry, B. Preventive detention for dangerous offenders in Australia: A critical analysis and proposals for policy development, Monash University, 2006
(eeluurimise peatamise kinnitamine, süüdistuse kinnitamine enne esitamist). Samuti suurendas prokuratuuri rolli lihtmenetlus. 2001 muudegi prokuröri kohtust osavõtt kohustuslikuks. Meie õigussüsteem aga unustab kontrollida, kas karistus on oma eesmärgi täitnud, st kas inimene on pärast karistust ka otsustanud edasisi kuritegusid toime mitte panna. 3.2. Karistuspraktika Reaalse vangistuse tase on vähenenud (30% 25%). Sagedamini kasutatakse aresti (juba 5%). Reaalse vabadusekaotuse kohaldamise absoluutarvud on kasvanud 3 korda, võttes aga arvesse aresti järjest sagedasema kasutamise, on vabadusekaotuslike karistuste määramise arv kasvanud enam kui kolm korda. Kahtlemata näitab vabadusest ilma jäetud isikute arvude pidev suurenemine seda, et väiteid karistuspraktika leebemaks muutumisest ei saa võtta vaieldamatu tõsiasjana. Rahatrahvi ja tingimuslike karistuste ja paranduslike tööde arv on viimasel ajal stabiilne.
• Kriminaalõiguse harmoneerimine • Õigusalane koostöö tsiviilasjades • Põhiõigused ja Euroopa Liidu kodakondsus • Võrdne kohtlemine • Tarbijaõigused Näide õigusaktidest • Euroopa vahistamismäärus on ühe ELi liikmesriigi õigusasutuse taotlus, et teine liikmesriik võtaks isiku vahi alla ja annaks ta esimesele liikmesriigile üle kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava meetme täitmiseks. Kõnealuse mehhanismi aluseks on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte. Selle eelduseks on otsekontaktid õigusasutuste vahel. • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Justiitsasjadega seotud EL-i ametid • Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Lissabon
tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest 10) juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega 11) tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel 12) töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal 13) seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendavaks põhidokumendiks, mida tööandja on kohustatud pidama kõigi põhikohaga töötajate kohta. Tööraamatusse kantakse: · töötaja ees- ja perekonnanimi · töötaja sünniaeg · töölepingu alusel töötamise aeg, sealhulgas erikandega töötamise aeg töödel või tingimustes, mis annavad
Ametiasutuses töötamist loetakse avalikus teenistuses olemiseks. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus. Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; 2) abiteenistujateks; 3) koosseisuvälisteks teenistujateks. Teenistusse ei või võtta isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse; 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.; 5) keda on karistatud haldus või kriminaalkorras korruptiivse teo eest.
10. juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega; 11. tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel (käsundusleping nt juhatuse liige - kõik punktid tuleb lepingus eraldi kokku leppida, sh sotsiaalsed garantiid; laieneb ainult tervisekindlustus); 12. töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Vabadusekaotuseta paranduslikke töid tegevatele isikutele laieneb töölepingu seadus teiste seadustega ettenähtud erisustega; 13. seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele. Alates 01.05.2004 on sisse viidud uued sätted, mis puudutavad töötajate ebavõrdset kohtlemist. §10. Töötajate ebavõrdse kohtlemise keeld (1) Tööandja ei või töölesoovijaid töölevõtmise ja töölepingu sõlmimisel käesoleva paragrahvi 3
Enne seda kandidaadi staatus: a.) kõrged kõlbelised omadused (!!! Mis need siis ka iganes ei oleks:D) b.) riigikeele vaba valdamine c.) akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses d.) kogenud ja tunnustatud jurist 57 e.) ei tohi kuuluda erakonda Teeb läbi julgeolekukontrolli. Ametist lahtisaamine – 7 aastat, tagasiastumine, kestev võimetus, tahtlik kuritegu, ettevaatamatu kuritegu, mis toob vabadusekaotuse, surm. Kui on võimetu, siis teeb President taotluse Riigikohtule, kelle otsus vabastab õiguskantsleri ametist. Õiguskantslerit abistab tema kantselei, mis korraldab tema asjaajamist, nõustab ja abistab teda ülesannete täitmisel jne. Riigikontrolör Praegu Mihkel Oviir (2003), enne Juhan Parts (1998-2003) ja Hindrek Meri (1990-1998). Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke. Riigikontrolli ülesanne sõltumatu audiitorina on öelda,
asjaolud; eriseisundid: hädaseisund ning afektiseisund ja selle tagajärjed; vastutuse alused lõpuleviidud teo või katse eest; vabatahtlik loobumine teo toimepanemisest; osavõtt (organisaator; kihutaja; kaasaaitaja; täideviija); kuriteo varjamine või kuriteost mitteteatamine; karistuse mõiste, eesmärk, liigid (põhi- ning lisakaristus ja nende konkreetsed liigid: surmanuhtlus, vabadusekaotus, kohustuslik töölerakendamine tingimisi vabadusekaotuse mõistmisel, arest, rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine, erikonfiskeerimine); karistuste mõistmine ühe või mitme kuriteo eest (viimasel juhul: karistuste liitmine - summeeriv või kumulatiivne; ümberarvutamine, võrdlev raskus); karistuse tähtaegade arvutamine; eelvangistus ning karistuste asendamine, samuti vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine; veel ka:
Ametisse saamine - nimetab Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks – poolthäälte enamus. Enne seda kandidaadi staatus: a) kõrged kõlbelised omadused (!!! Mis need siis ka iganes ei oleks:D) b) riigikeele vaba valdamine c) akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses d) kogenud ja tunnustatud jurist e) ei tohi kuuluda erakonda Teeb läbi julgeolekukontrolli. Ametist lahtisaamine – 7 aastat, tagasiastumine, kestev võimetus, tahtlik kuritegu, ettevaatamatu kuritegu, mis toob vabadusekaotuse, surm. Kui on võimetu, siis teeb President taotluse Riigikohtule, kelle otsus vabastab õiguskantsleri ametist. Õiguskantslerit abistab tema kantselei, mis korraldab tema asjaajamist, nõustab ja abistab teda ülesannete täitmisel jne. Riigikontroll Riigikontrolli juhib riigikontrolör, ta on võrreldav ministriga, kes juhib ministeeriumi. Riigikontrollis töötab u 90 inimest. 2013 valiti ametisse Alar Karis, enne Mihkel Oviir (2003-2013), Juhan Parts (1998-2003) ja
Töötamisena käsitletakse riiklike pensionide süsteemis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana. Kui posti kaudu makstav pension on välja võtmata vähemalt kaks kuud, peatatakse pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele. Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega, peatatakse vabadusekaotuse ajaks pensioni maksmine. Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise, makstakse nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras. Kui pensionäril on ülalpeetavaid, siis makstakse pensioni neile, sõltuvalt ülalpeetavate arvust: üks ülalpeetav - 25 % pensionist, kaks ülalpeetavat 50% pensionist; kolme ja enama ülapeetava puhul - 75% pensionist. 11.17. Kinnipidamised pensionist
Tartu, 2001, lk 62-72. 6. Õigus. Psühholoogia. Sotsioloogia. Õppematerjale III. (Koost S. Kaugia). Tartu, 2003, lk 14-43. III SEMINAR Karistuse mõju varieerub. Preventiivsus seostub oletusega, et enne tutvutakse KarSiga, mitte ei usuta oma karistatamatusesse ega käitu impulsi ajendil. Nils Christie ,,karistuse hindamise teooria" karistused on suhtelised. Üks ja sama võib olla eri tähendusega, kuna kannatused on suhtelised. Nt elatustaseme tõusuga suureneb vabadusekaotuse tähendus. Kuritegevuse sotsioloogiliste teooriate käsitluses oli juttu teaduslikust lähenemisest, mis rõhutab juhuse tähtsust kuriteo sooritamisel. Kolmas ja küllap aktuaalseim kriminaalpoliitika vahendite rühm lähtub otseselt sellest mõttekäigust. Selle kohaselt suur osa inimestest, kui mitte kõik, on valmis sooritama kuritegu, kui vaid tekib juhus. Ainuke oluline vahe kurjategija ja mittekurjategija vahel seisneb selles, et üks jääb vahele, teine mitte
9. volituse alusel tehingute täitmisele, kui niisugust tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest; 10. juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega; 11. tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel; 12. töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Vabadusekaotuseta paranduslikke töid tegevatele isikutele laieneb töölepingu seadus teiste seadustega ettenähtud erisustega; 13. seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele. Töötajale seaduse või haldusaktiga antud õigusi võib laiendada kollektiiv- ja töölepinguga, samuti tööandja ühepoolse otsusega. Need töölepingu tingimused, mis on halvemad, võrreldes
lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. Samal ajal ei välista põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel kohtualuse olukorda kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt PS 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest ei tule kriminaalseaduse kergendavat analoogiat kohaldades arvestada eelvangistuses viibitud aega mitte üksnes kohtu poolt karistusena mõistetava vabadusekaotuse hulka, vaid ka mis tahes muu karistuse hulka. Nulla poena sine lege esemelise kaitseala viimane ja olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keels: uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud. Erialakirjanduses valitseva arusaama kohaselt ei hõlma raskendava karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld menetlusõiguslikke sätteid.
annaabi.ee 
