Tema laulud on head lauda ja kõlavad hästi. Paljud tema koorilaulud on saanud väga populaarseteks. Näiteks juba varajasel loome- perioodil valminud meeskoorilaul ,,Hakkame, mehed, minema". Veelgi kuulsam on Lydia Koidula tekstile loodud laul ,,Mu isamaa on minu arm". Selle laulu kirjutas ta Koidula 100. sünniaastapäevaks ja see kõlas ka luuletaja põrmu ümbermatmise tseremoonial taastatud Estonia kontserdisaalis 1946. aastal. Sellest laulust sai eestlaste hingelaul, vabaduseihaluse sümbol, laulupidude kõige oodatum laul. Nõukogude valitsus keelas selle laulu esitamise laulupidudel, kuid peo lõppedes hakkasid lauljad ja kuulajad ikkagi seda laulu laulma ja ootasid Ernesaksa lavale. Alates 1965 on Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm" traditsiooni- line laulupidude lõpulaul, mida lauldakse koos rahvaga. Ernesaksa kooriloomingus võib eristada kahte peamist valdkonda: 1. Lüürilise tundelaadiga laulud, mille aluseks on peamiselt väga head eesti luuletajate
Looming q Kõlapilt on enamasti romantilise ja rahvusliku alatooniga,meloodiad lihtsad ja südamlikud. q Paljud laulud on olnud aastaid eestlastele väga olulised. q 4.märtsil 1944.aastal Moskvas kirjutatud `'Mu isamaa on minu arm'' kujunes omamoodi laulupidude hümniks,vabaduseihaluse sümboliks.Laul kõlas ka Lydia Koidula(sõnade autori) põrmu ümbematmise tseremoonial,1946.aastal. Selle laulu pärast ootasid tuhanded inimesed laulupidude lõpuminuteid ja seda,et dirigendipulti astuks Gustav Ernesaks ise. v Mu isamaa on minu arm : http://www.youtube.com/watch?v=q9EhUDkY8Sc Lydia Koidula
annaabi.ee 
