TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
Et talurahvas kohe teotööst ei
vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, suurim vastuhakk toimus Eduard
Vilde romaani järgi 2. juunil 1858. aastal Mahtra sõjas. Rahutuste üldkäik ja ulatus olid
sarnased paljudele eelnenud "sõdadele". (Hoolimata sellest, et muistne vabadusvõitlus ja
hilisemad ülestõusud ebaõnnestusid ning julmalt ja veriselt maha suruti, avaldasid need
innustavat mõju järgnevatele põlvkondadele. Vabadusarmastus kandus edasi põlvest põlve).
Rahutused sundisid tsaarivalitsust ja balti aadlit reforme jätkama:
1863. aastal anti välja uus passi seadus suurendati talupoegade liikumisvabadust;
1868. aastal kehtestati vallakogukonnaseadus vabastas kogukonnad mõisa ülemvõimu alt;
1868. aastal keelati teoorjus.
Hoogsalt arenesid linnad, tööstus, kaubandus: Eesti oli asunud kapitalistliku arengu teele.
Jätkus tööstuslik pööre: manufaktuur asendus vabrikuga. Algas massiline talude
annaabi.ee 
