Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu võtta. Kogukondade juhtideks olid Eestimaal talitajad ja Liivimaal vöörmündrid. Kogukonna ülesanneteks oli näiteks vaestehoolekanne. Talurahvaseisus jagunes kaheks: Mõisarahvas ja pererahvas. Pererahvas jagunes omakorda sulasteks, vabadikeks ja talunikeks. Mõisarahvas oli kõik see kes elasid mõisas või olid sellega tihedalt seotud. Talurahva koormistest oli mõisa ees endiselt teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks. Talurahva riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. 1845. aastal toimus massiline üleminek vene õigeusku. 1849. aastal avaldati kolmandad talurahvaseadused Liivimaal, mis vabastasid talupojad täielikult mõisniku käe alt ja talupoeg võis hakata ise oma talu organiseerima
aluseks Katariina II ajal vähendati mõisnike privileege, kuna riigile hakkas vähe makse laekuma 1.Vallasvara kuulus talupojale 2.Talupoeg võis mõisniku peale kaevata, kui tal võlgu ei olnud .Mõisniku põhiline sissetulek tuli viljakaubandusest. Vilja veeti Rootsi ja toideti Vene armeed, mis paiknes Baltikumis .Kogu XVIII sajandi on viljahinnad kõrged .Talupojad jagunesid taluperemeesteks, sulasteks ja vabadikeks (hooajatöölised) Põhikoormised on rakmetegu ja jalategu Näiteks 1 adramaa suuruse talu kohustused olid: 1.624 rakmepäeva 2.272 jalapäeva 3.240 rakmepäeva abitegu 4.388 jalapäeva abitegu .Kokku 1524 päeva aastas .Kuna pühapäeval tööd teha ei tohtinud, pidid igast perest mõisas tööl käima vähemalt 5 inimest Tööstus ja Kaubandus Tallinna sadama lähedale rajatakse
Jagatakse kolmeks: * sulased ja tüdrukud, kes teenisid ja elasid palgalistena taludes, sageli adratalunike, üksjalgade või vabadikkude nooremad pojad ja tütred; * vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, kusjuures perekonnapea teenis talus sulase või päevilisena ning sai selle eest talust kasutamiseks tüki maad; * iseseisva ja pärandatava vabadikukoha pidajad, kes kandsid maa kasutamisest tulenevaid koormisi. Vaesunud üksjalad muutusid vabadikeks * KÜLA - külakogukond, • selle kasutuses olnud territoorium (külasaras) • asula (hoonete kogumit) * Talu- talupoja majandusüksus. Adratalupoegadel adratalud. Seotud pere kui talupidamisest elatuva kollektiiviga. Reeglina majandas üks pere üht talu. Kõige levinumad 1/2-4 adramaa suurused talud, piirid 1/8-8 adramaad, suurused piirkondlikult erinevad. Arvestati üksnes põllumaad. Igale talule kuulusid elu- ja majapidamishooned, mis aga ei olnud seotud muude kõlvikutega
annaabi.ee 
