Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni. Chalmers kritiseerib Popperit: ,,Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsi- 58 fikatsiooni aluseks olevad vaatlusotsustused võivad ise teaduse hilisema arengu valduses vääraks osutuda." See tähendab aga seda, et lõplikke falsifikatsioone ei saa esineda. Seda juba sellepärast, et ei ole olemas täielikult kindlal kujul olevat vaatuslikku alust, millele nad toetuvad. Kui aga teadla- sed oleksid järginud falsifitseerimise meetodit, siis ei oleks kunagi loodud selliseid teooriaid, mis on tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised. Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Laka- tos oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist
Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni. Chalmers kritiseerib Popperit: ,,Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsi- 55 fikatsiooni aluseks olevad vaatlusotsustused võivad ise teaduse hilisema arengu valduses vääraks osutuda." See tähendab aga seda, et lõplikke falsifikatsioone ei saa esineda. Seda juba sellepärast, et ei ole olemas täielikult kindlal kujul olevat vaatuslikku alust, millele nad toetuvad. Kui aga teadla- sed oleksid järginud falsifitseerimise meetodit, siis ei oleks kunagi loodud selliseid teooriaid, mis on tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised. Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Laka- tos oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist
suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni. Chalmers kritiseerib Popperit: „Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsi- fikatsiooni aluseks olevad vaatlusotsustused võivad ise teaduse hilisema arengu valduses vääraks osutuda.“ See tähendab aga seda, et lõplikke falsifikatsioone ei saa esineda. Seda juba sellepärast, et ei ole olemas täielikult kindlal kujul olevat vaatuslikku alust, millele nad toetuvad. Kui aga teadla- sed oleksid järginud falsifitseerimise meetodit, siis ei oleks kunagi loodud selliseid teooriaid, mis on tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised. Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Laka- tos oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist
annaabi.ee 
