2230 3540 NÄITAVAD MUDELI HEADUST CORREL AMA JÄLGIMA KUI ON ENDA ÜL 90 LIGIDAL SIIS JAMA ITUD DETERMINANTSIOONI KORDAJA R ON KRIIPS PEAL TKSIOONIGA SAAB LEIDA LEMUSTE ARV 72,7438428093 Fkriitiline>3 sis on normaalne kui palju KESKMINE ( NT ESS/ 1);(RSS/3)vaatlustulemusi MS F Significance F STANDARD ERROR= 981245 185,4321259843 0,0008566935 5291,6666666667 t Stat P-value Lower 95% Upper 95% -1,9845661756 0,1414283263 -1271,8576118666 294,857611867 13,6173465104 0,0008566935 0,3394685439 0,5465314561
suundadesse. Grimaldi vaatluse tulemused publitseeriti postuumselt 1665. aastal.Isaac Newton uuris neid nähtusi ning omistas need valguskiirte muutumatusele. James Gregory uuris linnusule poolt tekitatud difraktsioonimustreid. See oli sisuliselt difraktsioonivõre poolt tekitatud nähtuste esmakordne uurimine.Thomas Young korraldas 1803. aastal eksperimendi, kus tutvustas kahe lähedal asetseva pilu poolt tingitud interferentsi.Thomas Young selgitas vaatlustulemusi erinevatest piludest väljuvate lainete interferentsiga ning järeldas, et valgus peab levima lainetena. Augustin-Jean Fresnel tegi põhjalikumaid uuringuid ja arvutusi difraktsiooninähtustest, mis avaldati 1815. aastal ning 1818. aastal.Augustin-Jean Fresnel toetas sellega märkimisväärselt valguslaine teooriat, mida oli uurinud Christiaan Huygens ning taaselustanud Young, vastandades teooriat Newtoni valgusosakeste teooriale.
mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid JosephLouis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel. Esimene areng Galileo Galilei leiutas teleskoobi . Isaac Newton avastas astronoomide vaatlustulemusi üldistades universaalse gravitatsiooniseaduse ja võttis kasutusele jõu mõiste ning näitas, et maapealsete ning taevaste kehade liikumine alluvad samadele loodusseadustele . Nendest sammudest sai alguse füüsika üks harudest mehaanika. Teine oluline areng Christiaan Huygens töötas välja mehaaniliste lainete teooria . Michael Faraday mehaaniliste lainete teooriat edasi elektri ja magnetnähtustele rakendas . Elektri ja magnetismiõpetus ühines elektromagnetismiõpetuseks
ning piiritletakse muutuja) Taustinfo kogumine(püüda saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest; raamatukogu, internet) Hüpoteesi sõnastamine(Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on sõnastatud lähtuvalt taustinfost) Hüpoteesi kontrollimine(katsed, vaatlused, eksperimendid, küsitlused; tuleb kindlaks määrata uuritavate objektide arv ning katsetingimused) Tulemuste analüüs(võrdleme 2 grupi vaatlustulemusi omavahel; võime koostada graafikuid, tabeleid, jooniseid ning kõrvutada olemasoleva teadusliku infoga) Järelduste tegemine(kui tulemused kinnitavad hüpoteesi saame järeldada etesialgne hüpotees leidis kinnitust/kui negatiivsed tuleb otsida vigu katse korralduses ja hüpoteesi püstitamises; neg tulemus on ka tulemus) · Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes O, C, H, vähesemal määral N,P,S makroelemendid
Kindlaks tuleb määrata uuritavate objektide arv ning katsetingimused. Katsetingimused valitakse võimalikult samasugustes tingimustes ning ainukeseks erinevuseks oleks uuritav tegur ehk muutuja. Eksperimendis kasutatakse tavaliselt kahte uurimisobjektide gruppi:kontroll- ja eksperimentaalgruppi. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustulemusi omavahel. Kui katsete tulemused kinnitavad hüpoteesi, saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Ka negatiivne vastus on tulemus. Teadusliku uurimismeetodiga jõutakse teadusliku faktini teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Näide uurimistöö etappidest Uurimuse etapp Näide
Läbi ajaloo on üritatud vastatud küsimusele ,,mis on teadus?". Seetõttu on tekkinud palju erinevaid arusaamu, mille esindajad usuvad, et just nende selgitus on parim ja tõelähedaseim. Siiski pole leitud ühte ja õiget seisukohta ning igaühele jääb oma arvamus. Adam Chalmers on oma raamatus teinud neist arusaamadest hea ülevaate ning avaldanud ka oma arvamuse. Kõige varasem on induktivistlik seisukoht, et teadus on tõestatud teadmine. Tõestuse all mõeldakse vaatlustulemusi, kogemusi ja eksperimente ning väidetakse, et just nende abil jõutakse kindlate teadmiste ja teooriateni. Induktivistide jaoks on kogemus tõe allikas. Seda käsitlust peetakse usaldusväärseks, kuna seda on võimalik meelte abil kindlaks teha. Kuid Chalmers on välja toonud ka induktivismiga seonduvad probleemid. Kuna induktivismi puhul on olulised vaatlused mitmekesistes tingimustes, siis tekib paratamatult küsimus, kui palju on
[1] Olla tähendab tegutseda Fichte õppis Kantilt, kes oli seda omakorda õppinud Hume'lt, et teaduslikku teadmist ei saa seletada vaatluse ja loogika kombinatsiooniga, sest ükskõik kui suurest arvust vaatlustest ei saa loogiliselt tuletada seaduspära. Fichtet vapustas aga see, et vastupidises suunas kehtib deduktiivne loogiline seos: ehkki teaduslikke seadusi ei saa tuletada empiirilistest vaatlustest, saab empiirilisi vaatlustulemusi tuletada teaduslikest seadustest. Fichte uskus, nagu kõik pärast Newtonit, et klassikalise füüsika seadused on täiesti objektiivsed ja igavesti tõesed: kui teaduslik seaduspära on olemas, siis järgneb sellest absoluutse loogilise vältimatusega, et teatavad sündmused empiirilises maailmas toimuvad ja et nad toimuvad just nii; ning et nõnda see tõepoolest ja ilma eranditeta ka on. Sellest lähtudes arendas Fichte välja õpetuse, mille
· Hindav vaatlemine vaatlemine ja hindamine koos · Vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud seda peab õpetaja endale teadvustama. · Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse. · Vaatlemine peab olema pidev, kuna lapsed kasvavad ja õpivad kiiresti. · Õpetaja peab tundma laste kasvukonteksti, et suuta tõlgendada vaatlustulemusi ja laste käitumist. · Hindav vaatlemine aitab õpetajat arutlemisel, õpetamise kavandamisel ja hindamisel ning suhtumisel lastesse. · Hindav vaatlemine annab õpetajale alusteavet lastevanematega läbiviidavateks vestlusteks ja aitab kommunikeerumisel lapsevanematega. · Hindav vaatlemine ja selle dokumenteerimine annab teavet eelõpetuse mõjususest. · Hindamise peamine mõte on aidata last õppimisel.
Kuid Galileo ei teinud hoiatusest väljagi. Galileo õppejõud keeldusid talle andmast ülikoolidiplomit. Seetõttu lahkus ta Pisa ülikoolist kui meditsiinis läbikukkunu ja ,,segane mõttetustega mängija". Kuid just see mõttetustega mängimine oli talle toonud suure kuulsuse Itaalia juhtivate matemaatikute Giuseppe Moletti, isa Christoforo Clavio ja Guidubaldo del Monte hulgas. Ta oli nendega kirjavahetuses, edastades neile oma vaatlustulemusi. Nende hulgas nimetati Galileod ,,tänapäeva Archimedeseks". Kuid see oma aja Archimedes leidis, et matemaatika on meditsiinile vilets aseaine. Sel perioodil olid paljud inimesed haiged, vähesed aga uudishimulikud. Galileo püüdis leida aadlikest õpilasi, ent neid, kes olnuks valmis abstraktseid numbreid või ja leiva vastu vahetama, polnud kuskilt leida. Õnneks jäi Pisa ülikoolis vabaks matemaatika õppetool ning Galileol õnnestus see ametikoht endale
· Füüsika arenes järjest kiirenevas tempos, kuni 20. sajandi alguses võimaldasid uued vaatlusmeetodid avastada objekte ja nähtusi, mida klassikaline füüsika enam seletada ei suutnud. Näiteks ei osatud põhjendada hõõguvate kehade poolt kiiratava valguse värvust, elektronide käitumist aatomites, valguse mõju laetud osakestele, vastavastatud valguse kiiruse absoluutsust ning mitmeid muid vaatlustulemusi. KAASAEGNE FÜÜSIKA · Valdkonnad, mida klassikaline füüsika seletada ei suutnud kuulusid mikro- ja megamaailma. Uus, kaasaegne füüsika, asus uurima aatomeid (mikromaailm) ning mõõtmatut ruumi (megamaailm). Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast --kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. · Klassikaline füüsika kirjeldab makromaailma sellisena nagu me seda tavaelus tajume. Liikumine
maapinnas ligikaudu 2 meetri kõrgusel. Vaatlustel selgus, et eriti talvekuudel on Jõgeva linnas õhutemperatuurid tõusnud. Vaatlused viidi läbi Suur tn 68-a, Puiestee 28 ja Mustvee mnt 21. Kuna Puiestee 28 asetseb linna läbival voorel, siis eeldati, et seal on ka kõige soojem, paraku see nii ei olnud. Just 2007 novembri ja 2008 jaanuari kuumiinimumid mõõdeti Puiestee tn 28. Saadud tulemused ei ületanud aga 2007 jaanuari ja veebruari vaatlustulemusi, mis osutusid siiski külmemaks. Nende selgete erinevuste põhjuseks leidis uurija globaalse soojenemise. Jõgeva linna kodanikud peaksid arvestama energeetiliste toodete tarbimisel rohkem ümbritseva keskkonnaga. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jürissaar, M. Meteoroloogia. Tartu Lennukolledz, 1998. lk 19 21 2. Jõgeva külmarekordid. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hutemperatuur 3. Globaalne soojenemine. [WWW] www.roheline.ee/content/view/281/7 4
alusel järeldus kogu kogumi kohta. 2. Võrdlev- monograafilise vaatluse puhul võetakse vaatlusobjektist (grupist) välja kaks erinevat, enamasti kaks äärmist elementi (parim ja halvim firma). 3. Põhimassi vaatlusega hõlmatakse peamine osa vaatlusobjektist, kõrvalise tähtsusega osa jäetakse välja (turu-uuringud). 18 Näiteks, kui kollektiivis on mõned liikmed teistega võrreldes väga erinevad oma võimetelt, võivad nad vaatlustulemusi äärmuslikult mõjutada ja nad jäetakse tavaliselt vaatlustest välja. 4. Väljavõttelise vaatluse puhul hõlmatakse objektist ainult suhteliselt väike osa. Mitmesuguste meetoditega valitakse üldkogumist välja nn väljavõtukogum ehk valim. Mida ühtlasem on üldkogum, seda väiksem võib olla väljavõtukogum. 5. Kõikne statistika. Vaadeldakse kogu üldkogumit. Näit rahvaloendus. Liigitus vaatluse sageduse järgi. 1
ballastist, mis tagades sellele kaine ning realistliku ajalikkuse. Ja Aristotelest hinnates me võime vaielda, kumb on ta kaaluvamal määral kas abstraktselt mõtisklev filosoof võii kogemusi ning tähelepanekuid korrastav loodusuurija: nii idealistid kui empiristid tahavad näha temas oma mõtlemistraditsioonide esindajat antiikses filosoofias. Ei tule aga unustada, et Aristoteles vaatamata kõigele oma vaatlustulemusi ja kogemusi tavatses kasutada toormaterjlina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil jäädes ses suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 6 3. ARISTOTELES, KUI LOOGIKA RAJAJA Alles Aristotelesel õnnestus mõtlmisnähtuste paljususest abstraheerida suuremat arvu üldkehtivad norme, mille vastu ei või iial eksida õige mõtlemine, need normid omavahel süstematiseerida ja selgeil sõnul fikseerida
sügavama olemuse ja nende vastastikuste sõltuvuste avamiseks, milles omakorda võis johtuda vastavate mõistete täppis kujundamine. Sellest järeldub, et Aristoteles ei ole mitte ainult teoreetilise järelemõtlemisega tegelev "õpetlane", vaid ühtlasi ka suur, erakordselt avara pilguga vaatleja ja koguja. Toetumine kogemustele ja vaatlusandmeile tagab kaine ning realistliku ajalikkuse. Aristoteles tavatses kasutada oma vaatlustulemusi ja kogemusi toormaterjalina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil - jäädes selles suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 5. Loogika osa teaduste süsteemis. Aristoteles jõuab varakult järeldusele, et kõik inimlikud teadmised liigituvad vastavalt nende otstarbe ning laadile erinevaiks teadmis- või harrastusaladeks. Selle arusaamise lähteks on tunnetus, mille kohaselt "kõik vaimutegevus on kas praktilist, poeetilist või teoreetilist laadi"
Taustinformatsiooni kogumine - ülevaade uurimisobjektist, samalaadsetest uurimustest. 3. Hüpoteesi sõnastamine oletatav vastus püstitatud probleemile. Põhined teaduslikel faktidel. 4. Hüpoteesi kontrollimine Katsete ja vaatluste abil. Kaks uurimisobjektide gruppi: kontroll- ja eksperimentaalgrupp. Peavad olema sarnastes tingimustes, ainuke erinevus uuritavas teguris ehk muutujas 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine võrreldakse kahe grupi vaatlustulemusi. ORGANISMIDE KOOSTIS Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri
ossa, pooled on mediaanist suuremad ja pooled väiksemad. Aritmeetiline keskmine (keskväärtus) kirjeldab jaotuse keskmist taset. Moonutatud pilti keskmisest tasemest näitab siis kui jaotusel esinevad erandlikud väärtused. Sel juhul tuleks koos keskväärtusega keskmise taseme kirjeldamiseks kasutada ka mediaani. 1.2. Andmete paiknemist kirjeldavad arvnäitajad. Kvartiilid - jagavad vaatlustulemused nelja võrdsesse ossa. Standardhälve – hajuvuse näitaja, mis arvestab kõiki vaatlustulemusi ning näitab kui palju üksikud tulemused erinevad keskmisest. Mida suurem on hajuvus, seda rohkem nad erinevad ning seda suurem on standardhälve. Kui kõik vaatlustulemused on ühesugused (Nt. kõik tudengid said kontrolltööl 15 palli), siis hajuvust ei ole ja standardhälve on 0. (standardhälve ei ületa tavaliselt poolt jaotuse ulatusest) 2. Kirjeldavate arvnäitajate arvutamine programmis SPSS Arvutame tunnuse koolikäidud aastate arv kohta kirjeldavad arvnäitajad.
See, et lastele meeldib puu otsas ronida, tuleneb esivanematelt (ahvidelt), lastel on primitiivne metslase mõistus. Vaimse võimekuse ülaosas on mehed ta tõi sisse ,,soo". Tänaseks on aga teada, et ontogenees ei korda fülogeneesi, kuid on siiski oluline edasiste uurimuste taustal. 1882.a saame hakata rääkima arengupsühholoogiast kui iseseisvast distsipliinist. Oluliseks on ka saksa füloloogi W. Preyeri ,,Lapse psüühika" kirjeldas oma tütre vaatlustulemusi ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2,5 aastaseni. Muljet avaldas talle lapse arengus ilmnev pikk uudishimu periood (tänapäevani palju tähelepanu saanud!!). Räägitakse üha rohkem, et see on sünnipärane ja seda ei tohiks üledoseerida, pole vaja osta kalleid mänguasju jpm, mängu ei osata seletada, see on ,,kaasasündinud", kui laps peab mängima, siis las ta teeb seda, pole vaja torkima minna, kuna me rikume selle sünnipärase huvi ära) ja selle olulisus
Faktorite (tegurite) statistilise olulisuse hindamine regressioonianalüüsil. Vaatlustulemuste alusel leitud parameetrite väärtusi nimetatakse hinnanguteks seetõttu, et saadud hinnangud on alati ligikaudsed. Vaatlustulemuste alusel leitud parameetrite väärtused oleksid võrdsed parameetrite tegelike väärtustega ainult siis, kui vaatluste arv oleks lõpmata suur. Tegelikus elus tuleb vastavate parameetrite leidmiseks kasutada piiratud arvu vaatlustulemusi, mille baasil saadud hinnangud on aga alati ligikaudsed. Satistilised hinnangud jagunevad oma olemuselt kahte liiki: punkthinnangud ja vahemikhinnangud e. intervallhinnangud. Kuna hinnang on oma olemuselt juhuslik suurus, siis hinnangu võimalikud väärtused saavad asetseda teatud vahemikus ehk hinnangu määramispiirkonnas. Hinnang, mis kujutab endast selle juhusliku suuruse ühte konkreetset väärtust on punkthinnang (kujutab arvsirgel ühte punkti). Punkthinnangu ülesandeks
Neid kasteti teise osa (samuti 100 seemet) 30'C keskkonda. erinevate vdetiselahustega. Milline v6iks olla selle Jdrgnevate vaatluste k2iigus mdrgime iga piiet' katse hUpotees ja katsekorraldus? tabelisse idanevate seemnete arvu. Kuidas j6uda teadusliku faktini? Katsetele ja vaatlustele jdrgneb saadud tulemus- ]uhul kui esmased v6i korduskatsete tulemu- te analtitis ja jiirelduste tegemine. Analutisil sed on negatiivsed, tuleb otsida vigu katse kor- v6rdleme kahe grupi vaatlustulemusi omavahel. ralduses v6i htipoteesi pustitamises. Sellele Seejuures v6ime koostada graafikuid ja korvu- j2irgnevalt peab koik teadusliku meetodi etapid tada saadud tulemusi olemasoleva teadusliku uuesti liibima. Ka teadlastel tuleb enamasti uhe infoga. Kui analiiiisi tulemused kinnitavad probleemi lahendamisel rakendada teaduslikku hiipoteesi, siis saame jiireldada, et esialgne meetodit korduvalt (joon. 1.11.). hiipotees leidis kinnitust
2 0 · esitada oma õpingute kroonika. Õpimapp võib sisaldada: · loengute ja artiklite tekste ning nende analüüse ja kommentaare; · loengute kavu; · sündmuste kirjeldusi, arvamusi, hinnanguid aga ka probleeme ja nende võimalikke lahendusi; · oma tegevuste analüüsi; · skeeme, tabeleid ja illustratsioone; · tööde näidiseid, vaatlustulemusi jms. Õpimapp koostatakse individuaalse või rühmatööna. Õpimapp algab sissejuhatusega, milles avatakse mapi koostamise konkreetne eesmärk, materjali valiku ja esitamise põhimõtted, rühmatöö puhul ka rühma liikmete omavaheline tööjaotus. Et mapi sisu saaks ülevaatlikum, tuleks õppemapp varustada sisukorraga, milleks peavad leheküljed olema nummerdatud. Õpimapi materjal paigutatakse tavaliselt kiirköitjasse
Vaatlusi ja katseid tehakse selleks, et kontrollida või lähemalt uurida mõnd teooriat, ning registreerida tuleb ainult need vaatlustulemused, mis on anatud ülesande jaoks olulised. Võimalike vigadega veel puudulikud teooriad, mis moodustavad teaduslikke teadmisi, võivad niisiis vaatleja väärale teele juhatada. Kuid sellest probleemist tuleb üle saada teooriaid parandades ja täistades, mitte aga registreerides lõputut hulka sihituid vaatlustulemusi. 5.Induktivismi ei saa lõplikult kummutada (64-66). Väide, et teadus ei saa alguse vaatlusest, õõnestab induktivismi. Induktivismi kaks suhtumist: erapooletud vaatlused (64). Teooriaid võib luua ja tavaliselt ka luuakse enne kui on tehtud teooriate kontrollimiseks vajalikud vaatlused. Kui on olemas uued teooriad jne, siis jääb küsimus nende adekvaatsuse kohta. Kas need vastavad reeglipärastele tunnetusele või ei – sellega tegeleb keerukam induktivism. Vastus oleks umbes
ta ise tahab ja suudab teha, mitte sellele, mida teised peaksid tegema. 66 Karjäärinõustamine Juhtnöörid vaatlejale 1. Sinu ülesanne on jälgida toimuvat ja kuulata nii tähelepanelikult, kui sa vähegi suudad. Hoia end täiesti tagaplaanil. Ära sega vestlust, vaid keskendu oma vaatleja-rollile. Pärast vestlust kommenteeri lühidalt seda, mida sa oled näinud ja kuulnud – tee seda nii, et sa julgustaksid nõustatavat ja nõustajat sinu vaatlustulemusi analüüsima ja arutlema. 2. Küsi endalt vestluse ajal: mis tegelikult toimub nõustaja ja nõustatava vahel? Milline on nende kahe vaheline kontakt? Kas nõustaja aitab nõustataval rääkida vabalt oma problee- mist ja iseendast? Sul tuleb jälgida ka nende mittesõnalist käitumist, nende hääletoone, näoilmeid, kehahoiakuid jne. Kas nad defineerivad oma probleemi piisava selgusega enne selle lahendamisele asumist? 3
korrutisega ja pöördvõrdelised nende vahekauguse ruuduga. Näiteks kui masside vahekaugus väheneb ( see oleks siis põhjus järgnevale ), siis garvitatsioonijõud nende vahel suureneks, mis oleks siis eelneva tagajärjeks. Kuid ainult gravitatsiooniseadusest saame järeldada, et jõud ka tõepoolest suureneb. Tulemusi analüüsitakse ja tehakse sellest järeldused. Selline etapp esineb pärast sooritatuid katseid ja tehtud vaatlusi. Kahe grupi vaatlustulemusi omavahel analüüsitakse ja võrreldakse. Hiljem luuakse graafikuid ning tulemused, mida saadakse, lisatakse teadaoleva teadusliku informat- siooni hulka. Kui analüüsimisel saadavad tulemused annavad tunnistust hüpoteesi tõesuse kohta, siis hüpotees loetakse õigeks. Et aga ikkagi uskuda hüpoteesi teaduslikku väärtust, tuleb katseid korrata. Kui ka sellisel juhul osutub hüpotees kinnitatuks, siis on hüpotees muutunud tõsikindlaks teaduslikuks faktiks
korrutisega ja pöördvõrdelised nende vahekauguse ruuduga. Näiteks kui masside vahekaugus väheneb ( see oleks siis põhjus järgnevale ), siis garvitatsioonijõud nende vahel suureneks, mis oleks siis eelneva tagajärjeks. Kuid ainult gravitatsiooniseadusest saame järeldada, et jõud ka tõepoolest suureneb. Tulemusi analüüsitakse ja tehakse sellest järeldused. Selline etapp esineb pärast sooritatuid katseid ja tehtud vaatlusi. Kahe grupi vaatlustulemusi omavahel analüüsitakse ja võrreldakse. Hiljem luuakse graafikuid ning tulemused, mida saadakse, lisatakse teadaoleva teadusliku informat- siooni hulka. Kui analüüsimisel saadavad tulemused annavad tunnistust hüpoteesi tõesuse kohta, siis hüpotees loetakse õigeks. Et aga ikkagi uskuda hüpoteesi teaduslikku väärtust, tuleb katseid korrata. Kui ka sellisel juhul osutub hüpotees kinnitatuks, siis on hüpotees muutunud tõsikindlaks teaduslikuks faktiks
korrutisega ja pöördvõrdelised nende vahekauguse ruuduga. Näiteks kui masside vahekaugus väheneb ( see oleks siis põhjus järgnevale ), siis garvitatsioonijõud nende vahel suureneks, mis oleks siis eelneva tagajärjeks. Kuid ainult gravitatsiooniseadusest saame järeldada, et jõud ka tõepoolest suureneb. Tulemusi analüüsitakse ja tehakse sellest järeldused. Selline etapp esineb pärast sooritatuid katseid ja tehtud vaatlusi. Kahe grupi vaatlustulemusi omavahel analüüsitakse ja võrreldakse. Hiljem luuakse graafikuid ning tulemused, mida saadakse, lisatakse teadaoleva teadusliku informat- siooni hulka. Kui analüüsimisel saadavad tulemused annavad tunnistust hüpoteesi tõesuse kohta, siis hüpotees loetakse õigeks. Et aga ikkagi uskuda hüpoteesi teaduslikku väärtust, tuleb katseid korrata. Kui ka sellisel juhul osutub hüpotees kinnitatuks, siis on hüpotees muutunud tõsikindlaks teaduslikuks faktiks
annaabi.ee 
