Arvutatakse arendamine, jaotamine ja kasutamine veevarud astanguid nim terrassideks. Jõesäng on süvend korrel.tegur R ja kui R 0,8, on seos kahe jõe (veeressursid) mingi piirkonna pinna- ja põhjav orupõhjas, mida mööda voolab vesi. Enamiku vooluhulkade vahel hea ning lühikese koguhulk, mida on võimal kasut veetase (veeseis) aastas voolab jõgi põhisängis, suurvee ajal ka vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud lammi pidi (suurveesängis). Jõesäng lookleb, pika rea äravoolunormi järgi. rõhtpinna või merepinna suhtes vesiehitis jõe-, seda põhj sängi pidev uhtmine ja uhtainete Tõenäosuskõverad, koostamise põhimõtted: järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või settimine
Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrel.tegur R ja kui R 0,8, on seos kahe jõe vooluhulkade vahel hea ning lühikese vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada pika rea äravoolunormi järgi. Tõenäosuskõverad, koostamise põhimõtted: Tõenäosuskõvera koostamiseks peab olemas olema maxvooluhulkade pikk vaatlusrida, Eesti oludes vähemalt 3040 aastat. Rea liikmed järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse iga rea liikme empiiriline tõenäosus. Seejärel kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile vastavad empiirilised tõenäosused tõenäosuspaberile
Tõraverre kolis ka atmosfäärifüüsika sektor hilisema akadeemiku Juhan Rossi juhtimisel. See kasvas välja kunagisest Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumist ja keskendus sel ajal päikesekiirguse mõõtmistele ja päikesekiirguse levi uurimisele taimkattes, põllukultuurides ja metsas. Sektori tegevuse baasiks olev aktinomeetriajaam kolis Tartu linna servast praeguse Lõunakeskuse asukohast 1965. aastal samuti Tõraverre. Senini on see üks Euroopa pikima vaatlusreaga ja kvaliteetsemate andmetega vaatlusjaamadest. Kuna sektori temaatika arenes edasi, siis anti jaam praeguse Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hoole alla, kuid säilis töö teaduslik juhendamine. Aparaadiehituse sektor APES hakkas valmistuma astronoomia viimiseks kosmosesse. Eesmärgiks oli teha tähtede vaatlusi nendes spektripiirkondades, milles kiirgus maapealsete teleskoopideni ei jõua. Nende piirkondade jaoks polnud siis ka kiirgusvastuvõtjaid
andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrelatsioonitegur R. Kui R ≥ 0,8, on seos kahe jõe vooluhulkade vahel hea ning lühikese vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada pika rea äravoolunormi (s.o pika rea andmete keskväärtuse järgi Eesti jõgede äravoolus on kindel aastarütm: Suurenevad Q: kevadel – sulab talve kestel kogunenud lumi suvel/sügisel – peale vihma Vähenevad Q: suvel kuivade ilmadega talvel 12. Inimtegevuse mõju äravoolule. Veekogude kaitse reostuse eest. Majandustegevuse mõju äravoolule: Veehoidlate rajamine – järvisuse suurenemine
annaabi.ee 
