9. Muu (mis)........ Andmete analüüsimine toimus Microsoft Office Excel`s, kus keskenduti vanuse ja soo erinevustele ning tegevustele, mida sooritati taaraautomaadi järjekorras. Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 6 2. TULEMUSED Tulemused näitavad, et kõige rohkem kasutavad taaraautomaati eestlastest mehed 62% ja kõige vähem venelastest naised 11%. Vaadeldava isiku keskmine vanus oli 38 aastat. Vaatlusprotokollis sai ka hinnatud joogipakendite vastuvõtu ootavate inimeste meeleolu skaalal 1- 5, kus üks oli halb ja viis väga hea. Vaatluse käigus selgus, et enamus meeste ja naiste meeleolu asus skaalal kolm. Uurimusest selgus, et järjekorras ootamise aeg on lühike, keskmiselt 4 minutit ühe inimese kohta. Vaatleja eeldus, et järjekorra pikkus ja kestvus tekitab konflikte, ei esinenud. Vaatluse põhjal selgus, et kõige enim levinum tegevus, taaraautomaadi järjekorras, oli vestlus kaaslasega 22,8%
1. MEETODID 1.1 Vaatluse teostajad. Vaatluse teostajateks on Mainori Kõrgkooli Jõhvi õppekeskuse 2. kursuse üliõpilased Oksana Bondarenko ja Deniss Vaskin. Igaüks teostab vaatlust ajaliseslt 10 tundi, kokku 20 tundi. Nende ülesanneteks on teha märkmeid vaadatud ostjate kohta, fikseerida andmeid, teha vastav analüüs. 1.2 Meetod. Kasutatakse süstemaatilist vaatlust. Tehakse vastavaid märkmeid, mida fikseeritakse vaatlusprotokollis. 1.3 Koht ja aeg. Vaatluse kohaks on valitud kaks poodi Selver ja Maxima. Kauplus Selver asub aadressil Narva mnt 8, Jõhvi, vaatlust teostab Oksana Bondarenko. Kauplus Maxima asub aadressil Maleva 23, Kohtla-Järve, mille vaatluse teostajaks on Deniss Vaskin. Vaatlust teostatakse kahel päeval üheaegselt kahes kaupluses. Esimene päev on pühapäeval 16.01.2011 kellast 17.00 kuni 22.00 ja teine päev teisipäeval 18.01.2011 kellast 08.00 kuni 13.00. 1.4 Sihtrühm
[6] Näoväljendused nagu lapse suunurkade üles liigutamine ehk naeratamine millegi huvitava, või meeldiva (nt ema) märkamisel viitas sellele, et laps on suuteline väljendama rõõmu ning ema ja lapse vahel on tekkinud tugev ning terve side. Märgata oli ka lapse kiindumus oma emasse, kelle juurde ta pidevalt minna üritas.[7] Laps demonstreeris ka normaalselt funktsioneerivat embamisrefleksi, kus tasakaalu kaotamise korral sirutas ta käed laiali ning seejärel tagasi kokku. Vaatlusprotokollis mängu-trummipulga haaramise näol näitas laps, et on suuteline teadvustatult esemete järgi haarama, mis on väljakujunenud haaramisrefleksist.[4] Samuti oli laps võimeline jooma ka tassist, võtma mänguasju välja kastist ning laskuma toe najal seistes istuma, mis vastavad igati kümnekuuse lapse arengu normidele.[5] Antud laps demonstreeris oskust liikuda külgsammudega, kasutades tuge, mis on veel üheks näiteks sellest, et lapse motoorne arengutase vastab 11 kuuse lapse normidele
See ei pea alati olema dokumendi, asja või muu objekti vaatlusprotokoll, sest nimetatud objekte võib vaadelda ka mõne muu uurimistoimingu raames (nt läbiotsimise). KrMS 87 lg 1 p-st 3 järelduvalt võivad olla sündmuskoha vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused märgitud sündmuskoha vaatlusprotokollis. Sündmuskohalt äravõetud objekte tuleb kirjeldada sündmuskoha vaatlusprotokollis täielikult ja tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega. Kui objekti vaatlus nõuab pikemat aega ja selleks on vaja tehnikavahendeid, mis sündmuskohal puuduvad, võib piirduda sündmuskoha vaatlusprotokollis objekti üldtunnuste ning ebapüsivate eritunnuste kirjeldamisega. Sel juhul tuleb objekti tunnuste talletamiseks toimetada eraldi vaatlus.
annaabi.ee 
