väikelinnades ega alevikes, Lõuna-Eestis ei ole maafoonijaamu ja erinevat tüüpi jaamu linnapiirkondades on vaid Tallinnas. Passiivsed kogujad ei võimalda määrata saastetasemeid reaalajas, küll aga kahe nädala keskmisena. Kahenädalaste mõõtmistega neli korda aastas on võimalik määrata pädevalt aastakeskmisi ja aastaaegade keskmisi saastetasemeid. Koolide valik on suunatud nii, et oleksid esindatud suuremad linnad, väiksemad linnad, alevikud ja ka mõned väikesed külad. Vaatluskohti on tihedamalt just Lõuna-Eestis, kus pidevseirevõrk on hõre. Lääneranniku lähedased kohad võivad anda teavet merelaevade liiklusest tuleneva saaste kohta, Kagu-Eestis aga metsatulekahjudest Venemaal. (GLOBE, 2013; M. Kaasik, Sõukand, 2012) Kui võrrelda mõõrmistulemusi reaalajas töötavate mudelitega, saab peaaegu kogu Eestit hõlmavat teavet nende mudelite täpsuse kohta pikaajaliste keskmiste saastetasemete prognoosimisel
linnast hea ülevaate. Alljärgnevalt on välja toodud vaatluspunktid ning nendest avanev vaade linnale, samuti on ära mainitud seal leiduvad maamärgid. Lõpptulemuseks moodustatakse ka sagedustabel, ehk siis milliseid maamärke on kõige rohkem nähaning tuuakse ka välja millistel perioodidel on need maamärgid ehitatud. 3.2 Vaatluskohad Parema ülevaate saamiseks määratletud piirkonnast on loodud vaatluskohtade võrgustik. Vaatluskohti on kokku 21 ning need asuvad eri kohtades määratud ala sees. Töös on üritatud katta vaatluskohtadega kogu vaatlusalune piirkond. Olulisemad ning tähtsamad vaatluskohad asuvad siiski südalinnas, kus maamärke on tunduvalt rohkem ning need on ka visuaalses kontekstis olulisemad kui südalinnast eemal asuvad maamärgid. Seega võib välja tuua, et 21-st valitud vaatluskohast tähtsamat rolli etendavad 11. Need vaatluskohad asuvad just kohtades, kus liigub