Kus võib kohata... Siniraag vajab vaheldusrikast maastikku. Pesitsemiseks sobib hõre valgusküllane mets. Eriti hästi kuivad männikud. Saagi püüdmiseks aga valgusküllane avamaastik (puisniidud, jõeluhad ja avamaastikest ümbritsetud salud). Eestis on asunud elama kultuurmaastikule, kus on talle nii toitu kui ka pesitsusvõimalusi. Eluviis Võib elada kuni 9 aastaseks. Siniraag on „jälgi ja haara“ tüüpi röövtoiduline lind. Ta istub 3-6m kõrgusel vaatluskohal, kust jälgib allpool nähtavale ilmuvaid saakloomi. Jälgimiskohaks sobivad telefoni- ja elektritraadid ning – postid, aga ka põõsaladvad. Nähes saaki, sööstab maha seda haarama. Mõnikord püüab õhust ka lendavaid putukaid. Siniraag on väga liikuv. Aladel, kus sinirao populatsioon on suur, on ta tavaline teeäärelind. Kraaksatab harva- tavaliselt Pereelu •Siniraod valivad paarilise kevadel •Oluliseks kriteeriumiks paarilise valikul on
07 Veepritsmed laeval või laeva lähedalt õhku tõusnud tolm, liiv 08 Tuulepööris ilma tolmu- või liivatormita 09 Liiva- või tolmutorm 10 Somp (nähtavus > 1000m) 11 Paiguti hõre udu (viirgudena mitte üle 10 m kõrguselt merepinnal) 12 Enam-vähem ühtlane hõre udu (nähtavus < 1000 m) 13 Põuavälk e. pälk 14 Maapinnani mittejõudev vihm 15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20...29 nähtusedvaatlusele eelneva tunni jooksul (vaatluse ajal nähtust ei esine) 20 Uduvihm või lumeterad 21 Vihm 22 Lumesadu 23 Märg lumi 24 Jäide 25 Hoovihm 26 Hooglumi 27 Rahe 28 Udu (nähtavus < 1000 m) 29 Äike 30..
annaabi.ee 
