✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Vaatleme x - telje kohal paiknevat varrast, mis asub punktide 0 ja l vahel (vt §3.2 toodud joonist). P¨ stitame j¨rgmise ulesande: antud u a ¨ on aine joontihedus γ(x) kogu vardas, so l˜igul [0, l]. M¨¨rata tuleb varda kogumass m. §3.2 o aa me juba n¨itasime, et joontiheduse γ(x) jaoks kehtib j¨rgmine valem: a a γ(x) = m′ (x), kus m(x) on osal˜igu [0, x] kohal paikneva vardaosa mass.
Vaatleme xy - tasapinnal joonega L piiratud kinnist piirkonda D. Olgu selles piirkonnas antud pidev funktsioon z f x, y . Jagame piirkonna D n osapiirkonnaks, mida ja mille pindalad tähistame S 1 , S 2 , , S n .
Vaatleme xy - tasandil joonega L piiratud kinnist piirkonda D. Olgu antud pidev funktsioon z=f(x,y). Jaotame piirkonna D mingite joontega n osaks: ∆s1, ∆s2, ∆s3,…, ∆sn, mida nim. osapiirkondadeks.
Vaatleme xy - tasandil kujundit aABb, mille määravad kõver AB ning sirged y = 0 (s.o. x-telg), x = a ja x = b. Sellist kujundit nimetatakse kõvertrapetsiks.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
