asustatud saar, ta pikkus on 6 km ja laius vaevu 3 km. 7. detsembril 1993. aastal nimetati see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Rahvuspargis on registreeritud 247 liiki haudelinde, neist on üle 4000 paariga arvukaim pesitseja hahk. Vilsandi rahvuspargi aladel on 14 poolsaart, 12 lahte ja 43 saart. Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=398:vilsandi- rahvuspark&catid=79:vaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=et http://www.vilsandi.ee/?id=578 http://www.loodus.envir.ee/8page.html http://www.google.ee/
Teiseks kujunes Kaalis plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrhiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust ka sellepooolest.3 2.2 Fakte 1Kirjastus ,,Valgus". ENEKE 2. Tallinn 1983. Lk 335 2Ibid. 4 3http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=304:kaali- kraatrivaeli&catid=79:vaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=et&el_mcal_month=1&el_mcal_year=2009 Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes u. 400 kuni 10 000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15-45 km/s, maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s. Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5-10 km kõrgusel, lagunes meteoriit ja
annaabi.ee 
