Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mida valmistati loomaluudest või pilliroost. Puhkpille tehti ka loomade sarvedest või suurtest teokarpidest. Esimeseks keelpilliks sai pingule tõmmatud vibunöör. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill. Lastelgi olid oma mänguriistad. Näiteks on väljakaevamistelt leitud vaasikujuline savianum, mille sees olid kivikesed. Seda raputades pill klõbises. Muinasaja inimese igapäevaelu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Koopamaalid, tants, laul ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda.
Ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Dooria stiil on vanim, madalad ja jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on tagasihoidlik, friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Korintose stiil, sammaste kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad eriti saledad ja kõrged. 12. Mõisted: kontrapost- poos, mille korral raskus oli ühel jalal aatrium- katuseta ruum, mille põrandas asus bassein. Asus tavaliselt maja keskel kapiteel- üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. kannelüür- kitsad püstvaod, mis liigendavad tüvest karüatiid- naisekujulised sambad tüves- kore- riietatud naisfiguurid kourose- ideaalne sõjakangelane, sportlane, ideaalne keha, et sarnaneda jumalatega
iseloomustavad suhteliselt madalad ja s. jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub Propüleed - Akropoli väravaehitis. raskepärasena, kuid kindlana. Joonia-stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elekantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Korintose-stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa(ehhiin) on karika-või vaasikujuline. Kreeka ornamente. ROOMA Noormehe kuju, nn. kuros Basiilika - Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, Forum Romanum. Rooma vanim foorum millest kujunes kristliku kirikuhoone üks kaasajal. tüüpe
Dooria friis koosneb triglüüfidest, ja metoobidest. JOONIA STIIL Hilisem. Sammas on peenem ja elegantsem. Ümmargune mitmeosaline baas, kapiteeli ehhiin koosneb nn. rullispagjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega, abakus on kaunistatud mitmesuguste motiividega (munavööt, palmett, helmisnöör). Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL Erineb jooniast põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimemotiivid (akantusleht, väädid ja õied), mis kujundavad ülemineku nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade vastastikune suhe ja põhjendatus. Detailid ei varja tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Tihti kasutati mmodulit ehk algmõõtu (näiteks samba alumise osa raadius), ülejäänud mõõdud olid selle korrutised.
kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sammas 5 tõuseb ümmarguselt mitmeosaliselt baasilt. Joonia samba kapiteeli iseloomustavad voluudid spiraalselt kokkurullitud otstega ehismotiiv. Sellise stiili näide Ateena Akropolil on väike, aga elegantne Ateena Nike võiduka Athena tempel. 3. Korintose stiil. Pärit 5.sajandil Krintoselt. Erineb joonia stiilist põhiliselt sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Korintose sambad on eriti saledad ja kõrged. Näide korintose stiilist on hellenistlikul ajastul valminud Olümpeioni tempel Ateenas. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst 2. liisreier.pbworks.com/f/5%20Kreeta-M%C3%BCkeene, %20Kreeka.doc 6
Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on saledad ja kõrged, ülaosas on taime motiivid 6.Mida tähendab sõnade ühendus-konstruktiivne loogika. Templi kandvad(vertikaalsed) ja kantavad(horisontaalsed) osad on tasakaalus. 7.Kreeka templid. Leia igasse arhitektuuri perioodi 3 templit ja tunne nad pildilt ka ära. Klassikaline periood: Parthenoni tempel, Erechteioni tempel, Nike tempel Hellenistlik periood: Halikamassose mausoleum, Artemise tempel, Aleksandria tuletorn Arhailine periood: Hera tempel, Zeusi tempel 8
8. Kreeka arhitektuuri kolm orderit Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range. Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem, kogumulje on kergem ja rikkalikum. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb jooniast ainult samakapiteeli poolest- alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 9. Kirjeldage Ateena akropoli ja selles leiduvaid ehitisi Parthenon- dooria stiilis, värviküllane, ehitati Athenale, kes oli Ateena linna kaitsejumal. Nike tempel- kahel küljel neli sammast, joonia stiilis, treppidest lõunas ja joonia stiilis ja athenale pühendatud Erechteion- ühendas mitut vanemat pühapaika s.t keeruka ülesehitusega. Joonia stiilis, kuid talastikku kannavad naiste kujud karüatiidid
Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju. Kreeka skulptuur Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit. Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure
lihtsa ja rangena. Sammastel puudub baas, kapiteel on tagasihoidlik Dooria stiilis Poseidoni tempel. JOONIA STIIL Sammas on peenem ja elegantsem ning kogu üldmulje kergem ja rikkalikum. Ümmargune ja mitmeosaline baas. Kapiteel on kaunistatud dekoratiivsete motiividega: munavööt, helmisnöör, palmett, rullispadjand. Athena Nike tempel KORINTOSE STIIL Korintose samba kapiteeli osa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. Zeusi tempel SKULPTUUR Peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Skulptuurikunsti moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid. Krüselefantiintehnika- segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti elevandiluust plaatidega (jäljendas keha) ning riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. ARHAILINE PERIOOD
DOORIA stiil on vanim. Mõjub raskepärasena, sest iseloomulikud on madalad ja jässakad sambad. Väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. JOONIA stiil on hilisem. Ehitise kogumulje jääb kergem ja rikkalikum, sest sambad on elegantsemad. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE stiil erineb Joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged.
Joonia stiil sai alguse Väike-Aasias Joonia maakonnas. Joonia sambad on dooria omadest saledamad ja elegantsemad. Joonia sambad saavad alguse baasilt ning kapiteeli üks osa ehk ehhiin on kaunistatud erinevate motiividega. Kapiteeli teine osa ehk Abakus koonseb teokarpi meenutavast voluudist. Joonia stiili näiteks võib tuua Nike templi Akropolis. Korintose stiil erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa ehk ehhiin on karika või vaasikujuline. Kasutati hulgaliselt taime motiive, kõige populaarsemad olid akantuselehed, väädid ja õied. Näiteks võib tuua Olümpieoni Ateenas. Kreeklaste poolt ehtitatud templid on lihtsad ja loogilised. Üldpildis valitseb rahulik harmoonia, kõik sulandub kokku. Kreeka arhitektid üritasid alati leida kuldse kesktee, vältides liialdusi ja äärmusi. Korda pidasid kreeklased väga tähtsaks. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist
Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur:
Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividefa ( nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist,mis lõpeb nurkadel teokarbi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · korintose stiil- stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.Korintose kapiteeli alaosa ( ehhiin ) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid ( akantuselehed, väädid ja õied ), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Koriontose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. · Krüselephantiintehnika- elevandiluust ning ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · akropol Kreeklaste pühapaik,mida seostati paljude müütidega. Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka
2. Milline nägi välja egeuse ehk kreeta-mükeene sammas? raskepärased, madalad ja jässakad. Puust, allapoole peenenev, mõeldud ruumide 10. Võrdle omavahel joonia ja korintose stiili. Korintose stiil liigendamiseks, punast, musta või kollast värvi. erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 3. Kuidas kaunistati paleede seinu? Teemad ? siseruumide Korintose kapiteel alaosa on karika- või vaasikujuline. seinad olid kaetud krohviga, millel kujutati ornamente või Korintose stiili puhul on sambad eriti kõrged ja saledad. mitmsuguseid pilte. 11. Mis on frontoon, kus asus, kuidas kaunistati? dekoratiivne 4. Miks nimetati Mükeene linna müüre kükloopilisteks viil, mida kasutati fassaadi eenduvate osade, akende ja uste müürideks? Kas tead kuidas nimetatakse selle linna kaunistamiseks
elementide tõttu munavöödi nimetust. (et.wikipedia.org) Joonia stiili esindasid nt väike Nike tempel (amfiprostüül) Ateena Akropolil ja hiiglaslik Artemise tempel Efesoses Väike-Aasias (dipteer). (Kangilaski, 1997) Kõige hilisemal korintose stiilil on kõige uhkemad sambad. Samuti võrreldes dooria ja jooniaga on sambad veel kõrgemad ja saledamad. Põhiline erinevus väljendub aga sambakapiteelis. Korintose ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujundavad hästi ülemineku abakusele. (vt joonis 1, lisas 1) Korintose stiili parimaks näiteks on 2 saj. m.a.j. lõpetatud Olümpieion Ateenas. (kunstiabi.weebly.ee) Korintose stiili tekke kohta käib legend arhitektist Kallimachosest, kellele olevat inspiratsiooni andnud ühe noore Korintose tütarlapse haual kasvav akantus. Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja nende paremaks
- Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega - Korintos erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest, kapiteelil on kujutatud taimevorme(akantuselehti, vääte, õisi), kapiteel ise karika-või vaasikujuline III KREEKA EHITUSMÄLESTISED 1.Arhailisest ajajärgust (dooria stiilis) a) Apolloni tempel Korinthoses 7.sajandi lõpul b) Lõuna-Itaalias jumalanna Hera tempel Paestumis (u 550 eKr) Poseidoni tempel (u 450 eKr) c) Zeusi tempel Olümpias (arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril) 2.Klassikalisest ajajärgust (levis juba joonia stiil) a) jumalanna Artemise tempel ning tema hiiglaslik dipteer Efesoses
Lihtne ja range stiil. · Joonia sammas on peenem ja elegantsem. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhimõtteliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. · Kreeka arhidektuuis vaimustab eelkõige kontsruktiivne loogika. · Dooria stiilis tempel püstitati Apollonile Korinthoses; Hera tempel Paestumis. Poseidoni tempel. · Joonia stiilis Artemise dipteer Efesoses. · Kreeklased pidasid kõige väärtulsikumaks nn krüselefantiinitehnikas skulptuure. Selles tehnikas on nt Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias.
kaunistus). Maiselik, venustas, naisjumalannade templitel. Sügav kannelüüring, hammaslõikeline friis, ehisliist-munavööde, helmesnöör kapiteelil. 24 sügavat vagu. Saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Nike tempel, Erechteioni tempel · Korinthose- kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad saledad ja kõrged. Tal on baas. Kõige noorem. Noorim, ilu väljenduses. Akantuselehtede rida ja voluudid. Kõige kõrgem. Baas-tüves sarnane joonia orderile. Erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam
Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega (nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist, lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiilis friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied), mis kujundavad hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. TEMPLI OSAD ALUS KREPDIOMA (koosneb kolmest astmest) STÜLOBAAT (ülemine aste) SAMBAD BAAS (joonia samba alus) tüves ENTAAS (dooria samba paisutus) KANNELÜÜRID (tüvese püstvaod) KAPITEELID (SAMBA ´´PEA´´) Dooria sambal: 1) ehhiin - ümar kiviplaat
· Klassikaline-kettaheitja, odakandja: kujude loomulikkus, liikumise edasiandmine · hellenistlik periood-emotsioonide ja tunnete kujutamine, skulptuur muutus uhkemaks Arhitektuur(ehitusmaterjalid, ehitusmälestised, 3 orderit, samba 3 põhiosa) Tähtsaim arhitektuuri ülesanne oli template ehitamine Orderid: dooria- lihtne ja range, madalad ja paksud sambad Joonia- sammas peenem ja elegantsem Korintose- kapiteeli alaosa on vaasikujuline ja sellel on taimekujud Samba kolm põhiosa- kapiteel, tüves. baas Ehitusmälestised- tempel, teater Tempel- Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid
millel on 2 püstvagu. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Baas on ümmargune ja iseloomulik kapiteel, ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega. Friis täielikult reljeefne. Korintose sriil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on vaasikujuline, seda katavad suured taimevormid, läheb üle nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Templiarhitektuuris on kõikide osade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Kogu hoone väljendab suursugusust. Avalduvad jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile. Tempel pole jäigalt kuiv, igav ega reeglipärane. Sambad kallutatud sissepoole, et paistaksid sirgena. Teadlased on tõestanud, et paljud detailid olid templitel värvilised. Nt
Abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpe meenutavate voluutidega. Joonia stiilis friis on tavaliselt kaetud kogu ulatuses reljeefidega. 6. saj e.Kr kujunes välja joonia stiil, selle sünnimaa oli joonia hõimu poolt asutatud Väike-Aasia rannik. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Ateenas 437e.Kr, Korintose stiil erineb joonia stiilist peamiselt kapiteeli poolest. Karintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taime vormid (õied, väädid), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt enhhiinilt nelinurksele abakusele. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade ja suhete vastastikkune sõltuvus ja põhjendatus. Suurepärases tasakaalus on kreeka templi kandvad (s.o vertikaalsed) ja kantavad (s.o horisontaalsed) osad. Harmoonia valitseb ka
annaabi.ee 
