Siin kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik. Seda väravaehitist nimetatakse polüooniks. Ukse ülemist osa kroonib süvarihva smiss, mida näeme ka templimüüride ülemises ääres. See on egiptuse arhitektuuri tüüpiliseimaid ja levinumaid motiive. Sissekäigu kõrval olid mastid, mille otsas lehvisid lipud halbade vaimude eemalepeletamiseks. Tihti olid sissekäigu kõrval ka obeliskid ja vaaraokujud. Templi juurde viivat teed kaunistas kahelt poolt sfinkside inimese pea ja lõvi kehaga kujude rida. Läbi sissekäigu asuti suurde õue, mida ümbritsesid neljast või vahel ainult kolmest küljest lahtised sammaskäigud. Edasi järgneb suur ruum, põigitine sammassaal, mille lagi toetub sammastele. Saali keskmine osa on suuremates templites mõnikord kõrgem kui kõrvalosad; avara keskosa seinte ülemises osas on sel juhul aknad, kustkaudu pääseb saali valgus
Templil range ja monotoonne üldilme: ei ühtegi akent ega sammast, olid aga värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujutistega, mis katsid templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel, kus kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik see väravehitis on püloon. Sissekäigu kõrval mastid, mille otsas lehvisid lipud, tihti seal ka obeliskid ja vaaraokujud. Templi juurde viivat teed kaunistasid kahelt poolt sfinkside kujud. Tähelepanuväärsed templid on näiteks Amoni tempel Karnakis ülisuure sammassaaliga, suurejooneline oli ka Ramses II ehitatud vägev Ramasseum Teeba juures. Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtidamaisel toredusel. Puudub dispositsiooni selgus ja üksikosade loogiline ning harmooniline liitumine
annaabi.ee 
