2. 2 Keemilised omadused Oksiidi mehaanilisel eemaldamisel, samuti temperatuuri tõusul lahustab suurtes kogustes hapnikku, lämmastikku, vesinikku ja süsihappegaasi, mis vähendab tunduvalt plastilisust ning teatud kontsentratsiooni juures muudab titaani hapraks materjaliks, mis ei leia praktilist kasutamist. Seepärast tuleb kõik kõrgtemperatuurilised protsessid (keevitamine, jootmine ja sepistamine) korraldada inertgaasides või vaakumkambris. Titaan on vastupidav nii merelises kliimas kui ka merevees. 4 3. Kasutusalad Kuna titaan on vastupidavaim kergmetall, kasutatakse seda tihti laeva- ja lennutööstustes ja isegi rakettide ehituses. Titaanist tehakse artsiriistu, breketeid, kasutatakse toiduaine- ja keemiatööstustes aparaatide valmistamisel. Titaani kasutatakse ka riideesemete kaitsmisel -
kuumutamisel õhu juurdepääsuta Süsinik · Lonsdeiliit on looduslikult moodustunud süsinikku sisaldavate meteoriitide langemisel Maale; kunstlikult on teda võimalik toota kõrgorienteeritud grafiidist kõrgetel rõhkudel ja suhteliselt madalatel temperatuuridel · Klaasjat süsinikku toodetakse kuumuse käes puhastatud fenoolvaigu (phenolic resin) põletamisel mitteoksüdeerivas keskkonnas. · Süsiniku nanovahtu saadakse klaasjast süsinikust lasertöötlemisel vaakumkambris · Karbüünide tootmisel kasutatakse samuti laseril põhinevat tehnikat Süsinik Kasutusalad: ·Grafiit - tiiglid ja ahjuvooderdised, elektroodid (termiliselt vastupidav); pliiatsisüdamik, printeritahm ·Teemant juveeli- ja tehnikatööstus (vastupidav, kõva puurimine) ·Nanotehnoloogia (fullereenid, grafeen) ·Paljud tähtsad ühendid, nt CO metallide redutseerimine; CO2 tulekustutid, kar. joogid
Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8...1,0 sek. Kui kiirus on 50 km/h läbib auto sellise reageerimiseaja jooksul umbes 13,5 . . . 14,5 meetrit. 50 60 = 0,83 km/h = 830 m/min 830 60 =13,8 m/sek (S.A.) Pidurite ehitus Sõiduautodel kasutatakse vedelikajamiga pidurisüsteemi. Pidurite tõhusust suurendatakse pidurivõimendiga. Pidurivõimendi rakendub tööle rõhkude vahe tekkimisel vaakumkambris . Piduri süsteem koosneb : piduripedaalist; pidurivõimendist; peasilindrist; piduritorudest; pidurivoolikutest; töösiliiidritest; piduriklotsidest. Sõiduauto pidureid võib olla kahte tüüpi: - trummelpidurid - ketaspidurid Ketaspidurid on tõhusamad , kui trummelpidurid . Kaasaegsetel autodel on kasutusel nn. ABS-pidurid . See süsteem väldib rataste blokeerumist ja on eriti efektiivne libeda teekatte korral. Kontroll: 10 . . .15 km/h järsul pidurdamisel peavad rattad
neutraliseerimine (FFA eemaldamine NaOH-ga, pärast aurustatakse) pleegitamine (pigmentide – nt. klorofüll ja beetakaroteen – ja metallide eemaldamine pleegitajaga (pleegitusmuld), pärast filtreeritakse) vinteriseerimine (vahade ja steariinide – tekitavad hägusust – deemaldamine keemilise sadestamisega, hiljem kristalliseerimine ja nende filtreerimine). Eriti vajalik päevalille- ja maisiõli puhul. kuivatamine – eraldatakse õlist veejäägid. Vaakumkambris niiskus aurustub, see juhitakse kondensaatorisse desodoreerimine Margariinitootmiseks kasutatav õli modifitseeritakse, muutes seda tahkemaks. Meetodid: hüdrogeenimine, ümberesterifitseerimine ja fraktsioneerimine. Rasvasegude valmistamisel segatakse taimsed rasvad ja taimeõlid, loomsetest rasvadest kasutatakse enamasti piimarasva. Segatakse 50 – 60 ºC juures ja jahutatakse skreeperjahutis kristalliseerimistemperatuurini, edasi liigub kristallisaatoritesse
temp), jahutamine regeneratiivsektsioonis, jahut.veega, jahut. nt soolveega, ringvooluklapp (jahut.temp), normaliseeritud piima väljutus. Lisaks kuumaveeseade ja automaatjuhtimiskilp. 40. UHT liin (Tetra Pak VTIS näitel) Toorpiim pumbatakse läbi ujukipaagi plaataparaati, kuumitatakse 80 C, suunatakse kõrgsurvepumbaga injektorisse, milles juhitakse tootesse puhastatud aur, toode momentaalselt 140 C ja hoitakse 3...4 sek termorakus, vaakumkambris aurutatakse injektoris tootesse viidud vesi välja, eralduvad ka gaasid, toote temp 80 C. Seejärel pumbatakse toode aseptilisse homogenisaatorisse, jahutatakse plaatjahutis 20 C ja villitakse aseptilises villimisseadmes. 41. Tsüklilise tegevusega sterilisaatorid (autoklaavsterilisaatorid): vertikaalsed (toode paigut.korvides) ja enamlevinud ning automatiseeritumad horisontaalsed (taara vagonettides, rööbastee) Steriliseerimine toimub auruga ülekuumutatud vee vuhtimisel dussiseadeldisest
kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. Selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht: m3/kg V v M 18. Millal on termodünaamiline süsteem termodünaamilises tasakaalus Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis
kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht: V v= M dimensiooniks m3/kg 18. Millal on termodünaamiline süsteem termodünaamilises tasakaalus Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas. 19
Tuuma massi mõõtmiseks konstrueeris Francis Aston Cambridges 1919.a. massspektrograafi, mille tööpõhimõte on järgmine: Vaakumkambrisse, milles on homogeenne magnetväli, suunatakse ioonid, mille kiirus on teada. Olgu magnetilise induktsiooni vektor B risti joonise tasapinnaga ja suunatud meie poole. Magnetväljas liikuvale ioonile mõjub Lorentzi jõud F L = Bqov. Lorentzi jõud on jääv ja kiirusega risti. Seetõttu liigub ioon ringjoonel kesktõmbekiirendusega a = v 2 / r ja langeb vaakumkambris olevale fotoplaadile. Newtoni v2 Brq 0 teise seaduse kohasest F = ma .Siit B qo v = m ja m = .Kui B, qo ja v on r v konstandid, on iooni mass võrdeline ringjoone raadiusega. Seepärast satuvad erineva massiga ioonid fotoplaadi erinevatesse kohtadesse . Määranud ringjoone raadiuse, saame arvutada iooni massi.
5kolb 6roolivõim 7õhuklapp Ratta pöörlemisel äärmisesse asendisse töötab pump max koormusel. Tekkinud koormus on suur,mistõttu võib mootori tühikäigupöörlemissagedus langeda.Selle vältimiseks on lisatud mootoripöörlemissagedust jälgiv süsteem: pumbakorpuses asuvas õlirõhu poolt reguleeritavast vaakumklapist. Mis koosneb: Pumba korpuses Asuvas reguleeritavas vaakumklapis Karpa seguklapi juures olevast vaakumkambrist,ühendustorudest Vaakumkambris on membraan, mille teine pool on ühenduses välisõhuga. Ning varda ja hoovastiku vahendusel karpa seguklapiga. Õlirõhu suurenedes lükkab vaakumklappi alla kolb. 5vaakumklappi 7 kinni . Hõrendus kandub edasi vaakumkambrisse neli. Tekkinud rõhu vahe tõttu, membraan paindub ja avab seguklapi nii palju,et pöörded jäävad samaks. Pumba koormuse langedes väheneb ka õlirõhk,ning välisõhu mõjul vaakumklapp sulgub. Sissepritsemootoritest toimib vaakumklapp lisarõhuklapina
kahest õhukesest alumiiniumlindist (-plaadist), mis on teineteisest ja väljastpoolt eraldatud trafoõlis immutatud paberiga (joon. 58). Lindid on keeratüd rulli ja asetatud metällkeresse. Üks lint on ühendatud kerega, teine isolee- ritud juhtmega. Kondensaatori mahtuvus on 0,17,.. 0,25 mikrofaradit. Uutes, pisikondensaatorites on metall-lintide asemel õhu- kesed metallikihid (tina, selle peal tsink), mis kantakse lakkpaberile vaakumkambris. Selline kondensaator taas- tub elektriläbilöögi puhul ise. Läbilöögisädeme tempera- tuuri toimel aurub üliõhuke metallikiht augu ümbert, see täitub õliga ja kondensaator võib tööd jätkata. tesegu, kuid samal ajal jääb sinna palju jääkgaase (eriti '·Eelsüüde ja selle reguleerimine. Töösegu täielikuks põle- kahetakülises mootoris), mistõttu segu põleb aeglaselt. miseks kulub 0?OQ2 . . .0,003 s
uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse või luuakse andmetabeleid- või graafikuid, kuhu siis markeeritakse esinenud vaatlusandmed. Antud näites valime näiteks 10 füüsilist keha, mida me siis laseme vabalt kukkuda kuskilt kõrguselt. Laseme nendel kehadel ükshaaval vabalt kukkuda esmalt õhus ja siis pärast vaakumkambris. Uuri- mistingimused on peaaegu samad, kuid erinevus seisneb ainult selles, et ühel juhul määrab kehade liikumise kiiruse muutus õhk, kuid teisel juhul ei ole mingeid kõrvalmõjusid. Sellise katse korral on väga selgesti näha seda, et kehad kukuvad vabalt ühesuguse kiirusega õhuta olukorras, kuid vastupidisel korral osutub see, et raskemad kehad kukuvad kiiremini kui kerged kehad. Sest õhk takistab kergematel kehadel kukkuda.
uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse või luuakse andmetabeleid- või graafikuid, kuhu siis markeeritakse esinenud vaatlusandmed. Antud näites valime näiteks 10 füüsilist keha, mida me siis laseme vabalt kukkuda kuskilt kõrguselt. Laseme nendel kehadel ükshaaval vabalt kukkuda esmalt õhus ja siis pärast vaakumkambris. Uuri- mistingimused on peaaegu samad, kuid erinevus seisneb ainult selles, et ühel juhul määrab kehade liikumise kiiruse muutus õhk, kuid teisel juhul ei ole mingeid kõrvalmõjusid. Sellise katse korral on väga selgesti näha seda, et kehad kukuvad vabalt ühesuguse kiirusega õhuta olukorras, kuid vastupidisel korral osutub see, et raskemad kehad kukuvad kiiremini kui kerged kehad. Sest õhk takistab kergematel kehadel kukkuda.
uurimistingimustes. Erinevus võib sisse tulla ainult muutujas. Teadusliku uurimustöö ettevalmista- misel tehakse kindlaks teadustöö kestvus, vaatluste ja katsete esinemis arv. Vajadusel kasutatakse või luuakse andmetabeleid- või graafikuid, kuhu siis markeeritakse esinenud vaatlusandmed. Antud näites valime näiteks 10 füüsilist keha, mida me siis laseme vabalt kukkuda kuskilt kõrguselt. Laseme nendel kehadel ükshaaval vabalt kukkuda esmalt õhus ja siis pärast vaakumkambris. Uuri- mistingimused on peaaegu samad, kuid erinevus seisneb ainult selles, et ühel juhul määrab kehade liikumise kiiruse muutus õhk, kuid teisel juhul ei ole mingeid kõrvalmõjusid. Sellise katse korral on väga selgesti näha seda, et kehad kukuvad vabalt ühesuguse kiirusega õhuta olukorras, kuid vastupidisel korral osutub see, et raskemad kehad kukuvad kiiremini kui kerged kehad. Sest õhk takistab kergematel kehadel kukkuda.
annaabi.ee 
