Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed Õlavarreluust edasi tuleb 2 paralleelset luud: kodarluu ja küünarluu. Kui käsi on põidlaga väljapoole pööratud on kodarluu kehale lähemal ja küünarluu väljapoolne. Randmeluid on palju: 8 tükki. Käelabas asuvad kämblaluud ja sõrmede osas on sõrmeluud. Põial koosneb kahest, teised sõrmed kolmest luust. Jalgades asuvad reie- ja sääreluud. Sääreluu kõrval asub ka pindluu
sirutab küünarvart Õlavarre kakspealihas- Painutab küünarvart, sirutab seda nii, et peopesa on suunatud ettepoole, pöörab ja tõstab käsivart. painutab küünarvart Õlavarrelihas- Liigutavad peamiselt küünarliigest. Õlavarre kodarluu lihas- peamine ülesanne on painutada küünarvart üle käsivarre, lihast sissepoole pöörates pöördub küünarvars väljapoole ning väljapoole pöörates sissepoole. Kõhusirglihas- Kokku tõmbumisel painutab rindkeret ettepoole või kergitab vaagnaluud, samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Oluline roll sünnitamisel ja roojamisel. Suur tuharalihas- Sirutab reit tahapoole, pöörates seda väljapoole. Samuti aitab see säilitada inimesele omast keha vertikaalasendit, hoides vaagnaluu reieluu kohal. Õrnlihas- jala reie suhtes painutaja ning reie lähendaja. Rätseplihas- kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning reit vaagna suhtes, samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades.
ümbritsevate kudedega. Milles seisneb luustiku tähtsus? Toestab pehmeid kudesid, aitab keha püsti hoida Koos lihastega võimaldab luustik liikuda, lihased kinnituvad luudele Luud kaitsevad siseleundeid, närvisüsteemi nt kolju peaaju Luudes toimub vereloome Oluline mineraalainete säilituskoht Luustikus talletatakse rasvasid 3. Tunda tuleb luustiku põhiosasid! KOLJU, SELGROOG, RINDKERE, ÕLAVÖÖTME LUUD: ÜLAJÄSEMELUUD, VAAGNALUUD: ALAJÄSEMELUUD Tunda tuleb osasid ka jooniselt. 4. Loomse raku ehitus. Rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, läbi mille toimub aine ja energiavahetus (va munarakk)Mitokondrid varustavad rake enengiaga, tsütoplasma täidab kogu raku ja seob raku ühtseks tervikuks. Raku keskne osa on rakutuum, mis juhib raku elutegevust ja paljunemist 5. Naha osad Marrasknahk - pindmine osa on sarvkiht, mis kaitseb organism veekaotuse, kahjulike mõjude eest
prelum abdominale’t Kõhusirglihas Viienda, kuuenda Häbemeluu Painutab rindkere ja seitsmenda ülaserv ettepoole või roidekõhre kergitab välispinnalt ja vaagnaluud mõõkjätkelt samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Kubemekanal Paikneb allkeha Kubemekanalis alumiste kulgeb meestel sisemiste lihaste seemneväät,
· Liha, milles on palju lihastevahelist rasva, on mahlane, õrn ja hea maitsega · Rasva väärtus sõltub looma liigist ja vanusest · Nii on noortel veistel rasv valge, vanadel aga kollane · Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha · vasikaliha · sealiha · lambaliha · ulukiliha · küüliku/jäneseliha · linnuliha (kodu ja metslinnud) Veiseliha · Veisetõuge on mitusada, toiduks kasvatatakse umbes 30 tõugu · Lihakvaliteet oleneb looma vanusest ja tema kasvutingimustest
suhtlemine, *oskus valmistada ja kasutada tööriistu, *elab lagedal maal, kogukondadena asulates. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda soodustanud ja kiirendanud? Kultuuriline e. Sotsiaalne evolutsioon kollektiivi kogunenud informatsiooni edasi andmist ühelt sugupõlvelt teisele. Informatsiooni suurenemise ja selle vahendusmeetodite arenguga on inimese kultuurievolutsioon kiirenenud. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? KOLJU sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määrata suuraju eri osade arengutaset. HAMMASTE ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. LUUDEL olevad kobrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. Mille poolet erinesid neandertallane ja nüüdisinimene? Neandertallase ja nüüdisinimese koljuehitus on niivõrd erinev, et seda ei saa seletada liigisisese varieerumisega.
kasv lõppenud ja kõhreplaadid on luustunud. Epifüüd ja diafüüs kokku kasvanud.kasv võib siiski olla pisut kauem. Naistel näiteks võib veel toimuda 18 eluaastani umbes, ja meestel umbes 19-22. Juhul kui suguhormoonide produktsioon on puudulik siis kasv jätkub. Ja siis kasvavadki hästi pikad, peene kondiga inimesed kellel on ka teised sekundaarsed asjad puudulikult kujunenud. Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne. Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust. - lamedad luud vaagnaluud, koljuluud ja abaluud - lühikesed luud lülisambalülid, labakäed ja labajalaluud - Segaliiki luud näokolju luud, oimuluu kindlat kuju ei ole Millest luude kasv sõltub? luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett koosneb algus täielikult kõhrkoest. Aga juba 7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud. Luustumisprotsess jätkub pärast sündi. Pikuti kasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhrplaadiga
kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad: Toruluud sääreluud, reieluud Lühikesed luud lülisambalülid, labakäe-ja Lamedad luud vaagna-, kolju- ja abaluud jalalabaluud Segatüüpi luud oimuluu, jätked küljes Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid: Pärilikkus Kasvuhormoon STH, eelkõige stimuleerib maksas, hormoonide soodustavad
* ainult inimestele- kõnevõime 5. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda kiirendanud ja soodustanud? Kollektiivis kogunenud informatsiooni edasiandmine ühelt sugupõlvelt teisele, see on tüüpiline kõikidele sotsiaalse eluviisiga liikidele. Seda on soodustanud looduslik valik. Seda on kiirendanud informatsiooni suurenemine ja selle vahendusmeetodite areng. 6. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? See võimaldab välja selgitada mitmeid olulisi tunnuseid. - kolju sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määratleda suuraju eri osade arengutaset. - hammaste ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. - luudel olevad köbrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. 7. Mille poolest erinesid neandertallane ja nüüdisinimene?
Osteoplastid- loovad uusi luustruktuure Hõrenemine sõltub: 1. Kehaehitusest (peen skelett soodustab) 2. Füüsilisest aktiivsusest 3. Geenidest Luud on kaetud luuümbrisega ning luudes on ka luuüdi: punane – vereloomeelund, vereliblede moodustumine kollane - toitainete rasvarikas varu Neerupealise koore glükokordikoidi ehk kortised vähendavad luude tihedust (steroidides) Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud o Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud) o Lühikesed luud (labakäed, -jalad) o Segatüüpi (näokolju) Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas (eesmine lõge) , mis sulgub 2. eluaastaks, ning väike lõge (kuklal) sulgub juba 3. kuul.Lõgemete sulgumise
4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu 4- häbemeliidus ehk sümfüüs – koosneb kõhrest, kiudkõhres on pilu, hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline; kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 8. Nimeta luud:
4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu 4- häbemeliidus ehk sümfüüs – koosneb kõhrest, kiudkõhres on pilu, hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline; kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 8. Nimeta luud:
Nt oimuluu. Koljuluu koosneb eri luudest. Koljuluud on omavahel ühenduses õmbluste kaudu. Koljus on 2 sellist piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge – sulgub 2-3 elukuul ja suurlõge – sulgub 2. Eluaasta algul. Trahhiit – luud ei luustu õigeaegselt, luud on pehmemad. Jalad võivad deformeeruda – tekivad x või o jalad. Kanarind – rinnak ja rinnakuvahelised ühendused on pehmed ning rinnak tungib esile. Vaagnaluud kasvavad kokku alles 14-16.ks eluaastaks, aga lõplikult 25.ndaks eluaastaks. Hiliseas sünnitus võib seepärast võib kujuneda raskemaks. Luude kasvu mõjutavad faktorid 1. Pärilikkus 2. Kasvuhormoon ehk sth – eelkõige stimuleerib maksas hormoonide nimega somatomediinide kasvu ja need stimuleerivad kondrotsüütide mitoose. Selle hormooni üle või alaproduktsioon mõjutab samuti kasvu. Kui kasvueas liialt kasvuhormooni produtseeritakse, siis tekib hiidkasv ehk
pärilikest omadustest. 7.1. Soo määramine mittemeetriliste tunnuste põhjal. Silma järgi soo määramine on küsitav meetod. Üldiselt muidugi annab mehel ja naisel luude jämeduse, massiivsuse ja robustsuse järgi vahet teha. Kolju erinevate piirkondade massiivsuse, luustumise ning lihaste kinnituskohtade suuruse järgi on see ka võimalik, kui kolju on säilinud. Veel on oluliseks soo määramistunnuseks vaagnaluud. Siiski hakkavad naise vananedes (kuna organism lakkab tootmast naissuguhormoone) tema luud omandama mehelikke tunnusjooni (nt. lõualuu muutub massiivsemaks), mis muudab silma järgi soo määramise raskemaks. 7.2. Soo määramine meetriliste tunnuste põhjal. Täiskasvanutel mõõtsin nende sugupoole määramiseks peamiselt reieluid (juhul, kui need olid säilinud). Reieluude maksimaalse pikkuse ja reie pea (caput femori) või
luustik kergem, annab vastuoidavust. Ülesanded:1.toestab, 2. Lihaste kinnituskoht, 3. Osaleb liikumises, 4. Kaitseb olulisi organeid/siseelundeid. Liiges-kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luul liikuda. Liigese liigid-1. Keraliiges-kõige suurem liikuvus. N: puusaliiges, õlaliiges. 2. Plokkliiges-ühes tasapinnas, edasi tagasi. N: põlveliiges, küünarliiges. 3. Silinderliiges-pöördub ühes tasapinnas. N: kael. Paljud luud on ühendatud painduvalt-selgroog. Jäigalt ühendatud-vaagnaluud, koljuluud. Skeleti põhiosad: koljuluud, selgroog (33 lüli, kaelalülisi 7, rinnalülisi 12, nimmelülisi 5, ristluulülisi 5, õndralülisi 4-5), rinnakorv (12 roiete paari), õlavöötmeluud (abaluud, rangluud), vaagen. Haigus-luuhõrenemine ehk osteoporoos-luud muutuvad hõredaks ja hapramaks, murduvad kergesti. Tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest. Lihased-liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, osa lihaseid kaitseb siseelundeid, vee ja valkude
Hindamisel kasutatakse vastavat skeemi, millele on märgitud eeltoodud kehapiirkonnad ja antud neile hinne sõltuvalt nahaaluse rasvkoe paksusest. Hindamisel tuleb vältida vatsa täituvuse ja tiinuse mõju. Piimalehma toitumuse hindamise skaala (McNamara järgi, 2002) Hinne Iseloomustus Keha rasva- Välimiku kirjeldus sisaldus; % 1 kõhn 5-10 Vaagnaluud ja roided selgelt eristatavad, sügavad vagumused roiete vahel, kuivetu keha. 2 alla keskmise 10-15 Vaagnaluud ja roided eristatavad, tugevalt nähtavad vagumused roiete vahel. 3 Keskmine 18-22 Selg sile, vaagnaluud ja roided raskesti eristatavad, roietevahelised
miljonit a. Tal palju ahvilikke tunnusjooni (nt väike ajumaht, tugevad kulmumõikad). Pole teada, kas nad käisid kahel jalal või mitte. Võimalik, et on simpanside ja inimeste eellane. Vanimad australopiteekused Vanimad kindlad hominiidid australopiteekused. Olid kahel jalal käivad, säilitasid ka palju inimahvidele iseloomulikke jooni. Nende kolju oli väike ning sarnanes ahvile kuid 13 vaagnaluud ning jäsemeluud olid väga sarnased inimeste omadele. Keskmine ajumaht oli gratsiilsetel vormidel u 450cm³ ja 600cm³ robustsetel vormidel. Australopiteekuste fossiile on leitud Lõuna- ja Ida-Aafrikast. Vanimad dateeringud 4,5 miljonit a vanad. Australopiteekused kadusid u 1 milj a eKr. Jagunevad: varased ja hilised australopiteekused. Varased: Ardipithecus ramidus, Australopithecus anamensis ja Australopitecus afarensis.
· Vereloome. Erinevate vererakkude keskmine eluiga. *erütrotsüüdid 100-120 päeva. *leukotsüüdid: granulatsüüdid- , lümfotsüüdid aastad, monotsüüdid nädalad, basofiilid 12 tundi, neutrofiilid 6-8 tundi. *trombotsüüdid 10 päeva. Vereloomeelundid punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes. Vereloomeelunditeks on punane luuüdi (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke., lümfisõlmed, tüümus e. harknääre , põrn on seotud eelkõige lümfo- ja monotsüütide valmimisega. Maksas valmivad vereplasma valgud, mitte vererakud, kuid teda ei loeta vereloomeelundiks. Punases luuüdis leiduvad pluripotentsed tüvirakud, mis on igat liiki vererakkude ühtseks eelastmeks. Järgmiseks astmeks on determineeritud tüvirakud, mis on võimelised moodustama kas ainult
kuuluvad erinevatesse rühmadesse), *trombotsüüdid(150000-300000mm3, tuumata, eluiga 5-11p, ühesugused) Leukotsüüdid jagunevad: *granulotsüüdid(neutrofiilsed-fagotsüüdid, eosinofiilsed-kaitse, basofiilsed-produts histamiini), agranulotsüüdid (lümfotsüüdid-kaitse, monotsüüdid-fagotsüüdid) Vereplasma valgud: albumiinid, globuliinid, fibrinogeen(vere hüübimine), süntees maksas Vereloomeelundid: *Punane luuüdi rinnak, roided, koljuluud, vaagnaluud, pikkade toruluude proksim. epifüüsid, *Lümfisõlmed, *Tüümus, *Põrn Vereloome regul: *Organismi hapnikuga varustatus, *Hormoonid (erütropoetiin, trombopoetiin, testosteroon), *Toitumuslikud faktorid (raud, vitamiin B12 ja foolhape) O2 transport veres: *Hapniku transporditakse valdavalt koos hemoglobiiniga, *Inimese vere keskmine hemo sisaldus on 15%, s.o 15 g/100 ml, *Iga gramm hemo suudab siduda maksimaalselt 1,39 ml hapnikku
ja veresoon muutub läbitavaks. · Vereloome. Erinevate vererakkude keskmine eluiga. *erütrotsüüdid 100-120 päeva. *leukotsüüdid: granulatsüüdid- , lümfotsüüdid aastad, monotsüüdid nädalad, basofiilid 12 tundi, neutrofiilid 6-8 tundi. *trombotsüüdid 10 päeva. Vereloomeelundid punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes. Vereloomeelunditeks on punane luuüdi (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke., lümfisõlmed, tüümus e. harknääre , põrn on seotud eelkõige lümfo- ja monotsüütide valmimisega. Maksas valmivad vereplasma valgud, mitte vererakud, kuid teda ei loeta vereloomeelundiks. Punases luuüdis leiduvad pluripotentsed tüvirakud, mis on igat liiki vererakkude ühtseks eelastmeks. Järgmiseks astmeks on determineeritud tüvirakud,
annaabi.ee 
