S천nu seletav s천naraamat

Vooluallikas nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Vooluallikas toimivaid j천ude nim nende mitteelektilise p채ritolu t천ttu k천rvalj천ududeks L천ppkokkuv천ttes paevad nad laegu liikuma l채bi kogu vooluringi K천rvalj천ude p천hjjustajad: 1) keemiline energia-alku 2) mehaaniline energia-vooluvahetus 3) valgusenergia p채ikesepatarei Epsilon=Ak/q Ak- k천rvalj천udude t철철 Sisuliselt o elekromootonj천ud max pinge, mida atud vooluallikas suudab tekitada.
Valgusaasta vahemaa mille valgus l채bib 체he aastaga 300 000km/s valgusaasta kiirus 365d(철철p채eva) 1va (ly)=365*24*60*60*300000= 9,79*10 astmes 12km S=v*t teepikkus =kiirus*aeg Astronoomiline체hik (a체) maa keskmine kaugus p채ikesest Parsek (pc)- vahemaa millelt paistab 체ks astronoomiline 체hik nurga 1 sekund all 1(pc) = 1a체/tan 1sekundit = 3,1*10astmel13 km Astronoomiline on p채ieksess체teemi m천천tkava 체hik
Valgusaasta - v철rdub vahemaaga ,mille valguskiir l채bib vaakumis 체he troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubP채ikesel n채ivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(t채his LY)

Vee erisoojus on 4200 J/kg C , st et 1 kg vee soojendamiseks 1 C v천rra on vaja talle anda soojushulk 4200 J 21.Aine 체leminekut tahkest olekust vedelasse olekusse nim. Sulamiseks.
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus l채bib vaakumis 체he aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge t채he valgusel on meieni j천udmiseks kulunud v천ib-olla tuhandeid aastaid.
Valents - sidemete arv on 체ldiselt m채채ratud v천rdne paardumata elektronide arvuga쫆rvuga, mida on C aatomis 2, N aatomis 3 ja O aatomis 2. Ometi ei ole tegelikkuses valents- sidemete arv alati niisugune, vaid erinevate elektronide orbitaalide lainefunktsioonid moodustavad mitmesuguseid keerukamaid kombinatsioone.

V천nkeamplituud - suurim kaugus tasakaalu asendist harmooniline v천nkumine-kirjeldatakse siinus funktsiooni abil.
Vaheosakesed on footon e valgusosake e valguskvant (puudub seisumass, ainest footoni v채lja kiirgamisel hakkab ta kohe liikuma valguskiirusega 체htlaselt sirgjooneliselt, suurte masside l채heduses k천verdub ka valguskiire trajektoor) ning gluoon (ei oma elektrilaengut ega seisumassi, v채rviline, kannab 체ht v채rvi ja 체ht antiv채rvi, p천hjustab tugevat vastastikm천ju). Virtuaalne osake suudab j채채vaid f체체sikalisi suurusi kahe ruumipunkti vahel nii 체le kanda, et ta ise pole j채채vuse seadusega seotud.
Vastastikm천ju m천천duks on j천ud, mis iseloomustab j천u tugevust ja j천ud on vektoriaalne suurus (j천u m천ju suund ja arvuline suurus) I seadus m채채rab kindlaks tingimused, mille juures,-korral keha kas liigub v천i on paigal.N:niidi otsas rippuv kuul on paigal, sest teda m천jutavad v천rdsete j천ududega 2 keha, milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal v천i liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei m천ju teised kehad.Njuutoni I seadust saab k채sitleda ka kui inertsiseadust.

Vabalangemise kiirendus kiirendus on suunatud alla (g=9,8m/s) 5. Inerts n채htus, kus k천ik kehad p체체avad oma liikumiskiirust s채ilitada NT: Vedru 6. NEWTONI I SEADUS - vastastikm천ju puudumisel v천i vastastikm천jude kompenseerimisel on keha kas paigal v천i liigub 체htlase kiirusega ja sirgjooneliselt.
Valguse inferents - laine liitumine ja liitumisel tekkiv p체siv energia 체mberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastasikusest 체ksteise tugevdamisest 체htedes punktides j n천rgenamine teistes. V채ga t채psete pikkuse ja nurkade m천천tmiseks, putukad,veeloigud,cd. Eri teid m철철da tulevate kiirte hilinemin t채hendab automaatselt faaside erinevusi Valguse difraktsioon- on laine k천rvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ja paindumine 체mber v채ikeste takistuste v천i levimine v'ikesest avast v채lja.
Valge valgus - valge valgus on liitvalgus, mis koosneb v채rvilistest valgustest V채rviline valgus- v채rvilised valgused, mis 체ksteisele k체llalt kiiresti j채rgnevad v천i vahetuvad, liituvad aditiivselt?????? Valgus- valgus on liitvalgus ja erinevad spektri v채rvid selle koostisosad Spektriv채rvid- punane oran탑 kollane roheline helesinine sinine violetne Valguse peegeldumine- valguse peegeldumine on n채htus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasm천jus teiste kehadega.

Voolutugevuse 체hikuks on 1 amper (1 A, tuletatud prantsuse f체체siku Andr챕 Marie Amp챕re nimest; 1A=1C/1s). Voolutugevus v천ib olla erineva suurusega (elektripardlis 0.07 A, elektripliitide k체ttekehas 9 A, v채lgus 100 000 A). Voolutugevus, mille v채채rtus on 체le 1000 mA, v천ib olla inimese jaoks surmav.
Valentselektron elektronkatte v채lisekihi elektron Auk - tekib, kui eletron lahkub valentstsoonist ja moodustub vakants Kristallid vastavalt energiatsoonidele: Elektrijuhid (Metallid) tahkised, milles on osaliselt t채idetud valentstsoon ja h체briidtsoon Pooljuhid tahkised, mille valentstsoon on k체ll t채ielikult t채idetud, kuid keelutsoon on kitsas (1...3eV) Dielektrikud - tahkised, milles esinevad vaid t채ielikult t채idetud energiatsoonid, keelutsooni laius on 5....10 eV
Veenus on 체ldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse k천rgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km k천rgusi m채gesid, 2 km s체gavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune l천he ning vulkaan, mille jalami l채bim천천t on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 v채ikest ja mitusada suurt vulkaani, neist m천ned v천ivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolus채nge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Veenusel on 체sna sageli ka maav채rinaid.

Veenus - (0,95 maa l채bim천천tu); Atmosf채채ri tiheduse t천ttu on r천hk Veenuse pinnal tohutu; Pinnavormid suhteliselt madalad, puuduvad m채estikud, on vaid 체ksikuid k천rgeid m채gesid; Eriline, et Veenus p철철rleb vastupidi tema p철철rlemistelg on risti ( aastaajad puuduvad).Marss-diameeter 2 korda l체hem v천rreldes Maaga; Atmosf채채r on v채ga h천re, r천hk on 150 korda v채iksem kui Maal; Marsi pind meenutab punakat elutut kivik천rbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid.
Veenus on Maaga peaaegu 체hesuurune ning meile l채him planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult P채ike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas n채htavat Veenust nimetatakse Koidut채heks, 천htutaevas n채htavat Ehat채heks. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad p철철rlemisele vastassuunas (idast l채채nde) kiirusega 350 km/h, tehes t채istiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline.
Valgusaasta Kaugus, mille valgus l채bib vaakumis 체he aasta jooksul.

V천rdeteguriks on Plancki konstant h. See Luks (lx) vastab valgustatusele 체ks asjaolu oli tolleaegsete teooriate abil luumen ruutmeetri seletamatu. Planck pidas sellist energia kohta; kvanditust aine, mitte valguse enda omaduseks. Tema meelest puutus valgus nitt (nt) vastab asjasse ainult nii palju, et valgus saab ainega heledusele 1 cd kiirgava pinna energiat vahetada ainult kvantide kaupa sellep채rast, et aine v천imaldab ainult teatud kindlaid energianivoosid.
Veenus on 체mbritsetud tiheda pilvise atmosf채채riga, mis varjab meie eest planeedi pinna. Veenuse tahke ja 체likuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad k천rgemate m채giste piirkondadeehk mandritega.
V채ljundsignaal on v채ga madal ja raske on kasutada madalatel doosikiirustel (alla 1쨉Gy/h). [7] 7.2 Proportsionaaldetektor Eelised: tundlikumad kui ionisatsioonkambrid gaaslahendusel ioonide hulk suureneb, signaal on proportsionaalne kvandi v천i osakeste energiaga ja v천imaldab eristada alfa-, beeta- ja gammakiirgust. Puudused: vajab ionisatsioonikambrist k천rgemat pinget, pole t철철s nii stabiilsed, loenduri gaasikeskkonda on vaja uuendada l채bivooludetektorid.

Voolutugevus juhis on v천rdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G U V천rdetegurit G selles seoses nimetas Ohm aine elektrijuhtivuseks . Kaasajal eelistatakse juhtivuse asemel suurust , mis on juhtivuse p철철rdsuurus 1 / G) . Seda suurust nimetatakse elektriliseks takistuseks R=1/G; G =1/R . Tulenevalt sellest s천nastatakse Ohmi j채rgmiselt : vooluringi 체ksikosa l채biva voolu tugevus on v천rdeline sellel osale rakendatud pingegea p철철rdv천rdeline sama osa takistusega .
V채ikekehad - meteoorid, komeedid, asteroidid; l천puks veel s체steemi kooshoidja P채ike ise, millest ta noorp천lves kirjutas raamatu "P채ike uuemate uurimuste valguses", mis ilmus nii eesti kui ka vene keeles; edasi uurimused t채htede kohta - t채htede siseehitus, t채htede atmosf채채rid, muutlike t채htede klassifitseerimine; t철철d t채hes체steemidest - kaksikt채hed, t채htede absoluutsete heleduste jaotus, Andromeeda udukogu kauguse m채채ramine, teised galaktikad.
Vektoriteks on nt. kiirus, j천ud jne. Moodul moodul on arvv채채rtus Skalaar selleks nim. suuruseid, mille m채채ramiseks piisab ainult arvv채채rtusest, need on nt. aeg, mass, t철철, ruumala, pindala Kuidas liikumisi liigitatakse? 횥htlased ja mitte체htlased; 체htlase korral liikumine ei muutu, mitte체htlase korral muutub Vastastikm천ju tabeli kaks esimest veergu! 1) Gravitatsiooniline - k천ige esimene vastastikm천ju liik, millega inimene kokku puutus.

Veeristikurand - annab n채o kruusa ja veeriste kuhjumine p체sivate v천i ajutiste rannavallidenaLiivarand - esineb tavaliselt lahek체lgedel ja -soppides (Kloogarand, Pirita, Tahkuna) ning kohtades, kus rannajoon on suhteliselt v채heliigestatud, mist천ttu on soodsad eeldused r채ndeliste settevoolude tekkimiseks M철llirand - Selline rand on tavaliselt v채ga lauge ning taimestik kasvab kuni veepiirini, k천rkjad ja pilliroog ulatuvad isegi kaugele paguveerannale.
Vooluringi osas on v천rdeline pingega vooluringi osa otstel ja p철철rdv천rdeline vooluringi osa takistusega I=U/R 28. Ohmiseadus suletud ahela kohta: voolutugevus suletud vooluahelas on v천rdeline vooluallika elektromotoorj천uga ja p철철rdv천rdeline v채lis ja sisetakistuse summaga I=E/R+r 29.Ohmiseadus vahelduvvoolu ahelakohta: voolutugevus, vahelduvvoolu ahelas on v천rdeline pingega vooluahela osa otstel ja p철철rdv천rdeline vooluahela osa n채ivtakistusega.
Vibratsioon - tahke keha mehaaniline v천nkumine 횥ldvibratsioon mehaaniline v천nkumine, mis kandub seisvale, istuvale v천i lamavale inimesele 체le toetuspindade kaudu P체siv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri v채채rtus m천천tmise perioodi v채ltel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB Muutuv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri v채채rtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB

V채ljaosakese spinn on tingitud tema kulgevast liikumisest (enamasti kiirusega c, vt. allpool). F체체sikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas l채htuda m천ningatest 체ldkehtivatest p천him천tetest ehk printsiipidest (mis deduktiivk채sitluses on vaadeldavad aksioomidena). T채htsaimad nende hulgas on aistingute primaarsuse printsiip, atomistlik printsiip, absoluutse kiiruse printsiip, energia miini- mumi printsiip, t천rjutusprintsiip ja dualismiprintsiip.
Veidraid osakesi h체perone. K천ik nad koosnevad erineval viisil kvarkidest u, d, s. https://www.youtube.com/watch?v=V0KjXsGRvoA Kasutatud kirjandus A. Ainsaar 쏤체체sika 12. klassile, lk. 41 - 44 http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCsQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww2.laps.ee%2Ffyysika%2F12kl%2F05_Tuumafyysika %2F001_Tuumafyysika.ppsx&ei=ZvHOUsagCqSR5ASS- 4E4&usg=AFQjCNGeVJGhPI7Uy58mZUd_kOoTP13Tjw&sig2=l6D0Ksjm5E4KNvCj
V채lisl채bim천천t on 9 km, kuid kogu struktuuri l채bim천천t on piiritletud koguni 21 km-se l채bim천천duga ringmurranguga. Selle madaliku, mille peal on vett vaid 2-20 m, ja teda 체mbritseva ringvalli vahele on j채채aja erosiooni k채igus moodustunud kuni 70 m s체gavune ja 200-500 m laiune ringkanjon, mis l천unaosas on t채idetud Kvaternaarisetetega. Purustatud kristalse aluskorra kivimitest koosnevad kraatri ringvallid on liustiku poolt tugevalt kulutatud.

Vektor e on suunatud piki laengut ja antud v채lja punkti l채bivat sirget laengust eemale, kui see on pos, laengu poole, kui neg. Punktlaengu v채ljatugevus on v천rdeline laengu q suurusega ning p철철rdv천rdeline laengu ja antud v채ljapunkti vahelise kauguse r 쓳 쓳 쓳( 1 2 ) 쓳 ruuduga.쓲 = 쓳2 쓳2 = 쓳 쓳21. Kui laeng q(laeng, millele m천ujub j천ud f v채ljatugevusega E on positiivne, langeb j천u suund kokku vektori E suunaga.
Vedrupendel - Kinnitame spiraalvedru 체he otsa statiivile ja riputame vedru teise otsa koormise. Kui koormis on paigal, siis v천rdub temale m천juvate j천udude - raskusj천u Fr ja vedru elastsusj천u Fe resultant nulliga (joonis 1.). Sellist asendit nimetatakse tasakaaluasendiks. Kui vedru otsas rippuv koormis tasakaaluasendist k천rgemale t천sta, siis vedru deformatsiooni v채henemise t천ttu elastsusj천ud v채heneb, raskusj천ud aga ei muutu.
Voolutugevus jadaahelas on k천ikides juhtides sama ( I=I1=I2=...=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on v천rdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on v천rdne juhtide takistuste summaga ( R= R1+R2+..+Rn ) Jada체henduse korral jaguneb pinge takistuste vahel v천rdeliselt takistuste suurustega (U1:R1 = U2:R2) Jada체hendust kasutatakse tavaelus 체priski harva, nii on nt. 체hendatud elektrik체체nlad j천ulupuul.

Veenus kaetud l채bipaistmatu pilvekihiga, p철철rleb aeglaselt tiirlemise vastassuunas, aastaaegu pole Maa- keskmine l채bim천천t 12 735 km, keskmine kaugus P채ikesest 149,6 mln km, r천hk maapinnal 1 atm. Kuu atmosf채채r puudub, tiirleb 체mber maa keskmise kiirusega 1,02 km/s, l채bim천천t 3476 km. Marss-koosneb peamiselt CO2-st ning sisaldab v채hesel m채채rab O2, CO ja N2, marsil puudub magnetv채li, kaks v채ikest kaaslast
V채lja j천ujoon on m천tteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektriv채lja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt v천rdub laengute s체steemi v채ljatugevus 체ksikutest laengutest p천hjustatud v채ljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriv채li mille v채ljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama.
Valguskiired on s천ltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas 궥 Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti t천mmatud pinnanormaal 체hes tasandis Langemisnurk v천rdub peegeldumisnurgaga 궥 Valguse 체leminekul 체hest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda) kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti t천mmatud pinnanormaal on 체hes tasandis

V천nkumine on liikumine, mis kordub 0 kindlate ajavahemike j채rgi (kas t채pselt v천i ligikaudu). Perioodilist liikumist, mille korral keha nihkub tasakaaluasendist j채rgem철철da perioodiliselt kord 체hele - kord teisele poole, nimetatakse v천nkliikumiseks ehk v천nkumiseks. V천nkumisi, mis tekivad s체steemis p채rast selle tasakaaluasendist v채ljaviimist s체steemi sisemiste j천udude m천jul, nimetatakse vabav천nkumisteks.
Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia v천i m천ni muu energiaallik elektriv채lja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika 체lesandeks on elektrilaenguga osakeste 체mberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on galaanielemendid , elementide patareid , akud , generaatorid , termoelemendid ja p채ikesepatareid . Neist iga체ks tekitab elektrivoolu omal moel :
Vedeliklasereist on k채ibel eesk채tt v채rvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise v채rvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (n채iteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). V채rvilaserite p천hieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 關m). See toimub astmeliselt v채rvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (n채iteks difraktsiooniv천rega).

Vastastikm천jude vahendajateks on algbosonid. Elektromagnetilist m천ju vahendavad footonid (photo valgus), tugevat m천ju gluuonid (glue liim), n천rka m천ju uikonid (weak n천rk) ja gravitatsioonilist m천ju gravitonid (seni katseliselt avastamata). Maailmapildi struktuursed tasandid: algosakesed, liitosakesed, keemilised aatomid, molekulid, rakud, organismid, Maa, P채ikeses체steem, meie Galaktika, Universumi k채rgstruktuur.
Vedelikes on molekulid korrap채ratult, kuid ikka veel h채sti l채hestikku 체ksteisele, liiguvad v채risedes ja kohti vahetades, vastasm척ju molikulide vahel on n척rk. Gaasides on molekulid laiali, nad liiguvad suurte kiirustega korrap채ratult ja vastasm척ju molekulide vahel peaaegu puudub (ainult p척rkel esineb). Teatud molekulidevahelise kauguse korral on t척mbe- ja t척ukej척ud nende vahel v척rdsed ehk tasakaalus.
Vastavad k천rvalj천ud on magnetj천ud.Need tekitavad induktsiooni elektromotoorj천u 琯i . Magnetv채lja energia Magnetv채lja혻tekitamiseks혻tuleb혻kulutada혻elekrienergiat혻ja혻vastupidi:혻kadumisel혻indutseerib혻magnetv채li혻 elektromotoorj천u혻ja혻voolu,혻see혻t채hendab,혻et혻magnetv채lja혻energia혻muundub혻elektrienergiaks. Energia,혻mis혻salvestub혻magnetv채ljas혻voolu혻suurenemisel혻nullist혻I짯ni,혻v채ljendub혻valemiga

Valguse lainepikkus on v채ike, on difraktsioon n채htav 체liv채ikeste t천kete korral (ripsmekarv, pilu, n천elaauk). Antud lainepikkuse m천천tmiseks kasutatakse difraktsiooniv천ret. Kahjulikkus: mikroskoobis - kui vaadeldava objekti m천천tmed l채henevad valguse lainepikkusele, siis objekti 채채red h채gunevad; astronoomias teleskoopide puhul - piirjooned v천ivad h채guneda kui objekt asub v채ga kaugel (nt kaksikt채hed)
Valguse polarisatsioon - loomulikus valguses on k천uj vektroite suunas samav채채rsed(v채nugvad k천ikides sihtides) sest 체kskikute laine kiirgumine pole milgi viisil koosk천lastatud. Kui elektriv채lja tugevus muutub ainult 체hes kindlas sihis, on valgus t채ielikult polariseeritud. Valgust polariseerivat seadet nim polaroiks, mis laseb E-vektroil v천nkuda ainult 체hes l채bilasketasandis ehk polarisatsioonitasandis.
Valgusel on dualistlik iseloom st valguse puhul avalduvad nii leinelised kui kopuskulaaromadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nimetatakse valgusallikat v천i eseme piirkonda, mille m천천tmed on palju v채iksemad kui kaugust vaatluskohani.

V천nkumiste levimist nimetatakse laineks. Helilaineks ehk kuuldavaks heliks ehk lihtsalt heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi v천nkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz20 000 Hz. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama h채sti kui gaasides (n채iteks 천hus). Helilainete levikut piirab 체ks oluline tingimus: heli edasikandumiseks peab alati olema mingi keskkond.
Vabak채ik on mopeedidel 짬Riga쨩 jt. 3 .. . 5 mm; mootorratastel M-104 ja M-106 4 ... 6 mm; lingi k채iku n천utud suuruseni ja fikseeritakse reguleersea- M2K-II2, K- 1 75B, 짬 Voshodil쨩 j a 짬 Jawal쨩 5 . . . 10 mm ; dis; Kontrollimiseks l체katakse masin hargilt maha, k채ivita - PDK-IO3, K-650, M-66, K-750 5 . . . 8 mm ja motorolleritel takse mootor ja l체litatakse sisse 1. k채ik.
Virmalisteks nimetatakse atmosf채채ri k천rgemates kihtides esinevat optilist n채htust, mis tekib, kui P채ikeselt tulevad laetud osakesed (nn p채ikesetuul) kohtuvad Maa magnetv채ljaga. Magnetv채li kiirendab elektrone, mis liiguvad maakera p천hja- ja l천unapoolustele. Sissetungijateks olevad laetud osakesed p천rkavad kokku atmosf채채ris olevate gaasiosakestega, nagu n채iteks l채mmastik ja hapnik.

V채ljatugevus on j천ud millega v채li mujutab v채ljas asuvaid ainepunkte Homogeene v채li- vektorid on igast ruumipunktis 체hesugused suuruse ja suunaga Tsentraalne v채li v채li mille vektorite pikendused l천ikuvad tsentraal punktis 9) Trammi laes ripub niidi otsas kuulike, pidurdamise v채ltel muutub t=3s jooksul kuulikese kiirus 6 km/h v천rra, Leida k천rvalekaldenurk trossi vertikaalasendist ?
V천nkumiseks nimetatakse f체체sikalise suuruse muutust,milles see f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille kaldub oma keskmisest v채채rtusest k천rvale kord 체hes ,kord teises m채채rab avaldis M=rFsin걾 , r on punktist O j천u rakenduspunkti suunas. Mehaaniline v천nkumine on keha liikumine ,milles see kaldub oma tasakaaluasendist k천rvale kord 체hes,kord teises suunas.
Vaheline pinge on j채relikult 0,5 mV (U=A/q). 13. Patareidel t철철taval seadme pinge on 3V ja seda l채bib elektrivool tugevusega 5mA. Kui suur on selle seadme elektriline v천imsus millivattides? a. 15 (N=U*I) 14. Juhti, mille takistus on 10 oomi, l채bis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu d탑auli eraldus soojusena? a. 80 (Q=I2*R*t) 15. Aja체hikus juhi ristl천iget l채binud laenguhulk on voolutugevus.

Veeldumine - kui aur muutub vektor,mille moodul on v천rdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse 채ra . korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga m채채ratud parema k채e kruvi reegliga.
V천rdeteguri p철철rdev채채rtust nim. vahelduvvoolu ringi kogutakistuseks: I=U/Z ja Z= Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel: Kui = 0 siis cos = 1 ja v천imsus on maksimaalne, Kui = 90째 siis cos = 0 ja v천imsus on 0 V천imsus vahelduvvooluringis: N=I*U*cos (cos on v천imsustegur) Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null.
V채채riskive on mineraalid. Siiski loetakse v채채riskivide hulka ka osa orgaanilisi aineid, nagu n채iteks austrikarpidest p채rit p채rl, kivistunud puuvaigust moodustunud merevaik ning elevantide ja morskade v천hkadest saadav luu. V채채riskive eristab 체lej채채nud kividest kolm omadust: haruldus, kulumiskindlus, ilu. Nende kvaliteedin천uetele vastavad ainult v채ga v채hesed mineraalid.

Viimane valem on tuletatud soojusj천umasina t철철tava keha korral, kuid sellel on hoopis suurem 체ldistav t채hendus: kui termod체naamiline s체steem teeb l채bi l천pmata aeglase (tasakaalulise) ringprotsessi ja j천uab tagasi algolekusse, siis s체steemile antud (ja sellelt v천etud) soojushulkade ja 체leandmise kohal olnud temperatuuride suhete ehk taandatud soojushulkade summa on null.
Vatt - tund Wh 1 Wh = 3,6쨌103 J kilovatt-tund kWh 1 kWh = 3,6쨌106 J j천ukilogramm-meeter kgfm 1 kgfm = 9,80665 J V천imsus hobuj천ud hj 1 hj = 75 kgfm/s = = 735,499 W R천hk baar bar 1 bar = 105 Pa millimeeter elavh천be- mm Hg 1 mm Hg = 133,322 Pa dasammast tehniline atmosf채채r at = kgf/cm2 1 at = 9,80665쨌104 Pa normaalatmosf채채r atm = 760 mm Hg 1 atm = 1,01325쨌105 Pa
Veeaurust piiskadesse ehk kondenseerub. N채htust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nimetatakse aurumiseks. Mida rohkem on 천hus vee auru, seda niiskem on 천hk. Tahkete ainete aurumist nimetatakse sublimeerumiseks. Aatomiks (vanakreeka s천nast 消꾇꾆왁셰완 (찼tomos) 'jagamatu') nimetatakse v채ikseimat osakest mis s채ilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees rida eeliseid: vahelduvvoolugeneraatorite j천uahelad on kontaktivabad, vahelduvpinge lihtne muundamine k천rgepingeliseks ja tagasi, voolumootorid on lihtsamad, odavamad ja t철철kindlamad. Kui generaator t철철tab stabiilse kiirusega, muutub tekkiv elektromotoorj천ud v천rdeliselt p철철rdenurga siinusega, ehk harmoonilise v천nkumine seaduse kohaselt.
V천rreldes 2002 - 2004 joondiagrammi 24h keskmise maksimumi kohta n채eme kasvu k천rgeim oli 2003. aastal 1,2 mg/m3, seej채rel 2004. aastal 0,91 mg/m3 ning k천ige madal oli 2002. aastal 0,8 mg/m3. Ei oska t채pselt 철elda, millest selline h체pe, kuid 체ldjoones t천usis keskmine maksimum arvatavasti linnastumise ning samuti ka majanduskasvu t천ttu, mis oli 2003-2004 aastal 체sna suur.
Vastastikm천ju liike on t채naseks teada neli: gravitatsiooniline (k천ik kehad)╈╈╈╈╈ suhteline tugevus 10-38 elektromagnetiline (laetud kehad)╈╈╈╈ -- 10-2 tugev (prooton ja neutron)╈╈╈╈╈╈╈ -- 1 n천rk (elementaarosakesed)╈╈╈╈╈╈.. -- 10-15 K천ik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikm천just.

Valgus f체sioloogiliselt on valgusaisting (silmaga n채ha). Valgus f체체sikaliselt on elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus, mida m천천detakse energeetilistes suurustes (pinna bolomeetriline heledus vattides, allika bolomeetriline valgustugevus vatt steradiaanides, bolomeetriline valgustatus vatt steradiaani ruutmeetri kohta ). Valgus laineteoreetiliselt on elektromagnetlainetus.
Voolutugevus n채itab, kui suur laeng l채bib aja체hikus juhi ristl천iget Voolu suund on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund Coulomb셢 seadus -Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasm천ju kvantitatiivne seadus on f체체sika seadus, mis 체tleb, et kaks punktlaengut q 1 ja q 2 m천jutavad teineteist j천uga F e , mille moodul
Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see t채hendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk 체he kilogrammi vee soojendamiseks 체he Kalvini v천rra kulub 4,2 kilod탑auli.

V채rvitooniga see j채채b ilmselt omaniku ja arhitekti koosotsustamiseks. Materjali valikul tuleb arvestada hoone k천rgusega ja materjali massiga, mis plastplaatidel algab paarist kilogrammist ruutmeetri kohta ja 120 mm paksuse tellisvoodri korral v천ib ulatuda kuni 230 kg/m 2. Tellisvooder n천uab aga kas t채iesti uut v천i vana k체lge ankurdatud konsoolvundamenti.
V채iksemad kraatrid on tuulte ja liivatormide m천jul tasandunud. M채eahelike ja orgude k천rguste vahe k체체nib 14 km-ni. Marsil asub P채ikeses체steemi k천rgeim m채gi, kustunud vulkaan Nix Olympica, mille jalami l채bim천천t on 600 km, kraatri l채bim천천t 80 km ja k천rgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km s체gavune l천he Valles Marineris.
Vaheline nihe on 2/3 ehk 120째. UA=Umsin뎥 UB=Umsin(뎥-2/3) Uc=Umsin(뎥-4/3) UA , UB , UC faasipinged Uf=220V- Ul=380V-efektiivv채채rtus UAB-faaside A; B vaheline pinge-liinipinge. 6p.Transformaator- nim elektromagneetilist seadet, mis on m천eldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks.

Veelgi raskem on elektronil lahkuda positiivselt laetud kehast, sest siis t천mmatakse ta veelgi tugevamalt tagasi kui enne ja laeng ei muutu (joon 1c). Kui keha on laetud negatiivselt, siis l철철b valgus elektroni kehast j채채davalt v채lja (joon 1d). Laengu v채henemine kestab seni, kuni 왗펚eliigne laeng on kehast lahkunud ja keha muutub neutraalseks.
Valguse dispersioon - valgus koosneb v채rvustest (v천ib vaadelda kui lainetust, millel on kindel sagedus ja lainepikkus) Valguse kui lainetuse p천hiparameetrid: lainepikkus (t채his lambda; 380- 760nm), sagedus (t채his f, 8*10^14 - 4*10^14 Hz), periood (t채his s; 1,2 * 10^-15 - 2.5*10^-15 sek) Silm on v천imeline eristama ~30k v채rve, ehk tunnetab 5nm erinevuse.
Vett mittel채bilaskvad e. vett kandvad - savid, massiivsed kivimid Vastavalt sellele v천ib vesi olla: 궥 체laveena aeratsiooniv철철s 궥 pinnaveena seotult esimese vettkandva kihiga 궥 kihtidevahelise veena kahe vettkandva kihi vahel 궥 arteesiaveena (survelise veena) Mineraalvesi p천hjavee 체ks liik s.o.looduslikk vesi, mis m천jub inmorganismile soodsalt.

Vikingitega on F철철niksil muidki sarnasusi peale kolme jala, n채iteks robotk채pp ja automaatlaboratoorium anal체체side tegemiseks Kui k천ik l채heb plaanikohaselt, siis v천tab see kosmoseaparaat Marsil 2,35 meetri pikkuse ja puurimisseadmega varustatud robotk채e abil proove kuni meetri s체gavusest ning ka anal체체sib neid pardal olevates aparaatides.
Valguse internsiivsus on m채채ratud elementaarlainete liitumise tulemusena Valgusinterferents- 2laine liitumine mille tulemusena erinevas ruumis punktides v천nkumisel tugevdavad v천i n천rgendavad teineteist K채iguvahe-kahe laine teepikkuste vahe Interferentsi max- 2K*lankta/2, d* sin alfa=K*lankta Interferentsi min-3/2K*lankta, d*sin alfa=3/2K*alfa Interfer.
Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) 貫, sagedus f (f = c/貫), spektroskoopiline lainearv k (k = 1/貫, levinuim 체hik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (체hik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga 貫 (nm) = 1240 / h f (eV). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest.

Voolutugevus i on esitatav 체he laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, suunatud liikumise kiiruse v ja juhtme ristl천ikepindala S korrutisena I=qnvS. Ohmi seadus: Voolutugevus juhis on v천rdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G U = U /R. V천rdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema p철철rdv채채rtust R aga juhi takistuseks.
Vooluga sirgjuhi ehk sirgvoolu magnetv채ljas asetub magnetn천el sellise ringjoone puutuja sihis, mille tasand on juhiga risti (joonis B). Induktsiooni vektori suunda saab m채채rata kruvi reegli abil: magnetn천elte p천hjapooluste suunad ehk magnetinduktsiooni vektorite suunad ringjoontel 체htivad kruvi p철철ramise suunaga kui kruvi liigub voolu suunas.
V채nt - laga. Alumine pea on enamasti mittelahtiv천etav ja selles v천lli osade komplekti kuulub ka hooratas, mis 체htlustab v천lli asub 체he- v천i kaherealine rull-laager. Laagri rullid v천ivad p철철rlemiskiirust,, abistab mootorit 체lekoormuse hetkil ja veereda kas alumisse peasse pressitud tsementeeritud sooritab- t철철ts체kli abitaktid.

Vpolum채his puu - dub, kuna vahelduvvoolugeneraator piirab p철철rete suure- nemisel ise voolu kasvu; pinge hoitakse n천utud piirides ainult lisatakisti l체litamisega ergut체sahelasse (reguleeri- mine on 체heastmeline). L체litusrelee (LR) ^체lesanne on katkestada kontroll-lambi vooluahel siis, kui generaator hakkab ennast ergutama ja akut laadima.
Vastand on tehiskeskkond ja kultuur (muusika, kunst, arhitektuur, jne) K횛IK KOOSNEB AINEST JA V횆LJAST!Loodus on struktueeritud erinevad ained erinevate looduste alade uurimiseks (keemia, geograafia, f체체sika, bioloogia)LOODUSTEADUSED- annavad n채htustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad p채devalt uusi loodusn채htusi.
Vastav operaator on saadav asendusega p x 넂 p x , p y 넂 p y , p z 넂 p z , x 넂 x , p2 y 넂 y, z 넂 z: H = + U ( x, y, z ). 2m Arvestades, et koordinaadioperaatorid v천rduvad vastavate koordinaatidega, saame U ( x, y, z ) = U ( x, y, z ) , s t potentsiaalse energia avaldis j채채b samaks nagu klassikalisel

Vektorid on nt kiirus kiirendus samuti k천ik kiiruse ja kiirenduse kaudu avalduvad suurused nagu j천ud=ma impulss=mv impulssmoment=pxr j천umoment=Fxr elektriv채ja tugevus 117. Kuidas v채ljedada ortogonaalsust matemaatiliselt? vektora*vektorb=abcosalfa=0. v채lj, et vastavate suunavektorite skalaarkorrutis null.
Vedru kokkusu - Remontliuad on normaalliudadest 0,05; 0,25; 0,50; 0,75; rumiseks l채heb vaja eriklambrit (joon. 132, a). 1,00 ja 1,25 mm v채iksema nimil채bim천천duga (nagu짬Mosk- Enne soveldamist puhastatakse klapp ja selle pesa hoo- vit큄-408쨩 mootoril). Kui kaela ovaalsus ja koonilisus ei likalt tahmast ja kontrollitakse nende seisukorda.
V천nkumise toimumiseks on vajalik mitme keha v천i objekti ehk v천nkumisv천imelise s체steemiolemasolu.V천nkumise toimumiseks tuleb s체steemile anda esialgne energia, mis seej채rel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehhaaniliste v천nkumiste korral vahetuvad s체steemis potentsiaalne ja kineetiline

Vibratsioont천be - 137 juhtu ehk 38% k천igist kutsehaigustest (1999.a.- 154 juhtu, ehk 43%), 체lekoormushaigusi 128 juhtu ehk 36% (1999.a.- 115 juhtu, ehk 32%), vaegkuulmist 60 juhtu ehk 17% (1999.a.- 59 juhtu, ehk 16%). V천rreldes 1999. aastaga on v채henenud vaegkuulmisest p천hjustatud kutsehaigestumiste arv, kuid kahjuks v채ga minimaalselt.
Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub 15. Elektrivoolu toimed on elektrivooluga kaasnevad n채htused.
Valguseks 5 10% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 1 0001 500 tundi (k천ige l체hem teiste valgusallikatega v천rreldes). Valmistatakse ka juba suhteliselt pika elueaga h천천glampe (2 500 tundi). Aga nagu ikka, vahetatakse vanad asjad v채lja, asendatakse h천천glambid t채nap채eval halogeenlampide ja s채채stupirnidega.

Vesikeskk체te sellel on suur populaarsus Euroopas, eriti P천hja-Euroopas, Venemaal ja ka meil Eestis; ahju-, pliidi ja kaminak체te.
Veenus on 체ks kahest planeedist, mis p철철rleb vastupidi tiirlemise suunale (teine on Uraan). Teleskoobis paistab Veenus k체llalt suur ja v채ga heleda pinnaga (pilved peegeldavd tagasi 77% pealelangevast valgusest ). Veenuse pinda ei oleks v천imalik n채ha ka pilvekihi puudumisel, sest Veenuse atmosf채채r on liiga paks ja tihe.
Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti projektsioonist l천pp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas.

V천nkuv universum M천ne teadlase arvates universum tuksub kindlas r체tmis nagu s체da paisb, t천mbub kokku, paisub jne.V천nkuvas ehk ostsilleeruvas universumis vahelduvad seega suured paugud ja suured kokkuvarisemised(kollapsid) 23.Milles seisneb antroopsusprintsiip? Antroopsusprintsiip v천tab kokku inimese ja Universumi vahekorra.
V천rdseks osaks ehk R챕aumuri kraadiks, mis v천eti kasutusele 1730. aastal ja s체bmboliks on 째Re. R챕aumuri skaalal on j채채 sulamistemperatuur 0 kraadi ja vee keemistemperatuur 80 kraadi. (6) Inglise f체체sik William Thomson (lord Kelvin) v천ttis 1851. aastal kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri.
Valguse murdumine on Kui valgus murdub h천redamast Kui valgus murdub tihedamast f체체sikaline n채htus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast h천redamasse, siis tema langeb kahe keskkonna tema kiirus v채heneb ja murdumine kiirus suureneb ja murdumine toimub lahutuspinnale ja tungib sealt teise toimub pinnanormaali poole.

Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus perioodiliselt muutub, mis t채hendab ka suuna vastupidiseks muutumist perioodiliselt.
V천imsuse m천천t체hikuks on 1 vatt ( W ) N=A/t V천ttes aluseks vati m천iste, saab t철철d v채ljendada vattide kaudu: 1 J = 1 Ws Sellest tuleneb ka t철철 m천천t체hik 1 kilovatttund: 1 kWh = 3 600 000 J 1 kWh = 3,6 x 106 J. ehk V천imsuse m천천t체hikuna on kasutusel veel hobuj천ud ( hj ehk hp) 1 hj = 735,5 W = 0,7355 kW ( USA - s 1hp = 0,7457 kW )
Vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2. aistingute saamise v천ime, v천tmaks maailmast vastu infot; 3. m채lu ehk v천ime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning 4. m천istus ehk v천ime konstrueerida m채lus olemasolevast infost s체llogisme, tehes nii t천eseid j채reldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata.

Vee l체hendiks on H2O, vesiniku t채hiseks on H ning hapniku t채hiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H t채he taga number 2. Vee omadused Omadusteks v천ivad ainetel olla n채iteks: v채rvus, l천hn, maitse jne Puhas vesi on n채iteks on maitsetu, v채rvusetu, l천hnatu, l채bipaistev Looduses olev vesi ei ole aga kunagi p채ris
Vooluallika elektromotoorj천ud on vooluallikat iseloomustav f체체sikaline suurus, mis v천rdub k천rvalj천udude t철철 ja elektrilaengu suuruse suhtega.
Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele m채채ratud elektromotoorj천u (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna 체hendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on t체hiselt v채ike, v천rreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis v천ib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse v천rdseks nulliga.

Veenus on 체ldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse k천rgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km k천rgusi m채gesid, 2 km s체gavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune l천he ning vulkaan, mille jalami l채bim천천t on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 v채ikest ja mitusada suurt vulkaani.
Vektori projektsioon on negat,kui vektori alguspunkti projektsioonist l천pp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas.
Vabadusastmete arv s천ltumatute suuruste arv, mille abil on v천imalik m채채rata s체steemi olekut 3.Molekuli 체hele vabadusastmele vastab keskmine energia kT/2 J (k- universaalne gaasikonstant, T temperatuur) 4.Universaalne gaasikonstant t철철, mida teeb 체ks kmol gaasi soojenemisel 체he kraadi v천rra j채채val ruumalal.

Veeaurust piiskadesse ehk kondendseerub. 13. Aines aurustamisesks kuluva ja kondnendseerumise eralduva soojushulga arvutamine? Aurustmissoojus= aine aurustamiseks vajalik soojuhulk aine mass 14. Mida n채itab aurustamissoojus? N채itab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks v천i kondendseerumiseks j채채val temperatuuril.
Vedeliktermomeetrite m천천tepiirkond on vahemikus -60 째C +600 째C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 째C. Vedeliktermomeetritega m천천detakse 체ldjuhul inimeste v천i loomade temperatuuri. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest s체steemist, selle p천hiosadeks on termoballoon, 체hendustoru ja termomeetri 체hikutes gradueeritud manomeeter.
Varda algpikkus on 1 ja t천mbedeformatsioon 늽l.Varda pikkuse suhteline muut 늽l/l=琯. Kokkuleppimiselt t천mbe puhul 琯>0, 늽l/l>0 Surve puhul 琯<0, 늽l/l<0vardas,tekkinud pinna Normaalpingeks nimetatakse deformeerunud kehas,n채iteks vardas,tekkinud pinna normaali suunalist j천udu 체hikulise ristl천ike pindala kohta.

Vabav천nkumine - v천nkumine toimub s체steemisiseste j천udude m천jul(niidi otsa riputatud kivi,millele on antud t천uget).
Valgusaasta Kaugus, mille valgus l채bib Asteroidid: v채ikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel.
Vastastikm천jude vahendajateks on algbosonid. Elektromagnetilist m천ju vahendavad footonid (photo valgus), tugevat m천ju gluuonid (glue liim), n천rka m천ju uikonid (weak n천rk) ja gravitatsioonilist m천ju gravitonid (seni katseliselt avastamata). Seni avastamata on ka viies h체poteetiline algboson - Higgsi boson ehk hiion.

V채ikese pikksilmaga on n채ha planeedi neli suurt kaaslast ning iseloomulikud v철철did Jupiteri pinnal. Planeet on m채rgatavalt lapik, sest kiire p철철rlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Jupiteri 철철p채ev kestab napilt alla k체mne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri 철철p채eva.
Valguse interferents t채hendab igaljuhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! Click to edit Master text styles Second level 뿈 Third level 뿈 Fourth level 뿈 Fifth level 횛likile tekib t채naval siis, kui n채iteks lombile valgub peale 천li. 횛li valgub veepinnal monomolekulaarseks kihiks.
Varjatud para - meeter kui f체체sikaline suurus on see suurus, mille v채채rtus loetakse fatalistlikus k채sitluses nulliks, kuid mis tegelikult null ei ole (nt pliiatsi ja vertikaali vaheline nurk katses panna pliiats teraviku peale seisma). Mistahes fatalistlik p천hjuslikkusek채sitlus ignoreerib varjatud parameetrit.

Voolutugevuse 체hikuks on (A)amper Voolutugevus on antud kohas vooluga risti asuvat pindala체hikut 겛 겛 l채biv voolutugevus.
Vooderdus - soojustuss체steemi. Uus v채lisvooder, tuulutatav 천hkvahe, tuulet천ke ja Soojustusmaterjalid on p천hiliselt samad, mis juba eespool soojusmaterjal see lahendus m채rgitud. Kuna soojustusmaterjalid on vabad kattest tulevast annab t철철kindlama koormustest, saab kasutada v채iksema j채ikusega plaate.
Valguseks nimetatakse inimsilmaga n채htavat elektromagnetlainet, mille lainepikkus j채채b vahemikku O,38쨉m ~ A ~ O,76쨉m kusjuures O,76 쨉m vastab punasele ja O,38쨉m violetsele valgusele. Koige tundlikum on inimsilm valgusele lainepikkusega O,56쨉m - roheline valgus, mis 체htib ka Paikese kiirgusmaksimumiga.

Veeauru r천hk - r천hk, mida tekitavad ainult veeauru molekulid oma kaootilisel liikumisel Absoluutne niiskus - n채itab vee sisaldust mingis aines, m천천detakse grammides kuupmeetri kohta Suhteline niiskus - n채itab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril k체llastaks.
Vedelikus on molekulidevahelised kaugused suuremad kui tahkises ja seet천ttu on vastastikm천jud n천rgemad Sellep채rast on molekulide soojusliikumine vedelikus teistsugune kuitahkises: molekulid v천belevad ja p천rkuvad korrap채ratult naabermolekulidega. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid h채sti voolav.
Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on 체ldse suurim kiirus, millega f체체sikaline m천ju saab levida.

Vooluallika sisetakistus r; iseloomustab j천ude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist.
Viibimist 체hes - samas s천lmes drakoonilise aasta (346,62 p채eva). Veenduge: need arvud ei jagu omavahel ja seet천ttu pole m천tet oodata varjutuste kordumist samadel kuup채evadel. Ka ei jagu toodud arvudega Kuu faaside vaheline periood - nn. s체noodiline kuu (ajavahemik noorkuust noorkuuni, 29,531 p채eva).
Vastuseta on aga k체simus niisuguse kiirguse tekkemehhanismist. 횥heks h체poteesiks on mustade aukude 체mber tohutu kiirusega tiirleva plasma magnetv채lja elektromagnetilised l철철klained, mis p채rast s체ndmuste horisondist eemale levimist kiirendavad prootoneid ja raskemaid tuumi suurte energiateni.

Voolutugevus juhis on seotud osakese laenguga q0, laetud osakeste arvuga ruumala체hikus n ja suunatud kiirusega v j채rgmiselt I = q0nvA. Magnetv채li m천jutab vooluelementi j천uga F = BIl sin 慣. Kahest viimasest vlamist same F=Bq0nvAlsin慣 = Bq0vNsin慣 , kus N = nAl on laetud osakeste arv vaadetavas ruumalas.
Veeaurustumissoojus on 2300000J/kg, t채hendab, et 1 kg vee aurustamiseks keemistemperatuurile on talle vaja soojust 2300000J soojushulga arvutamise p천lemisel Q=Km K- k체ttev채채rtus k체tuse k체ttev채채rtus- f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui suur soojushulk eraldub 체he massi체hiku t채ielikul p천lemisel.
Vertikaalteljel 체les - alla. Tasakaaluasendis 0 asub punkti P projektsioon (kuulikese vari) horisontaalteljel, suvalisel ajahetkel t on raadius A horisontaaltelje suhtes p철철rdunud nurga v천rra ja h채lve vertikaalteljel on x. Kui punkt P on sooritanud 체he t채isp철철rde, siis vastav p철철rdenurk = 2 .

Voolu t철철 - f체체sikaline omadus, mis on arvuliselt v천rdne juhi otstele rakendatud pinge, vpplutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega.(A=Uit;A=IIRt ja A=UU/R*t)1J v천i 1kW*h Voolu v천imsus-f체체sikaline suurus, mis on v천rdne elektrivoolu t철철ga aja체hikus.(N=UI;N=IIR ja N=UU/R)1W
V채lja tugevus - n채itab, kui suur j천ud m천jub selles v채ljas 체hikulise positiivse laenguga kehadele. q=+1C E=F/g Superpositsiooni printsiip ehk liitumisp천him천te- v천rdub laengute s체steemi v채ljatugevus 체ksikutest laengutest p천hjustatud v채ljatugevuste vektorite summa ehk E- vektoreid tuleb liita.
Valguse dispersioon on n채htus, mis seisneb (valge valguse) laine lahutumises eri lainepikkusega spektraalkomponentideks (s천ltub laine kiirusest ja pikkusest) nt. Valguse suunamisel l채bi prisma, vee (nt Vikerkaar looduses) jne. Pilet 4.3 Laboratoorne t철철: Vabalangemise kiirenduse m채채ramine pendli abil.

Veenuse l채bim천천t on 12100 km. Planeedi mass on 4, 9* 1021 t. Atmosf채채r, mis Veenust 체mbritseb, koosneb p천hiliselt s체sihappegaasist (96,5%), leidub ka l채mmastikku (3,4%) ning v채hesel m채채ral vingugaasi, v채채veldioksiidi ja veeauru. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased.
Voolutugevus ahelas on v천rdeline elektromotoorj천uga ja p철철rdv천rdeline ahela kogutakistusega: I= 琯 / R+r (r-sisetakistus) Vooluallika emj n채itab, kui suure t철철 teevad k천rvalj천ud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne laeng l채bi kogu vooluringi samasse punkti tagasi.
Vaadeldav j천uv채li on erijuht nn. tsentraalsest j천uv채ljast, s.o v채ljast, kus k천igi m천juvate j천udude m천jusirged l채bivad mingit tsentrit ning j천udude suurused s천ltuvad ainult vastavate punktide ja tsentri vahelisest kaugusest (f=f(r)). Raskusj천udude v채li on samuti tsentraalse j천uv채lja erijuht.

Valul채vi on heli intensiivsus mille juures tekivad kuulmis kahjustused (I=10W/m2).Heli valjus (L) 1 detsibell on h채채le selline intensiivsuse nivoo,mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intevsiivsuse jagatise k체mnendlogaritm on 1/10.Heliallika v천imsus N=IS I.intensiivsus,S-sv채채ri pindala
Virtuaalolekus kvandil on toime olemas, kuid see toime on ajaliselt piiratud (kehtib m채채ramatuse seos). Seet천ttu virtuaalkvant katseliselt vaadeldav ei ole. N채iteks virtuaalfootonid vahendavad elektromag- netilist vastastikm천ju, kuid nende neeldumine ja kiirgumine ei kajastu valgus- ja soojusaistingutes.
V천nkeamplituudiks nimetatakse v천nkuva keha(pendli) amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist. V천nkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub 체he t채isv천nke sooritamiseks, perioodi t채histatakse t채hega T. Perioodi체hik on 1 s. V천nkesageduseks nimetatakse v천nkeperioodi p철철rdv채채rtust f= 1:T

Voolamistakistus on omadus takistada voolu liikumist, on kompleksne suurus ja ei ole vahetult m천천detav. Seda arvutatakse veresoonestiku kahe punkti vahelise r천hugradiendi ja voolu ruumkiiruse kaudu. Voolamistakistus on p천hjustatud vedeliku viskoossuse, voolamise iseloomu ja veresoonte m천천tmetega.
Vaatev채li on otseses seoses suurendusega: mida suurem on suurendus, seda v채iksem on vaatev채li. Suurte teleskoopide korral omab siin m채채ravat t채htsust optiline skeem - teleskoop peab andma v천rdselt hea kujutise nii "otse tulevate" (teljega paralleelsete) kui viltu langevate kiirte korral.
Voolutugevus l on esitatav 체he laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristl천ikepindala S korrutisena: I=q n v S. Voolutugevus l juhis on v천rdeline juhi otstele rakendatud pingega U (ohmi seadus) I=U/R. Suurust R Ohmi seaduses nim. Juhi takistuseks.

Vabav천nkumine on n채iteks vedru v천i niidi otsa kinnitatud koormuse v천nkumine (vedrupendel, niitpendel), sest p채rast sellise s체steemi tasakaalust v채ljaviimist saab keha v천nkuda perioodiliste v채lisj천udude m천juta: v천nkumine toimub ainult sisej천udude - raskusj천u ja elastsusj천u - m천jul.
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus l채bib 체he aasta jooksul, l채him t채ht on proxima, 4va =
Valguse peegeldumine - Korrap채rane peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse m천천tmed on lainepikkusest v채iksemad. Hajus ehk difuusne peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse m천천tmed on lainepikkusest suuremad. Peegeldumisseadus-langev kiir,peegeldunud kiir ja pinna ristsirge on 체hes tasandis.

V채ljatugevuse vektorvoog - 過e=EScos郭 (V/m) ; 닽EndS(V/m). Gaussi teoreem-elektriv채ljatugevuse vektorvoog l채bi kinnise pinna on v천rdne selle pinna sees olevate laengute algebraliste summaga ja mis on jagatud elektrilise konstandiga 琯0. 닽(s) EndS=1/琯0誇qi. Punktlaengu elektriv채li-E=kq/r짼, tasandi
V천nkumiseks nimetatakse liikumist, mis kindla ajavahemiku j채rel kordub, tasakaaluasendiks sellist kehaasendit, millal keha seisab paigal, v천nkeamplituudiks v천nkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist ning t채isv천nkeks v천nkuva keha liikumist 체hest 채채rmisest asendist teise ja tagasi.
Veenuse atmosf채채r on ligi 100 korda tihedam Maa omast r천hk 90 atm), koostises domineerib s체sihappegaas (96.5%), 체lej채채nu on l채mmastik. V채hesel m채채ral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), v채채veldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede p천hikiht koosneb v채채velhappest.

Viimase 15 - 20 aasta v채ltel on p체simagnetite kasutamine ergutusv채lja tekitamiseks m채rgatavalt suurenenud 궥 P천hjuseks paremad p체simagnetmaterjalid (SmCo) ja (NdFeB) 궥 N체체disajal on levinud p체simagnetergutusega s체nkroongeneraatorid (permanent magnet synchronous generator PMSG)
Valguse polarisatsioon - E v천nkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) m채채ratud tasandit nim polarisatsiooniks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised v천nkumised 체ksteisega kiiresti ja korrap채ratult. Valgust, milles v천nkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks.
Viisk체mmend 60 - tonnise vaguni t채it kivis체tt on samav채채rne 체he grammiga Ainelise mateeriavormi v채ljaliseks 체leminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just t채nu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks.

Valguslaine tugevus ehk intensiivsus I n채itab energia hulka, mis aja체hikus l채bib pinna체hikut.
Vasakul haard - , paremal s천rmkontakt Kolmefaasiline TN-S- 3/N 50 Hz / TN-S vahelduvvoolu-juhistik, 50 Hz 5 Mitmekontaktiline (nt. 5- Vahelduvvoolu sagedusalad: kontaktiline pistik체hendus 체hejoonelises esitusviisis madalsagedus (nt. v천rgu- sagedus v천i infrahelisagedus) Kontakt체hendus.
Voog rubiinvarda m천천tmeid on vaja suurendada kuid v채ga pikk varras muudab pumpamise keeruliseks, seep채rast kasutatakse laserites suhteliselt v채ikseid vardaid pikkusega 2 kuni 30 cm ja diameetriga 0,5-2 cm. Varda sees suurendatakse aga kiirte teepikkust peeglite abil.

V천imsuseks nimetatakse suurust, mis n채itab aja체hikus tehtud t철철d: N = A/t. 횥hikuks on 1 W = 1 J/s. V천imsus on v천rdeline kiirusega: N = A/t = Fs /t = F v. V천nkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub v천rdsete ajavahemike j채rel edasi-tagasi sama trajektoori m철철da.
Virtuaalseks nimetatakse osakest, mis tekib vastastikm천ju protsessides energia j채채vuse seaduse ajutise rikkumise arvel (m채채ramatusseosega lubatud ajavahemiku 늽E = h/늽t jooksul). J천ud kahe vastastik- m천jus oleva fermioni vahel tekib p천hjusel, et virtuaalboson on neile 체hine.
V천rreldes elektronidega on m체체onite mass on umbes 200 korda suurem, tauonite mass aga ligi 3700 korda suurem kui elektronidel. Igal laenguga leptonil on neutraalne (st elektrilaenguta) partner neutriino (vastavalt elektron-, m체체- ja tauneutriino), mis seniste andmete kohaselt on massita.

V천nkering on pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring.Pendilaadselt v천nkuvaid elektrilisi s체steeme,mille v천nke sagedus on m채채ratud s체steemi omadustega nim. v천nkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. V천nkeringi talitus on hea m천ista vedrupendli
Viljaringid on t천esti 체ks suurimaid fakte , mille p채rast ma usun , et ufod ON olemas . T천esti , selliseid suuri geomeetrilisi kujundeid ei suudaks inimesed kuidagi valmistada . Samuti oleks see v채ga ebat천en채oline , et keegi ei m채rkaks inimesi , kes neid viljaringe teeksid .
Voolusuunaks on vastavalt selle definitsioonile positiivsete ioonide liikumissuund.

Veeldumine kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega.
Valemiks nimetatakse ka arvutuseeskirja v천rrandist avaldatud otsitava suuruse leidmiseks. V천rrandi lahendamine seisneb otsitava suuruse avaldamises ja selle arvv채채rtuse arvutamises. N채ide. Olgu meil teada ideaalse gaasi r천hk ja ruumala ning tuleb leida gaasi temperatuur.
Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt 체hikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu.

Valgustugevus on 체hikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. 횥hik 1cd kandela.
V천imsuseks nimetatakse t철철 tegemise kiirust, v천imsus n채itab, kui palju t철철d teeb keha aja체hikus. V천imsus = t철철/kulunud aeg. N=A/t A t철철 (J) t aeg (s) N v천imsus (W) 6. Milliseid temperatuuri skaalasid kasutatakse? Celsius, Kelvin, Fahrenheit.
Voolutugevus juhis on 1 A (amper). 琯- suhteline (seep채rast m천천t체hik puudub) dielektriline l채bitavus (konstant), mis n채itab mitu korda v채heneb antud keskonnas kahe laengu vahel m천juv j천ud v천rreldes vaakumiga. Antakse dielektrikute tabelis teadmeteostes (체lesannete kogudes).

Voolu gaasis - gaaslahendus, p천hiliigid:huum-(h천rendatud gaasides,valgusreklaamis),kaar-(normaalr천hul, kinolampides),s채de-(v채lk,s체체tek체체nal) ja koroonalahendus(p채evavalguslamp),plasma- gaas,milles laengukandjate arv on v천rreldav molekulide v천i aatomite 체ldarvuga,
Valge k채채bus - tekib t채he kokkuvarisemisel k체tuse l천ppemise tagaj채rjel Plahvatusest j채rele j채채nud t채he tuum suurem kui 1,5 p채ikese massi j채rgneb tugev kokkut천mbumine ja elektronid tungivad aatomituumadesse, toimub t채heaine muundumine nutronideks (neutront채ht).
Veres 500 800 mg/l. Epidemioloogilised uuringud t천estasid, et plii toimel t천usis enneaegsete s체nnituste osakaal neli korda naistel, kelle vereseerumi pliisisaldus oli 140 mg/l-s, v천rreldes kontrollgrupi naistega, kellel pliisisaldus veres oli alla 80 mg/l kohta.

V채ikesed 천hukeerid trombid jms. 횥ldise 천huringluse m천jul toimub 천humasside liikumine, mis p천hjustab ilma muutust: muutuvad 천hutemperatuur, 천huniiskus, pilvisus jne. Tuulte m천jul tekivad lained ja m천ned hoovused, j채채 triiv, tuuled m천jutavad ka pinnamoe kujunemist.
Vaikude sades - tumisel pesta karburaatorit atsetooniga; 2) doseern천ela liig madal asend segusiibris; trossit체kkidest valmistatud harja l채bit천mbamisega, eral - 3) lisa천hu juurdep채채s sisselaskekanalisse karburaatori dades torud eelnevalt silindri ja summuti k체ljest.
Valguse dualism - Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine

Vaakum - klaaspakettakna jaoks ei sobi, sest praegu saavutatakse hermeetilisus paketi soojendamisega temperatuurini umbes 500 C. Soojuse kiirgamist klaaspindade vahel takistav l채bipaistev kate peab sellisele temperatuurile vastu pidama ilma suuremate vigastusteta.
Vee algtemperatuur on 210C Aega vee soojenemiseks kulub 14 minutit ja 40 sekundit 1) Leian T철철 A=N*t A=1500w*880s=1320000J 2) Leian Soojushulga Q=c*m(T2 밫1) Q= 4200J/Kg*0C*0,724kg(710C- 210C)=152040J Q 152040 J 3) Arvutan Kasuteguri 管= 管= = 0,115 *100%=11,5% A 1320000 J
Veereh천천rdumine 체ks keha veereb m철철da teise keha pinda (nt rattad). Fh = m체체 * N M체체 (pika sabaga m) = h천천rdetegur Fh = h천천rdej천ud, N N = r체humisj천ud (sisuliselt raskusj천ud) = m*g Tekkep천hjused: 1. Aineosakeste vahelised t천mbej천ud 2. Pindade ebatasasus

V채ljumist철철 - fotoefekti korral elektroni vabanemise juures tehtav t철철, mis on v천rdne elektroni vabastamiseks v채hima vaja mineva energiaga Einsteini valem fotoefekti kohta , kusjuures A on v채ljumist철철 Fotoefekti punapiir-piirsagedus, mille korral fotoefekt tekib
Valgusaasta on vahemaa, mille valguskiir l채bib vaakumis 1 a jooksul.
Valgusaasta teepikkus mille l채bib valgus 체he Maa aasta jooksul.

Vee paisumine on vee tihedus tahkes olekus v채iksem kui vedelas olekus.
V천nkumiseks nimetatakse protsesse, milledel on iseloomulik tetud korduvus. Siinuseliselt v천i koosinuseliselt toimuvaid f체체sikalisi suuruse muutusi ajas nim harmooniliseks v천nkumiseks. Harmoonilise v천nkumise amplituudiks nim keha maksimum h채lvet tasakaaluasendist.
Veeenergia on maailmas kaustuse hulgalt teisel kohal ja selle tarbimine kasvab pidevalt! Suuremad h체droenergia tootjad 2000a. (mld kWh) Tuuleenergia 궒 Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks v천i energiaks.

V천imsuse m천천t체hikuks on 1 vatt ( W ). 1 W = 1 J / 1 s Kasutatakse ka suuremaid v천imsuse m천천te체hikuid: 1 kW ( kilovatt ) = 1000 W ja 1 MW ( megavatt ) = 1000 000 W Asendame v천imsuse valemis t철철 P = IUt /t = IU P = IU ( W ) V철imsuse valemi teisendused: P = U2 /R P = I2 R
V천rdetegur k kaks 체he kuloni suurust laengut m천jutavad vaakumis teineteist 1m kauguselt j천uga 9 x 109N. Aine di elektriline l채bitavus ainet iseloomustav suurus, mis n채itab mitu korda n천rgeneb elektrilaengute vastastikm천ju keskkonnas v천rreldes vaakumiga.
Voolutugevus - f체체sikaline suurus, mis v천rdub aja체hikus elektrijuhi ristl천ike pinna체hikut l채binud elektrilaenguga Ampermeeter-seade voolutugevuse m천천tmiseks, 체hendatakse jadamisi Voltmeeter-m천천teriist elektrivoolu pinge m천천tmiseks, 체hendatakse r철철biti

Valemites on p체체tud maksimaalselt v채ltida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse t채his esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus t채hendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale.
Viimase puhul on tegu aga patendikaitset tagava patendi천iguse p천him천ttelise muutusega, mis annaks v천imaluse j채tta liialt varajased leiutised kaitseta, sh innustaksid kaitset taotleva poole initsiatiivi leiutise arengusse panustama ehk 체ldist arengut soodustama.
Vabav천nkumine on sumbuv v천nkumine (v천nkumise energia v채heneb, v천nkumiste amplituud v채heneb) Tekkimise tingimused: 궥 S체steemil peab olema p체siv tasakaaluasend (s체steemi v채ljaviimisel tasakaaluasendist tekivad j천ud, mis viivad ta tagasi tasakaaluasendisse.

Valgusaasta on vahemaa, mille valgus l채biks 체he aasta jooksul.
Valguse murdumine - Valguse dispersioon- aine absoluutne L채채tsed on seadusp채rasuskirjeldab kahe murdumisn채itaja; s천ltuvust kahesf채채rilise pinnaga n채htuse vahelist p천hjuslikku valguse lainepikkusest nim. piiratud valgust seost; murdumisel valguse Dispersiooniks.
Vektorite liitmisel on kaks v천imalust: kolmnurga reegel ja r철철pk체liku reegel. Kolmnurga reegli j채rgi liitmisel tuleb teine vektor nihutada nii, et selle algus 체htiks esimese vektori l천puga. Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise l천ppu suunatud vektor.

Vesi marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarm체tsikesed``). Atmosf채채r: Marsi atmosf채채r on h천re, koosneb p천hiliselt s체sihappegaasist; oran탑id pilved on tekkinud k천rbetolmust. Maa atmosf채채r koosneb enamasti hapnikust ja l채mmastikust.
Vaakumis on vahemikus 380760 nm. L체hemaid ja pikemaid laineid inimsilm ei n채e. Laineperiood, mille t채hiseks on T, n채itab aega, mis kulub E-vektoril 체he t채isv천nke tegemiseks. 횥he perioodi kestel l채bib laine teepikkuse, mis on v천rdne lainepikkusega.
Variaatori p철철rlemi - rataste vahekaugus ei muutu, peab rihma siirdumist vedaval sel liibuvad klotsid tsentrifugaalj천u toimel vastu s천idu- rattal suuremale veeringile saatma veeringi v채henemine siduri vedava trumli sisepinda ja sunnivad seda veetavaga veetaval kettal.

Veenus on kauguselt teine planeet P채ikesele . Veenuuse pind on tahketest kivimitest koorik , kaetud meteoriidi kraatritega . Atmosf채채r koosneb s체sihappegaasist ja l채mmastikust . Atmosf채채rir천hk Veenuse pinnal on selline nagu ookeanis 900m s체gavusel.
V천imsuseks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub tehtud t철철 ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t, kus N on v천imsus (W), A on t철철 (J) ja t on t철철 tegemiseks kulunud aeg (s)). V천imsus n채itab aja체hikus tehtud t철철 suurust.
V천nkumiseks nimetatakse f체체sikalise suuruse muutust,milles see nimetatakse f체체sikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma kaldub oma keskmisest v채채rtusest k천rvale kord 체hes ,kord teises keskmisest v채채rtusest k천rvale kord 체hes ,kord teises suunas.

Vaakumpaketi u - v채채rtus v천ib olla 3 W/m짼K (soojuskiirgusele reageeriv sisemine kate puudub), aga ka 0,8 W/m짼K (sisepindadel on kaks soojuskiirgust v채he l채bilaskvat katet). Vaakumvahe ei tarvitse olla suur, tavaliselt on see ainult kahe aknaklaasi paksune.
Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasip철철rdumist samasse keskkonda. Ta on v채ga levinud, sest enamus kehade n채gemine p천hineb valguse peegeldumisel. Peegeldumisseadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja peegelpinna normaal asuvad 체hel ja samal tasapinnal.
Vile summutamiseks on k천igis 천hupuhasti- Need koosnevad metall- v천i plaslkerest ja filterelemendist tes p채rast f ilterelementi nn. resonaatorkamber, iniBe 체naht (mitmekordne metalls천el, sasitud kapronniit jms.). Tolmu- 체letab mitmekordselt silindri t철철mahu.

Voolav laava on tekitanud voolus채nge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele t체체pilised elemendid siiski puuduvad, selle p천hjuseks peetakse k천rgemast temperatuurist tingitud Veenuse koore v채iksemat paksust ja suuremat painduvust.
Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse v천i keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk 체histunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed .
Veenuse orbiit on k천ige ringikujulisem P채ikeses체steemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega v채hem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) P채ikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg

Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat p철철rdv채채rtus v천rdub 체ksikute juhtide p철철rdv채채rtuste summaga 1/R = 1/R + 1/R + elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad j천ude nim k천rvalj천ududeks, sest nad ei ole elektrilise p채ritoluga.
V천nkering Koosneb kondensaatori mahtuvusest C ja induktiivsusest ja v천nkering on v천nkuv elektros체steem V천nkeringe kasutatakse peamiselt vajaliku sagedusega signaalide selekteerimiseks (v채ljaeraldamiseks) v천i nende l채bip채채su t천kestamiseks.
V천nkumine on sumbumatu. ISEV횛NKUMINE esineb v천nkes체steemides, kuhu kuulub ka energiaallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse v천nkumise energia teisteks energialiikideks muundunud osa. Amplituud ei muutu ajas sumbumatu v천nkumine.

Veenus on 체ldiselt tasane: rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse k천rgusvahemikku. Suurim k천rgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Planeedi keskmise l채bim천천du suhtes v천ime tinglikult r채채kida mandritest ja meredest.
Valguskaabel - kiudoptiline kaabel, mille soonteks on klaas- v천i plastkiust valgusjuhtmed. Kaabel tervikuna koostatakse paljudest kiududest, vajadusel sadadest kiududest. Valguskaabli infoedastusv천ime on sadu kordi suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil.
V채lisj천udude resultant on v천rdeline aja체hikus toimuva massikeskme liikumishulga muutusega 8) Millised mehaanilise energia muutused v천ivad toimuda konservatiivses s체steemis ? Energia v천ib minna 체hest liigist teise; kineetilisest potentsiaalseks v천i vastupidi.

Valguse peegeldumine on Kui valguskiir l채heb tihedamast Igal materjalil on 慣糠 mingi kindel nurk, n채htus, kui valgus langeb kahe keskkonnast h천redamasse ja mille korral algab t채ielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus.
Vee aurustumissoojus on 2.3*10(6) J/kg, st et 1kg v ee aurustamiseks keemistemperatuuril tuleb talle anda soojust 2.3*10(6) J. 29.K체ttev채채rtuseks nim. F체체sikalist suurust, mis n채itab, kui suur soojushulk eraldub 1 massi체hiku k체tuse t채ielikul p천lemisel.
Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Elektriv채li on elektriliselt laetud keha poolt tekitatav j천uv채li, mis avaldub selles, et v채ljas asuvale elektrilaengule m천jub mingi j천ud.

Veenuse atmosf채채r on nii tihe, et aastaaegade ning 철철 ja p채eva vahet peaaegu ei ole. Veenuse atmosf채채r koosneb p천hiliselt s체sihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4% l채mmastikku ja v채hesel m채채ral vingugaasi, v채채veldioksiidi ja veeauru.
Veenus on kogu ulatuses kaetud l채bipaistmatu pilvekihiga ja on heledaim taevakeha peale P채ikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 체pris korrap채rane ring, aeglase p철철rlemise t천ttu tiirlemisele vastassuunas on 철철p채ev p철철rlemisperioodist l체hem.
Valguse interferents - Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad v천i n천rgendavad 체ksteist. Selle tulemus on m채채ratud k채iguvahega, mis on v천rdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti j천udmiseks l채bitud teepikkuste vahega.

Veenus on 체ldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse k천rgusvahemikku. Suurim k천rgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad k천rgemate m채giste piirkondade (mandritega).
V천nkuv keha on sooritanud t채isv천nke, kui: a) liigub 체hest amplituudist teise amplituudi ja tuleb esialgsesse amplituudi tagasi; b) alustades liikumist tasakaaluasendist liigub 체hte amplituudi, teise amplituudi ja l천petab uuesti tasakaaluasendis.
Vesinikpomm - toimub kergete tuumade 체hinemine.

V채ikekehasid asteroide, mis moodustavad 엝iheda asteroidide v철철. Suurimad asteroidid: Ceres, Vesta, Pallas ja Hygiea on suuruselt v천rreldavad Pluuto, Kuu ja isegi Merkuuriga, v채ikseimate l채bim천천t v천ib j채채da m천ne kilomeetri kanti.
V천nkumine on perioodiline liikumine ajas ja ruumis tasakaalupunkti 체mber Kui elastse keskkonna osake panna v천nkuma, siis osakeste vaheliste elastsusj천udude t천ttu kandub v천nkumine 체le naaberosakestele, sealt omakorda j채rgmistele osakestele.
Vahelduvvoolu ahelas Induktiivtakistus(soojus ei eraldu, voolu faas muutub) , aktiivtakistus(eraldub soojus, voolufaas ei muutu) ja mahtuvustakistus(soojust ei eraldu, pinge faas muutub). Mahtuvus takistuse ja induktiiv takistuse valem T= 2닖LC.

Vaatleja tunnused - 1.) vaba tahe (valikuvabaduse olemasolu,tekitab subjektiivsuse) 2.) aistingute saamise v천ime, v천tmaks maailmast vastu infot(tunnetusprotsess-s체ndmus&signaal) 3.) m채lu, ehk v천ime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada.
Vesi sublimeerub tahke aine ( vesi ) aurustub. Vee temperatuur v천ib keetmisel ulatuda 100 째C-ni, soola lisamisel 101 째C-ni ja r천hu t천stmisel 1 atm v천rra 119 째C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95-97 째C juures, nii et vesi vaevu v채releb.
Vihmapilv on v채ikene(n채idata s천rmedega v채ikest pilve) Pilve taga p채ikene(k채ed liiguvad kaares laiali) P채ike tule v채lja sa(kutsuda) P채ike meile naerata(naerata!) Kuid vihma sajab, vihma sajab(s천rmedega krabistada) Kogu pika s체gisaja.

V채ljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades h천renduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu v채rske k체ttesegu (diiselmootori puhul 천hk). Takt l천peb, kui kolb on j천udnud niinimetatud alumisse surnud seisu.
V천imsuse m천천t체hik on W(vatt), v채hem harjumusp채rasem on d탑aul(J). Elektrienergeetikas kasutatakse v천imsuse 체hikuna erinimetusega 체hikuid: voltamper(V닕A) vahelduvvoolu n채ivv천imsuse ja varr(var) vahelduvvoolu reaktiivv천imsuse t채histamiseks.
Vahehammasratas on pidevas hambumises vedava v천lli tagasik채iguhammasrattaga 13. Kardaanajamiga 체hendatud v ee t a v a v 천 11 i 2 edasi- k채ikudehammasrattad p철철rlevad v천llil vabalt ja on pide- vas hambumises vedava v천lli hammasratastega.

Viskoossus - reaalse fluidumi f체체sikaline omadus; m천천detav suurus; -fluidumi kihtide v천ime takistada teiste kihtide voolamist;mida suurem viskoossus, seda v채hem voolav on fluidum ja seda rohkem energiat on vaja selle transportimiseks.
V천rdle sirg - ja k천verjoonelist liikmist 횥he trajektoor on sirge, teise oma pole 20. Mida nimetatakse trajektooriks? Joon, mida m철철da liikub keha punkt 21. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? Keha asukoha muutumist teiste suhtes.
Vabav천nkumine - s체steemi sisej천udude m천jul toimuv v천nkumine Sumbuv v천nkumine v천nkumine, kus v천nkumise kiirus ja ulatus h채채buvad aja jooksul nullini Sumbumatu v천nkumine kui v천nkumisel on h천천rdumist millegagi kompenseeritud

Vektoriks nimetatakse suunatud sirgl천iku 궥 sellist sirgl천iku iseloomustavad siht, suund ja pikkus: 궒 siht n채itab, kuidas vektor asetseb 궒 suund n채itab, kummale poole on vektor sihil suunatud 궒 pikkus on vektori arvv채채rtuseks
Voolu toimel on t천usnud seal gaasi temperatuur,mis omakorda p천hjustab E/n suhte kasvamist.Viimasest tulenevalt suureneb efektiivne ionisatsioonikoefetsient .S채delahendus leiab aset peale seda,kui sekundaarstriimer sildab elektroodvahemik.
Voolu v천imsus on suurem? Mitu korda? Vooluallikas Keemilised vooluallikad vooluallika elektromotoorj천ud Elektromotoorj천ud ehk allikpinge on t철철, mida teevad vooluallikas toimivad k천rvalj천ud 체hikulise laengu (1 C) 체leviimisel.

Voolutugevus on I = 2,23(10) A. Leides voolututugevuse aritmeetilise keskmise valemiga (1) ja m채채ramatuse standardh채lbest (16), on tulemuseks 2,23(15). Enamasti on m채rgitestiga leitud m채채ramatus siiski suurem kui valemist (16) leitud.
V채lja intensiivsusest ehk kui palju elektrone liigub aja체hikus l채bi selle gaaslahenduse kanali). Lambipirni t채idetakse harilikult kas argooni v천i argooni segu, l채mmastiku v천i neooniga, mis annab n채htavat valgust oran탑ist violetse v채rvuseni.
Valve - ja hoiatusseadmeis, kaupluste kassaseadmeis ning treeningu, n채iteks lasketreeninguseadmeis. Laserite loomisega on kaasnenud uute teadusalade, n채iteks holograafia, mittelineaarse optika ja spektrokronograafia teke ja areng.

Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriv채ljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetv채ljade perioodilises muutumises.
Vector kandja, edasiviija). See nimetus on 체le v천etud ka f체체sikasse. Ruumilist suunda omavaid f체체sikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Vektoriaalseteks suurusteks on n채iteks kiirus, kiirendus ja j천ud.
Voolutugevus - n채itab, kui suur laeng l채bib aja체hikus juhi ristl천iget I=q/t Columbi seadus- kaks punktlaengut m천jutavad teineteist j천uga, mis on v천rdeline nende laengute suurusega ja p철철rdv천rdeline nende vahelise kauguse ruuduga

V채givald on teatud m채채ral p천hjustatud m체ra poolt esile kutsutud 채rritusseisundist. Elutingimused suurlinnades, kus m체ra on ainult 체ks tervist kahjustavaid tegureid, on nii palju halvenenud, et inimesed hakkavad neist p천genema.
V천nkumiste energia on v천rdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m A . Kui harmooniliselt v천nkuva s체steemi h채lve muutub ajas seaduse x = A cos t j채rgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t j채rgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t j채rgi.
Viimase poolestusaeg on 6,9 x 1011 aastat ja tema osa plaatina 체ldmassis on v채ike (0,0127 %). K천ige enam leidub plaatinat, mille massiarvud on 195 (33,8 %), 194 (32,9 %) ja 196 (25,2 %). Teadlased on loonud ka 20 plaatina kunstlikku isotoopi.

V천nkumine liikumisviis kus keha l채bib perioodiliselt 체htesid ja samu asukohti Sunnitud v천nkumine v천nkumine mida p천hjustab perioodiliselt m천juv v채lisj천ud Vaba V천nkumine - v천nkumine mis toimub ilma v채lise j천u m천juta
Voolutihedus on juhi 체hikulist ristl천iget l채biv voolutugevus: Elektrivoolu iseloomustavateks suurusteks on voolutugevus ja pinge (t채psemalt: pingelang). Vooluallikat iseloomustavateks suurusteks on elektromotoorj천ud ja sisetakistus
V채ikeplaneeti - asteroidi,혻sadakond혻perioodilist혻komeeti,혻planeetide혻 kaaslased혻ning혻teadmata혻koguses혻meteoorset혻ainet,혻"tolmu",혻mis혻Maa혻 atmosf채채ri혻sattudes혻tekitab혻체le혻taeva혻lendava혻tulejuti혻-혻langeva혻t채he.혻

V채채ne - kui elastsest materjalist 체mmarguse varda 체ks ots kinnitada j채igalt , teisele otsale rakendada horisontaalselt deformeeruv j천ud nii, et alumise varda ots nihkub ylemise suhtes nurga v천rra , on tegemist v채채ndega.
V채ljatugevusel on selline v채채rtus: Elektrinihe = 1 2 pindala 넂 D 체hik m voolutugevus A elektrinihe tekib: Magnetv채lja tugevus = 1 joone pikkus 넂 H 체hik m V채ljavektori voog n채itab v채lja j천ujoonte l채biminekut mingist pinnast.
Vedelikes on difusioon tohutult palju aeglasem kui gaasides (suur tihedus). D v채채rtus iseloomustab alati p천hiainet ja lisandit koos, kusjuures lisandi v채ikese kontsentratsiooni korral on m채채ravaks lisandi molekulide omadused.

Vektorkorrutis on vektor,mille moodul on v천rdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on langeb kokku potensiaalide vahega 1- 2. U12=1-2
Valemist on n채ha ,et lahuse erip철철rangu m채채ramiseks tuleb valmistada kindla kontsentratsiooniga lahus , m천천ta lahusekihi paksus l ja polerisatsioonitasandi p철철rdenurk 慣. P철철rdenurga 慣 saab m채채rata polerimeetriga-
Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisn채itaja s천ltuvust sagedusest. Dispersiooni tuntuim n채ide on p채ikeselise ilma ja vihma koosm천jul tekkiv vikerkaar, kus vihmapiisad jagavad valge valguse erineva pikkusega valguslaineteks.

V천nkumine - on혻liikumine,혻mis혻kordub혻perioodiliselt혻edasi짯tagasi혻sama혻trajektoori혻m철철da,혻v천nkumised혻v천ivad혻olla혻 vabad,혻sunnitud,혻sumbumatud혻ja혻sumbuvad. Laineteks혻nimetatakse혻v천nkumiste혻levimist혻ruumis.
V천imalikke teooriaid on olnud l채bi ajaloo mitmeid, ent s천elale pole neist 체kski j채채nud kui 쐓ee ainus ja 천ige. Arvatavasti on kerav채lgu temperatuur k천rge ja see tekitab sisisevat heli ning teravat l천hna kerav채lgu l채heduses.
V천nkeperiood on aeg, mille jooksul v천nkuv keha liigub 체hest 채채rmisest asendist teise ja sealt tagasi. V천nkeperioodi t채hiseks on harilikult T. V천nkeperioodi p철철rdv채채rtust nimetatakse v천nkesageduseks ja seda t채histatakse

Valjuh채채ldi - enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali tagasimuundamiseks 천hus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks Mikrofon on andur, mis muundab heliv천nkumised elektrilisteks signaalideks.
Vasar on tehtud kas plastist (l체hikese metallist kontakti- 천laga) v천i metallist (tekstoliidist isoleerpuksiga). Liiku - matu kontakt ehk alasi on kinnitatud nihutatavale plaat- hoovale, mille asend fikseeritakse kruviga.
Veenus on P채ikesest lugedes teine ja meile k천ige l채hemal olev planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Kui meil Maal P채ike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus k천ige heledam ja inimese silmale k천ige ilusam taevakeha.

Voltmeetri n채it on m천nev천rra v채iksem, sest ta n채itab pingelangust v채lisahelas (antud elektriskeemis peamiselt pingelangust on tarviti), mida t채histatakse U ( V ). Ampermeeter n채itab voolutugevust ahelas I ( A ) . Voltmeetri 14
Valguse refraktsioon ?? Valguse interferents on lainete liitumisel tekkiv p체siv energia 체mberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest 체ksteise tugevdamisest 체htedes punktides ja n천rgendamisest teistes punktides.
Vatsake on l천천gastunud, veri on voolanud kotta,on j천udnud k채tte hetk, mil kojas on k천rgem r천hk kui vatsakeses ning atrioventrikulaarklapp avaneb punktis A, j채tkub vatsakese t채itumine, kuid r천hk suureneb v채ga v채he.

Veenus on teine planeet p채ikesest ja suuruselt kuues planeet P채ikeses체steemis. Veenus on Maaga peaaegu 체hesuurune ning meile l채him planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav.
Voolutugevuse 체hikuks on amper ( A ). Voolutihedus on antud kohas vooluga risti asuvat pindala체hikut l채biv voolutugevus. j = dI / dS ; j = e n v , kus e - laengukandjate laeng n - laengukandjate arv v - laengukandjate suunatud liikumise
V채ljaenergia on olemas pidevalt. Tal pole sisse- ja v채ljal체lituss체steemi, nii nagu see on olemas teiste elektris체steemide puhul, mis aktiveerudes (ajuimpulsid, lihast철철 jne.) l체lituvad t철철sse ja stiimuli puudusel v채lja.

Veenus - Maa 천de Veenusel, nagu Maalgi, on troposf채채r, kus gaasid on 체htlaselt segunenud Veenuse troposf채채r on viis korda ulatuslikum ja 50 korda tihedam kui Maa oma P채ikeses체steem T채nan t채helepanu eest!
Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` 체htib suunaga n , loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) T채histatakse: vektori A projektsiooni suunal n t채histatakse An.
Vektorilist suurust nimetatakse elektriv채lja tugevuseks antud punktis, kus q proovilaengule q m천jub j천ud f. E elektriv채ljatugevus arvuliselt v천rdne j천uga, mis m천jub antud v채lispunktis asuvale 체hikulisele punktlaengule.

Vastavalt p - v천i V-teljega paralleelne sirge. Need sirged on ka iso-termid. Kolmas parameeter V (vastavalt p) ei s채ilita oma v채채rtust nende sirgete ulatuses, vaid kasvab liikumisel m철철da sirget noolega n채idatud suunas.
Voolutugevus on f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui suur laeng l채bib aja체hikus juhi ristl천iget (I = q/t). Kui voolutugevus juhis on 체ks amper, siis l채bib 체he sekundi jooksul juhi ristl천iget laeng suurusega 체ks kulon.
Vastavalt sellele on katkesti nukkmuhv esi - selle staatoriplaadil (hoorattageneraator), kahesilindrilis- mesel juhul 체hendatud v채ntv천lliga, teisel juhul nukkv천l - tel neljataktilistel mootoritel aga jaotus v천lli ajami kaanel.

Vastuolude lahendamine Bohri aatomiteooria 1913 s천nastab Taani f체체sik Niels Bohr vastuolu lahendamiseks kolm postulaati: Statsionaarsete olekute postulaat Lubatud orbiitide postulaat ehk kvantreegel Kiirguse postulaat
Vetruva elemendina on amortisaatori kerele paigu- Viimane on ka pea체lekande keti katteks ja mootori kandu- tatud kaks t체njat keerdvedru, millede l채bim천천t ja samm 156 erinevad, Kui juht s천idab 체ksi, t철철tavad m천lemad vedrud.
V천nguvad z - telje sihis, v천nkumine kandub edasi kiirusega v . Pidev koosinusoid kujutab pinnamolekulide asendit vaadeldaval ajahetkel, nooled nende liikumissuundi, katkendlik koosinusoid nende asendit j채rgneval ajahetkel.

Valgusel on energiat. Hajuvas valgusvihus olev ese saab seda v채hem energiat (valgust), mida kaugemal ta valguallikast on. Koonduvas valgusvihus saab seda rohkem energiat, mida l채hemal ta on valguskiirte l천ikumiskohale.
V천nkering V천nkering on lihtsaim s체steem, milles v천ib tekkida elektromagnetiline vabav천nkumine. V천nkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega 체hendatud induktiivpoolist. Thompsoni valem T = 2 닖L닕C
V천nkumist iseloomustavad - h채lve(s체s v천i keha kaugus tasakaaluasendist),amplituut(s체s maksimaalne h채lve),sagedus(aja체hikus sooritatud v천ngete arv),periood(체he t채isv천nke sooritamiseks kulunud aeg),ringsagedus(sagedus korda 2).

Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub). Euroopa riikides on valitud voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks 50 herzi ning perioodiks 20 millisekundit.
Vedelikus on molekulide liikumisvabadus gaasiga v천rreldes v채iksem (suvaline molekul ei saa vedelikust lahkuda) ja tahkises veelgi v채iksem (aatom v천i ioon ei saa lahkuda kristallv천re s천lmest). Soojus on energia liik.
Virmalised on atmosf채채ri k천rgemates kihtides esinev optiline n채htus 뿈 Virmalised esinevad nii p천hja- kui ka l천unapoolkeral 뿈 Virmalised tekivad kui atmosf채채ri aatomeid ergastatakse p채ikesetuule osakeste poolt.

V채채nde - ; 5) nihkedeformatsioon Hooke셢 seadus: V채ikeste deformatsioonide korral on elastsusj천ud v천rdeline keha kujumuutuse suurusega, Fe=k(l2-l1)=k봪 J채ikus- v천rdetegurit k nim. deformeeritud keha j채ikuseks.
Vahendit - kolm kodukaitsjat ehk suitsuandur, mis 채ratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri v천i muu v채ikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti, mis on kindel abimees suurema tulekolde kustutamisel.
Valguse interferents t채hendab igal juhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! 횛likile tekib t채naval siis, kui n채iteks lombile valgub peale 천li. 횛li valgub veepinnal monomolekulaarseks kihiks.

Vaheline nurk on 慣, siis t철철 A avaldub korrutisena A=F쨌s쨌cos慣. Erijuhul, kui j천u ja liikumise suund langevad kokku avaldub t철철 A=F쨌s. Teiste s천nadega, t철철 avaldub j천uvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena.
Valge valgus on liitvalgus ja koosneb erinevate lainepikkustega kiirtest, mis levivad keskkonnas erinevate kiirustega punased kiiremini, violetsed aeglasemalt ja seet천ttu on klaasi murdumisn채itaja nende jaoks erinev.
Voolude hargnemisel on iga haru vool p철철rdv천rdeline selle haru takistusega, st mida suurem haru takistus on, seda v채iksem vool seal on. Juhi takistus R on v천rdeline tema pikkusega I. Juhi takistus R on p철철rdv천rdeline juhi

Varasematel aegadel on nende 엕ahalangemine tekitanud palju hirmu. T채nap채eva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta.
Vooluallika sisetakistus - vooluallika enda takistus, mille saame kui vooluringi takistuse (elektromotoorj천ud jagatud voolutugevusega Ohmi seadusest) summast vooluringis lahutame maha aktiivtakistuse R, mida tekitavad voolutarbijad.
Vaakumis on sobiv n채ide 체htlaselt a짱=a짱(n-all)+a짱(-all) ja selle mooduli: J채relikult keha mass on inertsuse m천천t ja n채itab,kui suurt j천udu on vaja keha a짼=a(n-all)짼+a(-all)짼 liikumisoleku muutmiseks.

V천imsuse 체hikuks on vatt (1W). Elektrivoolu t철철 v천i elektrienergia m천천tmisel eelistatakse m천천t체hikuna d탑aulile 체hte kilovatt- tundi. See on energia, mis 체he tunni jooksul eraldub seadmes v천imsusega 체ks kilovatt.
Vaba langemine on selline olukord, kus kehale m천juvad ainult raskusj천ud, seega k천ik vabalt langevad kehad liiguvad raskuskiirendusega, mis ei s천ltu keha massist 넂 vaba langemine on konstantse kiirendusega liikumine.
Varasemad uuringud on n채idanud, et pinnaset체ki v천ivad kosmosesse paisata vaid kokkup천rked kas enam-v채hem vertikaalselt langevate v채ga suurte v천i peaaegu horisontaalselt langevate m천nev천rra v채iksemate meteoriitidega.

Valemi olemus on lihtne: kuna kiirgus tekib tuumade lagunemisel, peab tema intensiivsus (aja체hikus lagunevate tuumade arv) olema v천rdeline tuumade koguarvuga. Seet천ttu v채heneb tuumade koguarv iseendaga v천rdeliselt:
Veeauru r천hku nimetatakse k체llastunud veeauru r천huks T채his roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest s천ltub keemistemperatuur ? Too n채ide . Keemine on n채htus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; v채lisr천hust.
Vaba telg on p철철rlemistelg, mille suhtes keha osadele m천juvad tsentrifugaalj천ud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on p철철rlemine stabiilne (telje asend ruumis s채ilib). Vabad teljed l천ikuvad keha massikeskmes.

Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha P채ikese, Kuu ja Maa sattumine 체hele joonele. Kui sagedasti selline s체ndmus aset leiab, s천ltub taevakehade liikumisest ning taevakehade m천천tmetest ning omavahelisest kaugusest.
Voolutugevuse m천천t체hik on amper (l체hend A). Sinu tuba valgustavat lampi l채bib vool tugevusega kuni 0,5A, triikrauda l채bib vool kuni 4A, elektrikeevituse kasutamisel l채bib elektroodi vool tugevusega 체le 100A. Juhi takistus.
V채lisj천ududeks nimetatakse j천ude, millega s체steemi mittekuuluvad kehad m천juvad s체steemi kehadele.V채lism천ju toimimise j채rgi liigitatakse v천nkumisi veel omakorda : vabav천nkumine, sundv천nkumine ja vabav천nkumine.

V천nkesagedus on sekundis tehtud t채isv천ngete arv. T채his : f 횥hik : Hz 10. Resonants on n채htus kus keha v천nke amplituut j채rsult suureneb kui v채lise j천u m천jumise sagedus saab v천rdseks keha omav천nkesagedusega.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f (Euroopa riikides 50 hertsi), pinge 220V ja perioodiks T(20 millisekundit). Reeglina muutub ka seejuures voolu suund.
Vaadeldes 4 - valentset Germaaniumi moodustub 4 t채iskovalentset sidet , iga aatomi 체mber kui see moodustab koosluse 2 germaaniumi aatomiga, kusjuures kummagi aatomi valetselektronid tiirlevad 체mber m천lema tuuma

Valguse dispersioon nim. aine abs. murdumisn채itaja s천ltuvust valguse lainepikkusest (v천i sagedusest). Valge valguse l채biminekul l채bi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter.
Valgusekiiruseks nimetatakse valguse levimise kiirust(C=3x105). 32.Valgusvoog. Indutseeritud emj. Suurus ja suund? *Valgusvooks nimetatakse kiirgusvoogu mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse j채rgi.
Vastastikm천ju ulatus on suurusj채rgus 10-15 m. Tugeva vastastikm천ju ilminguks on tuumaj천ud, mis hoiavad koos tuuma moodustavaid nukleone N횛RK VASTASTIKM횛JU-selles osalevad k천ik elementaarosakesed, v채la arvatud footon.

V천imsate universaal - kommutaatormootorite jaoks kasutusele 체limadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. 궒 Universaalmootorite eeliseks on suur v채채ndemoment k채ivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus.
Valles marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km s체gavune kanjonite s체steem (paremal);- Hellas Planitia on rohkem kui 6 km s체gavune ja 2000 km-se l채bim천천duga kokkup천rke tagaj채rjel tekkinud kraater l천unapoolkeral.
Vanadest atlastest on tuntuimad G.Mercatori t채hekaardid ja J.Bayeri ning J.Heveliuse t채heatlased.Pikka aega olid antiikt채htkujud teada 체ksned Ptolemaiose kirjelduste j채rgi,nende orginaaljooniseid pole siiani leitud.

Vektorina on liikumisv천rrandiks vektorv천rrand , kus x(t), y(t) ja z(t) on kolm s천ltumatut funktsiooni (liikumisv천rrandit v천ib k채sitlleda ka kui kolmest tavalisest v천rrandist koosnevat v천rrandis체steemi).
Vooluallikas on seade, milles mehaaniline-, keemiline- v천i siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallika sisetakistus iseloomustab j천ude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist.
V채lk v천ib - olla ilus ja 채ikesetormi ajal saab teha v채ga kunstilisi pilte, kuid sel on surmav v천ime iga aasta sureb 체le maailma 체sna m채rkimisv채채rne arv, seet천ttu peab olema ettevaatlik selle suhtes.

Vaheosakesed on footon, gluuonid ja vahebosonid ka graviton, kuigi neid pole veel avastatud. Omavahel nad ei reageeri, ainult gluuonid teiste gluuonitega muunduvad vastatsikku. Footon on elektromagnetv채lja kvant.
Vatsake on n체체d suletud kamber ja 체lej채채nud l천천gastumine toimub sellises olekus, l천puks, kui r천hk on madalam kui kojas, avaneb mitraalklapp e 체ks h천lmalistest klappidest ning ts체kkel algab otsast.
Veenuse orbiit - Veenuse aasta kestab 225 maist 철철p채eva, kuid alles paark체mmend aastat tagasi 천nnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavap채rasele vastassuunaline p철철rlemine.

Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f ja perioodiks T. 7. Elektromagnetiline induksiooni- nim n채htust elektriv채lja tekkimist magnetv채lja muutumisel.
Vastum천ju on v천rdsed. Sir Isaac Newton - Inglise teadlane (1642. - 1727 a.) T철철tas v채lja kehade liikumise seadused, gravitatsiooni천petuse, optika p천hiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal.
Vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24. Augustil 79.a. Vesuuvi 체mber olevad linnad Pompeji ja Herculaneum mattusid tuha alla nii kiiresti, et inimesed ei j천udnud p천geneda.

Valguse polarisatsioon - tavaliselt valgusallikast l채htuvas valguses toimuvad elektri-ja magnetv채lja v천nked k천ikides valguse levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses ainult 체hes kindlas sihis.
Vastuv천tjate plussiks on 체sna lihtne konstruktsioon, kuid miinuseks madal signaali kvaliteet ja ribalaius [9], seet천ttu on t채nap채eval populaarseim FM ehk sagedusmodulatsioon, kus moduleeritakse kandjalaine sagedust.
Valgustugevuseks nimetatakse valgusallika poolt 체hikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. T채his I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet.

Voolamiskiirus on aga nii v채ike, et seda palja silmaga ei m채rka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad j채rkj채rgult voolavamateks ja pole v천imalik eristada vedelat olekut tahkest.
Valge k채채bus on v채ikeste m천천tmetega, v채ikese heledusega ja v채ga suure tihedusega nn. surnud t채ht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks k채채buseks.
Vedeliku kuju on m채채ratud anuma kujuga, temale m천juvate v채lisj천ududega ning pindpinevusj천ududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades.

Veenus on massi poolest Maale k천ige sarnasem (0,815 Maa massi). Nagu Maal, on ka Veenusel paks silikaatidest vahev철철 ning rauast tuum, paks atmosf채채r ning pinnal toimuvad geoloogilised protsessid.
Vabav천nkumiseks nim. V천nkumisi, mis tekkivad s체steemis p채rast tasakaaluasendist v채lja viimist sisej천udude toimel. Sundv천nkumiseks nim. Perioodiliselt muutuvate v채lisj천udude m천jul toimuvaid v천nkumisi.
Voolutugevuse 체hikuks on 1 amper, 체hiku t채his on 1 A. 1 A = 1 C : 1 s. Voolutugevus, mille v채채rtus on 체le 100 mA, v천ib olla inimese jaoks surmav. Voolutugevus, mille v채채rtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu.

V채ikesed t채hed on madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad p천letavad oma k체tust v채ga s채채stlikult. V채rvuse-heleduse diagrammil paiknevad nad peajada alumises parempoolses osas.
Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), m채lu (salves- tatud aistingute) kasutamine ja m천istuse (s체llogistika) rakendamine.
Veenuse tasandikel on n채ha veel m천nekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega m천nituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit.

Veenus m철철tmetelt sarnane maale, kaetud tiheda pilvekihiga, p철철rleb aeglaselt (tiirlemisele vastassuunas) HIIDPLANEEDID E. JUPITERI-T횥횥PI E. GAASPLANEEDID: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad p채ikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetv채lja sattudes piki selle j천ujooni, sisenedes atmosf채채ri magnetpooluste kohal.
Voolu muutus e. N채itab induktsiivsus vaadeldava juhtmes체steemi inertsi temas toimuvate voolu muutuste suhtes eletromootorj천u s천ltuvuse voolu muutumise kiirusest avastas Joseph Henry- Henry seadus.

Voolu toimeteks nimetatakse n채htusi, mida kutsub esile elektrivool ja mille j채rgi v천ib otsustada elektrivoolu olemasolu 체le. Elektririvoolul on soojuslik, keemiline, magnetiline ja mehaaniline toime.
Volframiidimaak on segunenud kassiteriidiga, magnetsepareerimine eraldab maake 체ksteisest. Magnetsepareerimist kasutatakse ka elektromagnetilistes kraanades, mis eraldab magneetilise materjali vanarauast.
Voolutugevus on v천rdeline pingega ja p철철rdv천rdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida 체ks oom. Juhi takistus on 체ks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 체ks volt tekitab juhis voolu 체ks amper.

V천nkumise aeg on pirnikujuline Mineviku valguskoonust ajas tagasi j채lgides leiame, et ta madalaimas punktis oleks tal t채pselt m채채ratud asukoht on varajase Universumi aine m천jul sissepoole paindunud.
Vektori b - > (vektor) suhutes, kui raami normaali n-> (vektor) suund 체htib normaali B-> (vektor) sunaga (raamitasand on rist vektoriga B->), siis j천u moment v천rdub nulliga ja raam on tasakaalus.
Valgusdiood kui seda l채bib p채rivool, siis see hakkab valgust kiirgama (siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taas체hinevad ehk rekombineeruvad). Vabanev energia l채heb kiirguvaile footoneile.

Vastavalt huygens - Fresneli teooriale on v천imalik leida laine amplituud mistahes ruumipunktis. See teooria aitas m천ista, mil viisil punktvalgusallika poolt kiiratud valgus j천uab mistahes punkti ruumis.
Vereringehaiguste ravis on v채ga h채id ravitulemusi saadud infrapunakiirguse toimel perifeersete arterite stenooside korral, kus ilmnes verevarustuse paranemine ja jalalihaste funktsionaalse reservi suurenemine.
Viimased haar - abil, mis 체htlasi v채ldib ka k채ikude iseeneslikku sisse- ja duvad k채iguvahetusplaadi 10 체he v천i teise s체vendiga 12 ja v채ljal체litumist ning korraga k채he k채igu sissel체litamist.

Viimaseks moeks on nn. adapteeruv optika, kus pinna kuju on muudetav ka ekspluatatsiooni k채igus (isefokuseeruvad teleskoobid ja kaamerad, kujutise stabiliseerimine binoklis v천i liikuva kaamera korral).
Vooluallikas - seade,milles mehhaaniline-,keemiline-v siseenergia muundatakse elektri energiaks.Voolutugevus- f체체sikaline suurus,mis iseloomustab juhi ristl천iget aja체hikus l채binud laengu suurust.
V천ib k채su - tada ka avio천lisid MC-14, MC-20 ja MK-22 ning talvist diisli천li flC-U jafln-14. Mootorrataste ja motorollerite j천u체lekandes k채sutatakse p천hiliselt samu 천limarke mis mootoriteski.

Valguse laineomadused - difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersion, peegeldumine,murdumine. Difraktsioon-laine paindumine t천kete taha(varju piirkonda) j채lgitav v채ikeste avade ja t천kete korral.
Vee erisoojus on 4200J/kg쨘C, see t채hendab et 체he kilogramm vee soojendamiseks 체he kraadi v천rra tuleb talle anda soojust 4200J Sulamine ja Tahkumine 1. Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks.
Vektori tsirkulatsioon - seisneb selles, et muutv magnetv채li tekitab elektriv채lja- p철철riselektriv채lja(kinniste j천ujoontega) Aine m천ju magnetv채ljale-aine kas suurendab v천i v채hendab v채lismagnetv채lja.

Vesiniksidemel on suur osa polumeersete ainete tugevdamisel, 6. Ekvivalentne aatomite arv PTK? 12 7. Mis on vakantsid? Vakantsid on t체hjad aatomkohad kristallv천res, mis on ideaalses v천res h천ivatud.
V채rvilaserite p천hieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 關m). See toimub astmeliselt v채rvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga.
V천nkeperiood 체he t채isv천nke sooritamise aeg: T N v천n.aja체h. 1 N 2. V천nkesagedus t채isv천ngete arv aja체hikus: f 체hik : 1Hz T T 3. H채lve(X) kaugus tasakaaluasendist.

V천rdeteguriks on lagunemist천en채osus 貫. Selline seos viib p채rast integreerimist eksponentsiaalse seoseni: N = N0 exp(-貫t), kus N on aja t jooksul lagunenud tuumade arv ja N0 tuumade arv alghetkel.
Vastasm천jude kompenseerumisel on keha kas paigal v천i liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena.
Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (n채it. kiirus, kiirendus, j천ud). F체체sika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt f체체sikaliste suuruste ning m천천t체hikute nimetusi ja t채hiseid.

V천nkesageduseks nimetatakse v천nkeperioodi p철철rdarvu: 1 f= T . Keskt천mbej천ud on j천ud mis m천jub kehale mis liigub m철철da ringjoont ja on suunatud ringi keskpunkti. Liikumisv천rrand on x=x0*cos
Vektor ba1 on tasandiga S risti ja vektor BA2 tasandis S (risti teljega Z). Viimase komponendi esinemine on tingitud magnetv채lja mittehomogeensusest ja homogeense magnetv채lja korral see puudub.
V채livektorid on elekromagnetlaines risti laine levimise suunaga Elektromagnetlaine on ristilaine Elektromagnetlainete toime Elektromagnetlainete toime s천ltub: sagedusest lainepikkusest Lainepikkus

V천nkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on v천imalikud elektriv천nkumised ja mida kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz 300 MHz) filtrina.
V천nkumine keha perioodiline edasi tagasi liikumine tasakaaluasendist 체hele ja teisele poole. (pendel, kiik) Harmooniline v천nkumine v천nkumine, mida Saab kirjeldada sin/cos funkts abil.
Veenus orbiit praktiliselt ringikujuline, p철철rleb v채ga aeglaselt, telg orbiidi tasandiga enam- v채hem risti (aastaaegade vaheldumine puudub) Maa orbiit pisut piklikum kui Veenusel

Veevalaja - stress v천ib Veevalajale olla teinekord ergutusvahendiks, kuid see v천ib tuua ka ohtralt h채dasid nagu kurnatusest kokkuvarisemist. Veevalaja on kas ihne v천i impulsiivne laristaja.
Vesiniku isotoopidel on erinimetused: prootium (vesinik-1), deuteerium (vesinik-2) ja triitium (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised s체mbolid: D ja T; prootiumil eris체mbolit pole.
V채lisukse kohale on kinnitatud kivitahvel kirjaga: "Selles h채rrastemajas s체ndis sir Isaac Newton 25.dets. 1642." Maja toad on ruumikad, madalad, kivip천randaga, ka magamistoas, kus Newton s체ndiski.

V천nkumine on n채iteks laelambi k천ikumine p채rast tasakaalust v채ljaviimist , vee loksumine 채mber ja k채e liikumise saagimisel. Veel erastatakse teineteisest kulgevat ja p철철rlevat liikumist.
Veenus on P채iksele l채hemal kui Maa. Varaseim 체lest채hendus t채ielikust kuuvarjutus on aastast 753 p. Kr. T채he v천i m천ne teise planeedi heledust nimetatakse tema t채hesuuruseks.
Veidi suurem on ta mootorratastel M2K-IO3, M2K-II3, K-650 0,4. . . 0,6 mm ja motorolleritel B-150M ning 짬Turist쨩 0,4 . . . 0,7 mm. Vahet kontrolli- takse p채rast kontaktide puhastamist.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Vabalangemine on keha liikumine ainult raskusj천u m천jul Vabalangemise kiirendus on ligikaudu g=9.8 Kui 천hutakistusj천ud on t체hine siis vertikaalselt 체les visatud keha liigub 체htlaselt aeglustuvalt kiirendusega g kuni peatumiseni trajektoori k천rgeimas punktis ja edasi toimub vabalangemine 체htlaselt vabalangemin muutuv e a=(v-v0)/t g=v/t s=v0t+(at짼)/2 s=(gt짼)/2 s=(v짼-v0짼)/ s=v짼/(2g)
Valguse r천hk on tohutult v채ike (1m 2 p채ikesele risti olevale pinnale m천jub valgusr천hk 4*10 -8N. Need 2 n채idet t천estasid, et valgust tuleb teatud juhtudel vaadelda kui valgusosakeste voogu.
Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda 천nnestus Veenusel esimesena N천ukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7"

V채채vel - happega tuleb olla v채ga ettevaatlik, sest ta tekitab raskesti M채채rded on mitmesuguste tihkenditega (seepidega) sega- parane vaid p천letushaavu ja s철철vitab enamikku materjale.
Vahelduvvoolu generaator - Kui juhtmekeeru 체ks ots on 체hendatud generaatori 체he kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmem채hise liikumisel l채bi vertikaalasendi muutub v채ljundpinge polaarsus.
Veeaur 천hus - v채iksem 천huauru tihedusest, seet천ttu t천useb aur maapinnalt 체les ning seguneb 천huga-tekib aur, veeauru hulk s천ltub temperatuurist, k천rgemal temperatuuril on rohkem veeauru

Valguslaine on ristlaine, mis koosneb ristsuunas v천nkuvaist elektri- ja magnetv채ljast.Lainepikkus 貫 (체hik nm) n채itab kaugust valguslaine kahe samas v천nkefaasis oleva naaberpunkti vahel.
Veenus on m채hitud paksudesse l채bipaistmatutesse p천hiliselt v채채velhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega n채htava valguse spektris.
V천imsus elektriseadmes on v천rdne seadme nimiv천imsusega ainult sel juhul, kui pinge seadme klemmidel on v천rdne nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektriv채lja energia juhi siseenergiaks.

Voolutugevus on arvuliselt v천rdne aja체hikus juhi ristl천iget l채binud elektrilaengusuurusega Voolutugevus=elektrilaeng/aeg Voolutugevus t채his on I aega nim t ja elektrilaengu q t채hisega.
Vedelk체tuseraketi k체tuseks on tavaliselt petrooleum v천i vedel vesinik; oks체deerijaks on vedel hapnik. Need ained segatakse p천lemiskambris, kus k체tuse p천lemise toimel r천hk ja temperatuur suurenevad.
Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid j천ude nimetatakse nende mitteelektrilise p채ritolu t천ttu k천rvalj천ududeks.

Vaheluvvoolusilda p - 38. Juhtivusn천u loputada paar korda uuritava lahusega ning seej채rel pipeteerida vastavalt n천u mahule selline hulk, et elektroodod oleksid 3-5 mm ulatuses lahusega kaetud.
Voolu sisse - ja v채ljal체litamisel tekkiva elektromotoorj천u v채채rtus v천ib suure induktiivsusega m채hise korral olla palju kordi suurem vooluallika enda elektromotoorj천u v채채rtusest.
V채hk - vesi, Skorpion - j채채 ja Kalad - aur. 횥histe omaduste ja k채itumisjoone j채rgi jagatakse sodiaagim채rgid kolmeks: kardinaalsed, kindlad e. fikseeritud ja muutuvad m채rgid.

V천i n - poolne (pnp-transistoris) Pnp t체체pi transistor (~) - signaaliallikas R - koormustakisti, millele rakendadakse v천imendatud signaal Nooltega on n채idatud elektrivoolu suund
V천nkeperiood on avaldatav valemiga: Pendli v천nkeperioodi s천ltuvust vaba langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise kiirenduse t채pseks m천천tmiseks erinevates kohtades Maa pinnal.
Vaid footonid e. kvandid, siis vastasm천jus ainega vabastavad footonid aines laenguga osakesi (elektrone), milledel on peale aatomist v천i molekulist vabanemist teatud kineetiline energia.

Voolutugevus ahelas on v천rdeline elektromotoorj천uga ja p철철rdv천rdeline ahela kogutakistusega (Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) I = E(epsilon)/R+r. Elektrivoolu gaasis nim. Gaaslahenduseks.
Vahelduvvool - Vahelduvvoolu laialdase kas p천hjuseks on see, et teda on v천imalik lihtsalt ja 철konoomselt tranformeerida ning saada sel teel nii k천rge kui ka madalpinge elektriv천rke.
Vedrupendel absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass T=2*pi*닖m/k F체체sikaline pendel suvalise kujuga j채ik keha, mis saab rippudes v천nkuda liikumatu punkti 체mber

Viskoossus 혻vedelike 혻omadus혻takistada혻oma혻osakeste혻liikumist혻체ksteise혻suhtes혻(vedelike혻siseh천천rde혻 m천천t).혻짠혻Tekkep천hjuseks혻on혻molekulide혻vahelised혻j천ud.혻
V채nt - v천ivad rullid olla paigutatud 체ksteisest eraldatuna nn. v천llil saab eristada v천lli- ja v채ndafcaeM, ning neid 체henda separaatorisse v천i lahtiselt 체ksteise k천rvale.
Varju piirkonnaks nimetatakse seda osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip: Iga ruumipunkt, kuhu laine j천uab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine.

V채lja j천ujooned on pidevad joned, mille igast punktist t천mmatud puutuja 체htib v채ljatugevuse vektori sihiga selles punktis(vt joonis) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetv채lja suurust.
V천nkeperiood 체he t채isv천nke sooritamise aeg: N v천n.aja체h. 1 N f = = 체hik : 1Hz 2. V천nkesagedus t채isv천ngete arv aja체hikus: T T 3. H채lve(X) kaugus tasakaaluasendist.
Vektorid on nt kiirus, kiirendus ,samuti k천ik kiiruse ja kiirenduse kaudu avalduvad suurused nagu j천ud=ma, impulss=mv , impulssmoment=pxr , j천umoment=Fxr , elektriv채ja tugevus.

V채line seade kompressor v천tab kapilt soojust ja see eraldatakse radiaatoriga v채liskeskkonda. 10. Mida kujutab endast soojusmasin, millega v천rdub kasutegur; kasuteguri valem,
V천rreldes l채hiriikidega on uue tuumajaama ehitamiseks Ignalinasse olemas ka k천ik eeldused ja v천imalused nii infrastruktuur kui ka t철철tajad ning kohaliku omavalitsus toetab jaama rajamist.
Vasakuk채ereegel - Kui asetwda vasak k채si nii, et magnetv채lja j천ujooned on peopessa ja v채ljasirutatud s천rmed n채itavad voolu suunda, siis p천ial n채itab juhtmele m천juva j천u suunda.

Veenus on Maaga peaaegu 체hesuurune ning meile l채him planeet (v채him kaugus 42 miljonit km). See on nii hele (heledamad on ainult P채ike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav.
Veenuse k천rgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta.
Vooluelemendiks idl nimetatakse l천pmata v채ikese pikkusega juhtmel천iku, mille pikkus on dl ja mida l채bib vool tugevusega I. See on vektor, mille suund 체htib voolu suunaga juhtmel천igus.

V채ljumist철철 Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et v채ljuda metallist, sest v채ljumiskohal tekib ju kohe laengu 체lej채채k, millega t천mmatakse elektron tagasi.
V천imus on seotud kehale m천juva j천u ja liikumiskiirusega: N=Fv ; saab leida keskmist v천imsust kui ka hetkv천imsust. Mehaaniline energia iseloomustab keha v천imet teha t철철d.
Varjatud parameeter on v채ike (m채rkamatu) t채iendav p천hjus (p천hjuse diferentsiaalne muut). Varjatud parameetri m천iste v채ljendab t천demust, et p천hjuse t채pne kordamine pole v천imalik.

Veenuse mass on 4.869e24 kg. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosf채채r koosneb peamiselt s체sihappegaasist (96,5%), veel on l채mmastikku, vingugaasi, s체sinikdioksiidi ja veeauru.
V천nkeperioodi t채his on T ja m천천t체hikuks sekund [s]. Tavaliselt m천천detakse 채ra aeg t, mille kestel sooritab v천nkes체steem N v천nget ja arvutatakse v천nkeperiood j채rgmisest valemist:
Vabalangemine - on liikumine raskusj천u toimel 천hut체hjas ruumis (vaakumis). K천ik kehad langevad 천hut체hjas ruumis 체hesuguse kiirendusega, mis ei s천ltu ei raskusest ega kujust.

Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis 체hendatud vooluringis on kogupinge v천rdne 체ksikute l천ikude pingete elektrienergiaks.
Voolutekkimiseks on vaja: Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) Liikuma panevat j천udu Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatut korrap채rast liikumist elektriv채lja m천jul.
Vaheline nurk on alla 90째 on t철철 positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusj천ud). F체체sikas m천eldakse v천imsuse (N) all t철철 tegemise kiirust.

Valentstsoon - on viimane elektronidega t채ielikult t채idetud lubatud tsoon Juhtivustsoon -valentstsoonile j채rgnev elektronidega t채itmata v천i osaliselt t채idetud lubatud tsoon.
V채ljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusj천udu ja p철철rlemist. Kui vasts체ndinud galaktika keskel moodustub 체litihe t채heparv, hakkavad t채hed selles kokku p천rkama.
V채rvilaeng on tugev laeng, t채histatakse P (punane), K (kollane), S (sinine), P (roheline), K (lilla), S (oran탑). K천ik elementaarosakesed on valged, k천ik kvargid v채rvilised.

V천nkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektriv채lja energia ja pooli magnetv채lja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks
Valge valgus on liitvalgus. Keha paistab v채rvilisena siis kui v채rviline pind peegeldab seda v채rvi valgust, mis v채rvi pind ise on ja neelab k천ik 체lej채채nud v채rvi valgused.
Valguse kiirus on absoluutne! Valguse levimiskiirus ei s천ltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on k천igi jaoks sama, on k천ikides tausts체steemides 체hesugune.

Vedeliku eriomadus on pind, mille poolest pinnal paiknevad molekulid erinevad nende poolest, mis on sees? Pinnal paiknevatel molekulidel on suurem energia kui faasi sisemuses olevatel.
Vektorid on risti, siis v천ime 철elda, et skalaarkorrutis on 0. 깤 깤 Vektorkorrutis: |a깤 횞 b|=쩔 깤a닲닕닲b닲sin慣 Vektorid on v천rdsed, kui suund ja siht on sama.
Vahev철철 alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahev철철 ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit k천rgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus s체gavuse suurenedes ei muutu.

Valguse kiirgumine Suuremalt orbiidilt v채iksemale tulles aatom kiirgab energia hulga Valguse neeldumine Selleks, et elektron l채heks suuremale orbiidile, peab aatomis energia
Veereaktorite t철철temperatuur on ~330째C. Seejuures neli t체체pi kuuest sobivad tootma k천rgtemperatuurset soojust vesiniku termokeemiliseks tootmiseks v천i muudeks t철철stuslikeks rakendusteks.
Vitamiin - see on abivahend v채hese p채ikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil.Samas,aga kui p채ikesevalgus on j채lle olemas,tasub D-vitamiini v천tmine kohe l천petada.

V채lja j천ujooned v채lja piltlikustamiseks konstrueeritud suunaga jooned, mille mistahes 겛 punktist t천mmatud puutuja suund langeb kokku selles punktis v채ljatugevuse vektori E
Vabav천nkumine v천nkes체steem j채etakse 엗mapead. V천nkeperiood ja sagedus s천ltuvad vooluringi R, Rc ja Rl-st. V천nke amplituud v채heneb ajas ning v천nkumine on sumbuv.
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt k천rgusena, mille alus v천rdub poolperioodi pikkusega ja KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)체ldine- elektril철철k.

Voolutugevus on arvuliselt v천rdne aja체hikus juhi ristl천iget l채binud elektrilaengu suurusega. I = q : t, q = I * t, t = q : I 20. Mis on voolutugevuse t채hiseks ja 체hikuks?
V채limusest on r천ngastes t천esti v채ga v채he materjali -kui r천ngad surutaks kokku iseseisvaks kehaks, ei oleks selle l채bim천천t rohkem kui 100 km. 쒽천ngaste p채ritolu on
V천i 1f on sellise kahe keha omavahlise mahtuavus millede puhul tuleb 체hel kehalt teisele kanda 체le elektrilaeng 1C et suurendada nende kehade vahelsit pinget 1V v천rra.

Vaatamata sellel on nende t철철p천him천te t채pselt samasugune, kui fotograafia leiutamise algaastatel ja k천ik eeltoodud mitmesaja aasta vanused reeglid kehtivad t채nase p채evani.
Valguskvante nimetatakse footoniteks. Footoni energia ja sageduse vaheline seos: 琯 = h 땯 f , kus h = 6,625 땯10 닋34 J 땯 s on Plancki konstant ja f valguslaine sagedus.
Valgustus - ja signaalseadmed -l e e r i m i s e g a k a t k e s t i IlM-0,5, mida k채sutatakse kahesilindrilistel mootoritel MT-9. ja M-66. Kontaktide alusplaat 7 on kere.

Vankrikestest on paigal ning juhul, kui 체he vankrikese mass on teise omast tunduvalt erinev (lisage 체hele vankrikestest 100 grammine raskus). Kokku peab teil tulema 6 katset.
Varasematel aegadel on kasutatud ka s철epulki ja bambusev천rseid, mille vahel tekkis elektrivoolu toimel kaarleek, mis oligi valgusallikaks, kuid neid kasutati rohkem pro탑ektorites.
Vooluring - Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele v천ib vooluring sisaldada veel l체litit, releesid, andureid, m천천teriistu ja muid

Voolutugevus on skalaarne suurus, sest selle m채채ramiseks piisab ainult arvv채채rtusest, sest selle suund on kokkuleppeliselt m채채ratud positiivsete laengute liikumissuunda.
Valguslainete interferents - kahe laine liitumine, mille tulemusena toimub valguse tugevnemine v천i n천rgenemine, s천ltub laine pikkusest v천i kelme paksusest, millelt toimub peegeldumine.
Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse j채rgi. 過 (luumen lm ) Valgustugevus on 체hikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog.

Viisk체mmend 60 - tonnise vaguni t채it kivis체tt on samav채채rne 체he grammiga! Ainelise mateeriavormi v채ljaliseks 체leminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat.
Voldiseid halogeenlampe on v천imalik s체체data l채bi invereri v천i l채bi trafo mille sekundaarpinge on 12 V. Halogeenringluse protsessis seob halogeen h천천gniidilt aurustunud volframi.
Voolikusse on paigaldatud termopaar gaasi temperatuuri m천천tmiseks ja riista k체lge v천ib vajadusel 체hendada ka t채iendava termopaari ruumi천hu temperatuuri m천천tmiseks.

Voolutugevus on k천ikdes takistites 체hesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on v천rdne 체ksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on v천rdne 체ksikute takistuste summaga.
V채lk on 체ks 채ikese komponentidest(J채nes-Kapp 2009). V채lk on v천imas n채htav elektrilahendus, mis esineb 채ikesepilves, pilvede vahel v천i pilve ja maapinna vahel.
V천imsuse si - 체hikuks on vatt (1 W). V천imsus on 체ks vatt, kui 체hes sekundis tehakse 체ks dzaul t철철d. 1 W = 1 J / 1 s. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest.

Vahev철철 osad on tihedamad. Lisaks 체htlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub v채ga 채kki olulisel m채채ral.
Vastavalt koosinusteoreemile on summaarse v천nkumise amplituud kui vektori A pikkus A = A12 + A2 닋 2 A1 A2 cos( 닋 (2 닋 1 )) = A12 + A2 닋 2 A1 A2 cos(2 닋 1 ) . (7.42) 2 2
Voolutugevus - arvuliselt =laenguga, mis l채bib juhtme ristl천iget 1s jooksul 10. Voolutugevus siis 1A. V채li:pidev, 체hes ruumis v천ib neid olla mitu, pole seisumassi, omab

Voolutugevus i on esitatav 체he laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, nende suunatud liikumise keskmise kiiruse v ja juhi ristl천ikepindala S korrutisena.
V천etud vana - Rooma jumala Mercuriuse j채rgi (3). Merkuuri on k체lastanud ainult 체ks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal.
V천nkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub m철철da sama trajektoori edasi-tagasi. Seega v천nkumisel muutub pidevalt kiiruse v채채rtus ja suund.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` 체htib suunaga n , loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.) T채histatakse: vektori A projektsiooni suunal n t채histatakse An. 횥hikvektor. Igale vektorile A v천ib seada vastavusse 체hikvektori A체hik , mille suund 체htib vektori A suunaga ning moodul on v천rdne 체hega.
V채liselt on n채ha, et ta koosneb nagu eredatest teraksestest ehk graanulitest (keskmine l채bim천천t kuskil 2000km igal terakesel), mille vahele j채채vad tumedamad alad.
V천nkesagedus on aja체hikus sooritatud t채isv천ngete arv. Sagedust t채histatakse t채hega f ja m천천t체hikuks on herts [Hz]. V천nkesageduse arvutamiseks kasutatakse j채rgmist

Veenus on ainuke planeet, kus P채ike t천useb l채채nest ja loojub idasse, sest ta p철철rleb vastupidi. 횥ks Veenuse 철철p채ev kestab sama kaua kui 243 Maa 철철p채eva.
Vektoriaalne suurus on 체ldjuhul esitatav kolme arvuga (+ m천천t체hik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (n채it. kiirus, kiirendus, j천ud).
Voltmeeter on peaaegu sama, mis ampermeeter, aga voltmeetris kasutatakse spetsiaalset takistustraati, mille abil, toetudes Ohmi seadusele, saab arvutada klemmide pingete

Vooluallika elektromotoorj천ud on 체ks volt siis, kui 체hekulonilise laengu 체mberpaigutamisel tema 체helt klemmilt teisele teevad vooluallikas m천juvad mitteelelktrilised j천ud t철철d 체he
Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad j천ude nim k천rvalj천ududeks, sest nad ei ole elektrilise p채ritoluga.
Valge valgus on liitvalgus ja sisaldab k천iki spektri v채rvusi, tinglikult eristatakse seitset v채rvust: punane, oran탑, kollane, roheline, helesinine, tumesisine, lilla.

Valguse difraktsioon Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valguskiir
Valguse puhul on difraktsiooni j채lgida keerukas, sest vastavad objektid peavad olema v채ga v채ikesed ja 체ks v천imalusi selle uurimiseks on difraktsiooniv천re kasutamine.
Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm.N채htust, kus lained painduvad t천kete taha, nimetatakse difraktsiooniks.

Vastup채eva ehk positiivses suunas p철철rlemisel on p철철rdenurga vektor suunatud vaatlejast eemale, 겛 p채rip채eva ehk negatiivses suunas p철철rlemisel vaatleja poole.
V천rgupingel 5 - ampriline vool? 7. Arvuta voolutugevus 300廓 takistusega elektromagneti m채hises, kui toitepinge on 12V. 8. Takistid 20廓 ja 200廓 on 체hendatud r철철biti.
Vaakumolek on kvandi eksistentsi variant mis seisneb tema n채ivas mitte-eksistentsis. Reaalolekus viibival kvandil on toime olemas ja see toime on ajaliselt piiramata.

Veenus on 채채rmiselt ebas천bralik paik: pilvedes leiduvad v채채velhappepiisad muudavad kogu taeva kollakaks, p채ike ja t채hed ei paista kunagi, atmosf채채r suruks
Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvv채채rtus ja suund ning mille liitmist teostatakse (joon.1)n채idatud reegli j채rgi.
Vooluringi sulgemisel on pooli kui vooluallika polaarsus vooluringi 체hendatud patarei omale vastupidine. Vooluringi katkestamisel aga on pool ja patarei 체hesuguse polaarsusega.

V채rvusidneks m천천detakse t채he heledust eri spektripiirkondades ja m채채ratakse t채hesuuruste erinevused, m천천detakse foomeeri abil ja s천ltub pinnatemperatuurist.
Vahelduvvoolu tekitamine vahelduvvool e elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Eestis 50 Hz. Juhtivast materjalist raam pindalaga S pannakse magnetvaljas
Vedelikes on molekulide keskmine kineetiline energia molekulide vastastikuse m천ju keskmise potentsiaalse energia absoluutv채채rtusest v채iksem, tahkistes aga veelgi

Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda v채iksemad kui gaasis ja seet천ttu on sama ainehulga ruumala vedelikus umbes 1000 korda v채iksem kui gaasis.
Voolutugevus on seda suurem , mida v채iksem on 체ksikosa takistus ) 궥 Kogu voolutugevus e. Voolutugevus hargnemata osas on v천rdne 체ksikosade (harude) voolutugevuste
Vahekaugus on 1m ja milles voolab 체hesuguse tugevusega vool, m천jub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta j천ud 2 * 10 -7 N, siis on voolutugevus juhtmetes 1A.

Valguse tekkimine on seotud aatomis toimuvate protsessidega. Valgusallikat kujutleme koosnevat tohutust hulgast punktvalgusallikatest, mis kiirgavad 체ksteisest s천ltumata.
Vasa - j채rgmist: n채htavuse halvenemisel varjudeta teeosal l체li- kule p철철rduja n채eb omapoolset teeserva h채sti ja ta s천iduki tada algul sisse l채hituled.
Vesinikul on ainult 체ks (s - ) ning t채iendava sideme v천ib ta moodustada sel juhul, kui vesinik on molekulis seotud endast oluliselt elektronegatiivsema aatomiga.

Voolutoru on peenike ja v= const ja tihedus= const, siis vedeliku hulk kahe l천ike S1 ja S2 vahel j채채b muutumatuks S1v1=S2v2. Sv=const joa x pidevuse teoreem.
Voolutugevus on v천rde aja체hikus juhi ristl천iget l채binud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on v채ga v채ike.
V천nkumiste sumbumine - on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle amplituud v채heneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asin뎤t 뎤 =닖 02 - 棺2 kus 棺 on sumbuvustegur.

Valgusallikas on v채ga kaugel, nagu n채iteks P채ike ja teised t채hed, siis on valguskiirte l천ikepunkt meist v채ga kaugel ja valguskiired on praktiliselt paralleelsed.
Vapideviis Nullius in verba, lad. Ei midagi s천nadega, v채ljendas n천uet, et seltsi istungitel ei vaadelda loogilisi konstruktsioone, vaid 체ksnes eksperimente.
V천rdeteguriks on eritakistus. o Aine eritakistus n채itab, kui suur on sellest ainest valmistatud 체hikulise pikkuse ja 체hikulise ristl천ikepindalaga keha takistus.

V천rreldes 체lej채채nutega on Pluuto v채ike planeet.Pluuto n채iv heledus on visuaalsete vaatluste piiril,ning ainult tema juhuslik sattumine otsingupiirkonda v천imaldas teda leida.
Vaakum - klaaspakettakna vahele ei tohi p채채seda v채lis천hk vahemik peab olema hermeetiline. Tavaliste aknamoodulite valmistamiseks kasutatavad materjalid
Voolav laava on tekitanud voolus채nge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid v채hem kui vulkaanikraatreid.

Voolutugevus - voolutugevuseks nim. juhi ristl천iget aja체hikus l채binud laengut, vastav definitsioon I=q/t, siit ka 체hikud 1A=1C/1s. 1A on SJ s체steemi p천hi체hik.
V천nkumisete sumbumine on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle amplituud v채heneb ajas ekspotentsiaalselt. x= Asin뎤t 뎤=닖02-棺2 kus 棺 on sumbuvustegur.
Vedamiseks on vaja tuult, vee energia kasutamisel tehakse tamm ja l채bi voolav vesi ajab generaatori ringi ja nendest saadud enegia on t채iesti looduse s천barlik.

Vii - 4. Vedrude pinguse v채henemine, mis tekib siduri 체le- mane 체hendatakse aku k체ljest lahtiv천etud juhtme ja aku- Jcuumenemisest kestval libisemisel.
Viimane asjaolu on j채llegi elu v천imalikkuse tagatis parasv철철tmes ja polaaraladel: vastasel korral k체lmuksid veekogud p천hjani l채bi ja elu vees oleks v채listatud.
Voolutugevus allikas on v천rdeline elekrmotoorj천uga ja p철철rdv천rdelie ahela kogutakistusega L체hises on vooluallikas siis, kui R ligeneb nullile e v채listakistus on null

V채hestes kogustes on ultravalgus inimesele kasulik, kuid liigne p채evitamine ja suurtes kogustes ultravalgust v천ib tekitada nahav채hki, silmahaigusi ja tapab baktereid.
V천imsuse 체hik on 1 vatt (Watti j채rgi): kg 땯 m 2 [N] =1 J =1 = 1W . s s3 횥ks vatt on niisuguse seadme v천imsus, mis 체he sekundi jooksul teeb 체he d탑auli t철철d.
V천imsam on termotuumapomm (vesinikupomm), kus kasutatakse kergete tuumade s체nteesi. Selle k채ivitamiseks vajalik energia saadakse aatomipommi plahvatamisega.

Vaakumiks nimetatakse keskkonda siis, kui molekulide vaba tee pikkus v천rdsustub anuma m천천duga. Vaba tee pikkus on keskmine liikumisulatus p천rkest p천rkeni.
Valguse kiirus on v천rdne k천igi vaatlejate suhtes, s천ltumata nende liikumisest valguse allika suhtes see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat.
Valgusosakesel on vaid l천pliku kestusega eluk채ik, m천천detud tema enda ajam천천dus, kuigi ta ringleb l천plikus piirkonnas ega p천rku ruumik천verussingulaarsusega.

Vallis on plahvatusele t체체piline materjali j채rjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli 체laosa moodustab peen liiv.
Vaatenurk - nurk mille piires esemelt sisendiafragmaga (silmaava) keskpunkti tulnud kiired annavad kujutise tasapinnas (v천rkkestal) esemest terava kujutise.
Varjutusmuutlikeks nimetatakse kaksikuid, mis on n채htavad 체he t채hena ja mille heledus perioodiliselt muutub, sest nende komponendid varjutavad aegajalt teineteist.

V채line fotoefekt - sel juhul l체체akse elektronid aine pinnast v채lja. Kasutatakse fotokordisti (registreerib n천rku valgusallikaid), f체체sikakatsed, 철철binoklid.
V채lisfotoefekt - elektronid l체체akse ainest v채lja (metallides) 13. Fotoefekti rakendused fotograafias, fotos체nteesis, t채navavalgustuse ja metroo sissek채ikude
V천nkumine on protsess, kus punktmass liigub m철철da sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (v천i koosinus) funktsiooni j채rgi.

Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. P채ike, l천ke ja elektripirn on soojuslikud valgusallikad, sest nad kirigavad valgust seet천ttu, et on kuumad.
Valguse difraktsioon - nim. geomeetrilise optika seadusp채rasustest k천rvalekaldumise n채htust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette j채채vatest t천ketest.
Valguse dispersioon murdumisn채itaja s천ltuvus valguse lainepikkusest (sagedusest). Dispersiooni tottu jaotab klaasprisma valge valguse kui liitvalguse spektriks.

Valguse interferentsiks nimetatakse nii lainete tugevnemist ja n천rgenemist lainete kohtumisel. 29. Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda.
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus P채ikesest 108 miljonit km (0, 73 a체.), tiirlemisperiood 225 철철p채eva, p철철rlemisperiood 117 철철p채eva.
Vooluallikas - seade, mis tekitab vooluallikaga 체hendatud juhis elektriv채lja ja s채ilitab seda pika aja v채ltel. Muudab teist liiki energia elektrienergiaks.

V채lgutaolised n채htused on kettv채lk (koosneb helendavaist punktidest) ja kerav채lk (tulekera m천천tmed, v채rvus ja kestus on v채ga erisugused). (Wikipedia22.11.2012.)
V천nkumiseks nimetatakse sellist perioodilist liikumist, mille korral keha kordab oma trajektoori muutes iga poolperioodi j채rel liikumise suuna vastupidiseks.
Vabad laengud juhtides, eelk천ige metallides, on laetud osakesed, mis elektriv채lja m천jul v천ivad juhi sees vabalt 체mber paikneda, need on vabad laengud.

Vagude p채ritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad v천ivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi r천nga
Veaks on 5,09%, mis v천ib olla p천hjustatud m천천tevahendite ebat채psusest , 체mardamisel tekkivast arvutusveast, ning m천천teandmete anal체체simisest.
Vedelikus on gravitatsioonitsentrid, mis on 체le kogu vedeliku juhuslikult jaotunud ning anisotroopsete molekulide teljed on suunatud juhuslikes suundades.

V천rgus천lmedel on vaja olla enne s천numi edasi saatmist k천ik pakettid k채tte saadud. Iga paketti vastuv천tmise ja saatmise vahele j채채b v채ikene osa aja pilu.
Valguskiireks nimetatakse joont, mida mooda levib valgusenergia. Tema levik allub geomeetrilise optika kolmele seadusele, mis moodustavad geomeetrilise optika
Vastasm천jud on lubatud. 겛 겛 Olgu mingi keha algimpulss p 01 , mingi teise keha oma p 02 . M천jutagu teine keha 겛 F2,1 esimest j천uga aja 늽t v채ltel.

Vahemaa on 0...1,61624쨌10-35 m (Plancki kaugus; lihtsuse m천ttes v천etakse selle v채채rtuseks enamasti 10-35 m), puuduvad ruumil kontiinuumi omadused.
Valentsitsoonis on k체ll k셢k alatasemed elektronidega t채idetud, kuid v채li ei saa neid kiirendada : puuduvad vabad alatasemed, millele elektrone kergitada.
Valgusel on kahesugune olemus: Levimisel avalduvad tema lainelised omadused(inteferents, difraktsioon) ja seda paremini, mida suurem on lainepikkus.

Valguskiired on v채ljalised objektid ning kui 체ks valguskiir kohtub teisega, v천ime n채ha, et kummagi poolt tekitatud valguslaikselle tagaj채rjel ei muutu.
Vastav lisand on akseptor(omsatab p천hiaine naaberaatomilt elektroni, j채ttes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni.
Vedelike korral on aga 管 v채채rtus m채채ratud p천hiliselt molekulaarj천ududega, mis temperatuuri t천ustes (molekulidevahelise kauguse suurenedes) n천rgenevad.

Veenus on Maaga peaaegu 체hesuurune ning meile l채him planeet (minimaalne kaugus 42 000 000 km). Veenus on nii hele ainult P채ike ja Kuu on heledamad.
Veenuse sisemus on arvatavasti v채ga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist h천lmab sulakivimist 체mbris.
Voi - mitte http://www.videvik.ee/486/magnet.html http://tarmo.koppel.ee/?p=183 Eesti Ents체klopeedia 6 http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_cycle_10

Voolu t철철 on f체체sikaline suurus, mis on arvuliselt v천rdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Veenuse k천rgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel k천rgematel kohtadel.
Vedelk체tust - gaasi, mis on jahutatud temperatuurini, mil ta muutub vedelaks, hoitakse eraldi mahuteis. 횥ks mahuti on k체tuse, teine oks체deerija jaoks.

Veel t채nap채eval on Cambridge'i 체likoolis, kus Newton oma optikat luges-kirjutas, alles tema nimeline professuur koos tooliga, mida omal ajal kasutas Newton.
Veenuse 천hkkonnakeemia on v채ga keeruline, sest suure kuumuse t천ttu peavad k천ik atmosf채채ri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast 체lal v채ga agressiivselt.
Volta avastus elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrol체체di vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitemete vooluallikate konstrueerimisel.

Voltmeetri t채psusklass on 0.75% ja kuna voltmeetri t채psusklass on v채iksem, kui 1%, siis on voltmeeter piisavalt t채pne ning tohib kasutada kuni 10 V m천천tmiseks.
V천nge sekundis on 1 herts (Hz). Lainepikkus 굹 Lainepikkuseks nimetatakse f체체sikas kaugust kahe teineteisele l채hima, samas faasis v천nkuva punkti vahel.
V채iksematel alveoolidel on rohkem surfaktanti, nii et nende pindpinevus on v채iksem kui suurtes alveoolides- see aitab eri suurusega alveoolides r천hku 체htlustada.

V채rviskeemi cmyk - koodid, alustades valgest, on: (252; 246; 255) (252; 249; 224) (255; 248; 197) (254; 249; 178) (254; 253; 157) (0; 255; 98) Analoogv채rvid
V천nkering - pendlilaadselt v천nkuv elektriline s체steem, mille v천nkesagedus on elektrivoolu kogu t철철 jagamisel selle t철철 tegemiseks kujuva ajaga.
Valentsitsioonis on k체ll k천ik alatasemed elektronidega t채idetud, kuid v채li ei saa neid kiirendada: puuduvad vabad alatasemed, mille elektrone kergitada.

Valgusdioodid leiavad t철철d indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide ja numbrite kuvamises jms. Ka pooljuht laserid on loomuselt valgusdioodid.
Valguse dispersioon - Dispersioonoks nim. aine murdumisn채itaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisn채itajat v천ib defineerida kahel viisil.
Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis t채nu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem.

Vool poolis on suurima v채채rtusega alles siis ,kui kondensaator on t채ielikult t체hjenenud ja elektriv채lja energia pooli magnetv채ljale 체le l채inud.
V채ikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle t채his on e ja v채채rtus 1,6 * 10`-19 C Igal elektronil on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub.
V천nkeamplituud on 26 cm.Amplituud v채henes 11,5 cm.Kuna me pendlile enam j천udu ei rakenda, muundub see kineetilisest energiast potentsiaalseks energiaks.

V천nkering Lihtsaim s체steem, milles v천ivad tekkida vabad elektromagnetv천nkumised, koosneb kondensaatorist ja selle katetega 체hendatud poolist.
V천re on kaksikpilu. Kui sellele langeb valgus, printsiip: difraktsiooni tekkimist selgitatakse selle muutuvad pilud elementaarlainete allikaiks.
Vabaks v천nkumiseks ehk omav천nkumiseks nimetatakse v천nkumist, mis toimub ainult v천nkumapanevate j천udude m천jul ja mis ei ole h채iritud muudest j천ududest.

Vabav천nkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. Samasuguseid v천nkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks v천nkumisteks.
Valentsitsoon - h천ivatud tsooni t채itumine kristallaatomite v채liskatte elektronidega e.valentselektronidega. Juhtivustsoon- keelutsooni k천rgem tsoon.
Valguse difraktsioon - on valguse paindumine kitsaste pilude v천i t천kete taha, need peavad olema suurusj채rgus 1mikromeeter. Pilu muutub uueks valgusallikaks.

Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu v천rdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju v채iksem.
Veenuse atmosf채채r on nii tihe, et aastaaegade ning 철철 ja p채eva vahet peaaegu ei ole. Maale l채henedes on Veenus alati sama k체ljega meie poole p철철ratud
V천nkesageduseks nimetatakse aja체hikus sooritatud v천ngete arvu f=1/T. 횥hikuks on hertz(Hz). Periood on ajavahemik mille jooksul toimub 체ks t채isv천nge.

Vaatame l - kujulist varrast ABC. Siin on 2 varrast, AB ja BC kokku keevitatud 체heks L- kujuliseks vardaks ABC. Teeme selle jaoks j천udude skeemi.
Vahelduvvoolu efektiivv채채rtus on v척rdne sellise alalisvoolu v채채rtusega, mille korral antud vooluringis samal takistusel ja sama ajaga eraldub samasugune soojushulk.
Varjutuse tingimus - kolme keha sattumine 체hele joonele - n천uab, et t채iskuu v천i noorkuu ajal asuks P채ike s천lmede joonel v천i v채hemalt selle l채hedal.

Vastavaid n채htusi nimetatakse kapillaarn채htusteks. 22. Kas kapillaarsetes veresoontes esineb kapillaarn채htus? Pole pind, veresoonel pole vajalikku pinda.
Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellep채rast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet.
Vertikaalsihis - Ebap체sivaks ehk labiilseks nimetatakse 천humassi, milles temperatuuri vertikaalne gradient on suurem m채rgadiabaatilisest gradiendist.

Vesinik on kaotanud v천imaluse oma temperatuuri reguleerida -- tema tihedus ja temperatuur on m채채ratud heeliumist tuuma gravitatsiooniv채ljaga.
V천rdne p (p+dp) = 겛gdh, kus roo on gaasi 2 Sagedus seega: (n=0, 1, 2, ), kehade ainepunktid j천uga Liitmisel saame : r mis on omasagedus.
Vabadusaste arv, mille abil on v천imalik x '1 , x '2 Ajas muutuvad E-d : 田 2 걿 깤 1겥 겣 田 1 겣 m채채rata s체steemi olekut.

Vahelduvvoolu sageduseks on 50Hz. Ohmi seadus vahelduvvoolu kohta- see, kuhu satub summaarne vektor U, s천ltub U 쩔 mahtuvusliku ja inuktiivtakisuse vahekorrast.
Vee erisoojus on 4190 J/kg K. Q=m c T = 80 4190 (312K 310K) = 670400J = 160153 cal 19. Geoloog hakkab alumiiniumkruusist hommikukohvi jooma.
Veelgi olulisem on see, et kosmoseteleskoobiga saab m천천ta t채htede r철ntgeni ja ultraviolettkiirgust, mis maa atmosf채채rist 체ldse l채bi ei tule.

Veri - Vedel Sidekude, koosneb vereplasmast ja selles kujunevatest vere- Rakkudest.Verer체hmad-punased-ja valge vererakud ning vereliistakud.
Voolutugevus juhis on v천rdeline juhi otstele rakendatud pingega: . V천rdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema p철철rdv채채rtust R aga juhi takistuseks.
V천nkumine on perioodiline liikumine mis kordub v천rdsete ajavahemike tagant, kusjuures keha l채heb esialgsesse asendisse tagasi sama teed m철철da.

Vee molekulid on 체hesugused nii Marsil, taimedes, keemialaboris saadud vees, meie kehas jm. 횥ldiselt asuvad molekulid mikro- ja makromaailma vahel.
Veenuse p철철rlemine on m천nev천rra ebaharilik, kuna see on v채ga aeglane (Veenuse p채ev kestab 243 Maa p채eva). Ka Veenusel nagu Merkuurilgi pole kaaslasi.
V천rra 1 - es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorj천u 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest s체damikuga poolid.

Valguse dualism valgus k채itub osa n채htustes kui elekromagnetiline lainetus, osa n채htustes k채itub kui osakeste voog E=mc2. h=c/lampta K=m*f2/2
Varasematel aegadel on peetud pilve olemasolu m채채ratlemisel v채ga oluliseks visuaalset eristamist kui silmaga ei olnud eristatav, ei olnud ka pilve.
Vooluallikal on sisetakistus r, mis Ohmi seaduses liidetakse R-le. I = U / R+r L체his: R on v채ike, m천jub ainult t체hine vooluallika sisetakistus.

Vabav천nkumine - v천nkumine, kus keha tasakaaluasendist v채lja viimisel tekib j천ud, mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru.
Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte v천i triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu.
Valguskiir valguse levimise suunda n채itav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib 체htlases keskkonnas sirgjoonelilselt

Vastavalt newton - Leibnitzi valemile summa integraal v천rdub integraalide summaga, j채relikult 겛 겛 v천ime integreerida k천iki liidetavaid eraldi.
Vertikaalteljel on suurus v貫, mis n채itab, kui tugeva valgusaistingu teikitab silmas valgus lainepikkusega 貫, kui intensiivsus on alati 체hesugune.
Vooluallika 체lesandeks on tekitada vooluringis elektriv채li, mis sunnib laengud liikuma kindlasuunaliselt, st, vooluallikas teeb t철철d laengute liikumisel.

Voolutugevus i on esitatav 체he laengukandja laengu q, laengukandjate konsentratsiooni n, triivikiiruse v ja juhtme ristl천ikepindala S korrutisena.
Vahelagede tarindused on k체ll erinevad, kuid 체htne on see, et need pinnad on enamv채hem horisontaalsed ja sellisel pinnal on lihtne teha lisasoojustust.
Varutegur t채hendab konstruktsiooni v천i tema 체ksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest v천rdeliselt varuteguriga.

Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit.
Voolu t철철 - El voolu tooks nim olukorda, kus voolu liikumisel juhis teeb elektrijoud laengukandjate liikumist pidurdavate osakeste vastu tood.
V채ntv천ll on mootoris v채ga keskne komponent, mis muudab kolbide 체les-alla liikumise p철철rdliikumiseks, mis l천puks paneb p철철rlema rattad.

V천i gaasis on igas ruumipunktis vedeliku v천i gaasi kiirus vektoriaalsena m채채ratav ja seet천ttu ongi liikumine kirjeldatav kiiruste v채ljana.
Vahelduvvool perioodiliselt muutuva suunaga vool Voolutugevuse efektiivvaartus I=Im/닖2. Analoogiliselt on U=Um/닖2 pinge efektiivvaartus.
Valgusj천ud - objektiivi l채bim천천du ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda n천rgemaid objekte me taevas n채eme.

Viimase 20 - 30 aasta jooksul on t채heldatud osooni v채henemist atmosf채채ris, eriti polaaraladel (kuni 40 %) ning nn. osooniaukude tekkimist.
V천ll l on tehtud 체hes t체kis esimese, teise ja tagasik채igu hammasratastega, neljanda k채igu hammasratas on v천llile kinnitatud liistuga.
Vaakumis on elektromagnetlainete kiirus c=2.99792458 x 108 m/s. Monokromaatset elektromagnetlainet iseloomustavad sagedus ning lainepikkus.

Vaatlused usa - s, Rootsis, Suurbritannias ja Soomes n채itasid, et tuumaenergia suudab v천istelda teiste energialiikidega vabaturu konkurentsis.
Vahelduvaksvooluks nim - elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub(sj muutub ka suund).Sagedus f on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms.
Valguse peegeldumiseks nim. sellist n채htust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja p철철rdub osaliselt v천i t채ielikult esimesse keskkonda tagasi.

Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. K천ik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa.
Veetav ketiratas on tagaratta mahav천tu h천lbustamiseks tehtud 짠ellest lahus; ta 체henda- takse ratta rummuga kas hamm채sv철철 v천i s천rmede abil.
Vooluresonantsiks nimetatakse olukorda kui I L = I C , mis tekib siis kui x L = xC . Niisugusel juhul v천ivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool.

V채lja divergents ehk hajumine v채lja antud punktis on piir, mille saavutab vektori voog l채bi kinnise pinna S sama pinnaga piiratud ruumis D V짰 0.
V채lk on v천imas n채htav elektrilahendus (채ikese tajutav valgusefekt), mis esineb pilvedes, pilvede vahel v천i maapinna ja pilve vahel.
V천imsuseks nim. f체체sikalist suurust, mis v천rdub tehtud t철철 ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (t채his: N, valem: N= A:t,

V천rdetegur l - kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenust kontuurist, selle kujust, m천천tmetest ja keskkonna magnetilistest omadusetst.
Valguse murdumine kui teine keskkond on l채bipaistev, v천ib osa valgust l채bida keskkondade lahutuspinna ja muudab seejuures oma levimissuunda.
Valguslaine v천rrandiks nimetatakse seadust, mille j채rgi ajas ja ruumis muutub valgusvektori projektsioon; Acos(wt-kx+a). (A valguslaine amplituut).

Vedelike pinnal on alati omadus kokku t천mbuda ja seega p체체ab ta omandada v천imalikult v채ikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks.
Vedeliku tahkumine t채hendab aatomite (molekulide) vaheliste sidemete stabiliseerumist sedav천rd, et aatomite asukohad 체ksteise suhtes fikseeruvad.
Veebruar 1857 - 1. jaanuar 1894) oli saksa f체체sik, kes selgitas ja laiendas elektromagnetiline teooria valguses, mis oli ajama poolt Maxwell.

Veenuse atmosf채채r on Maa omast umbes 100 korda tihedam, enamuse sellest moodustab s체sihappegaas (96. 5%) 체lej채채nud osa on peamiselt l채mmastik.
Veenuse korral on 체sna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist t채psemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud.
Voolu kasv on aegalne induksiioni t천ttu. Voolu kasvamine l천ppep lui kondensaatori energia on t채ielikult muundunud magnetv채lja energiaks.

V천nkumine on perioodiline liikumine, mis kordub v천rdsete ajavahemike tagant ja esialgsesse asendisse l채heb keha sama teed m철철da tagasi.
Valguse difraktsioon Huygensi printsiip Selle kohaselt on iga ruumi punkt, kuhu laine j천uab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine.
Valguse kiirus on konstant, mille v채채rtus ei s천ltu sellest, kuidas me valgusallika suhtes liigume. Liikuva keha jaoks kulub aeg aeglasemalt.

Varda algpikkus on 1 ja 체ldise energia j채채vuse seaduse,mis tundus t천mbedeformatsioon 늽l.Varda pikkuse tema kaasaegsetele p철철rase ideena.
Veenus on 체mbritsetud tiheda pilvise atmosf채채riga, mis varjab meie eest planeedi pinna. R천hk Veenusel on 100 korda suurem kui Maal.
Vesinuku - ja heeliumivarude kuludes t채he sisemus tiheneb ja kuumeneb, v채liskihid aga paisuvad ning jahtuvad. T채hest saab punane hiid.

V채ikesel turbiinil on suure ees ka oma eelised: tuule suuna muutumisel viib turbiin ennast saba abil ise k천ige sobivamasse asendisse tuule suhtes.
V채lgul철철kide arvust on p천hjustatud v채lgul철철kidest ja USA iga. aastast majanduslikku kahju m천천detakse selles valdkonnas miljardites dollarites.
V천nkumiseks nimetatakse f체체sikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest v채채rtusest k천rvale kord 체hes ,kord teises suunas.

Valguskvante nimetatakse footoniteks. Footoni energia ja sageduse vaheline seos: 琯 = h 땯 f , kus h = 6,625 땯10 J 땯 s on Plancki 닋34
Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat toimivad j천ude nim k천rvalj천ududeks, sest nad ei ole elektrilise p채ritoluga.
V천imsuse 체hikuks on vatt ( W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energiaks nimetatakse f체체sikalist suurust , mis iseloomustab keha v천imet t철철d teha.

Vase aatommass on 63,54 u. Vasel on looduses kaks isotoopi massiarvudega 63 ja 65. M채채rata nende protsentuaalne sisaldus looduslikus vases.
V채iksed t채hed on suhteliselt madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad p천letavad oma k체tust v채ga s채채stlikult.
V천nkes체steem V천nkes체steemiks nimetatakse mitmest vastastikm천jus olevast kehast koosnevat s체steemi, milles v천ib tekkida v천nkumine.

Vaat - leme kahte tausts체steemi, mis liiguvad teineteise suhtes j채채va kiiru-sega v0. Loeme 체he nendest tinglikult liikumatuks.
Vaba langemine on konstantse kiirendusega, siis vabalt langeva keha kiirus muutub 체htlaselt, mist천ttu ei saa ta olla konstantse kiirusega.
Vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski (varjujoont t채iskuu kettal ei ole), varjutusest annab m채rku vaid ketta heleduse v채henemine.

Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk (棺) alati v천rdne langemisnurgaga (慣). Peegeldumis seadus kehtib nii peegelpinna kui ka mattpinna puhul.
Valitud voolukaablid on 35mm2(16mm2 oleks piisanud). Nii suured kaablid sai valitud, sest autor tahab tulevikus helis체steemi veel edasi arendada.
Vannitamine on peredes sageli asendumas du큄큄iga, mis 체heltpoolt on seotud parema h체gieenilisusega ja teisalt v천imalusega s채채stuks.

Veetavad kettad on needitud Lahutusvarras 7 paikneb k채igukasti vedava v천lli 천천n- rummude k체lge, milledega koos nad saavad nihkuda suses.
Vektor m on aksiaalvektor.J천upaariks nimetatakse kahte suuruselt v천rdset ning suunalt vastupidist j천udu,mille m천jusirged ei 체hti.
Ventilatsioon on kontrollimatu, see t채hendab, et k체ttekulud on t채nu v채ikesele soojapidavusele ja kontrollimatule 천huvahetusele suured.

Vesinik - , tuule-, ning p채ikeseenergia, aga need ei anna piisavalt energiat ning k천iki neist ei saa koguaeg ja igalpool, kasutada.
Viimasest valemist on n채ha, et ka v채ga v채ikese seisumassiga keha omab v채ga suurt seisuenergiat. Kui muutb keha energia, muutub ka tema mass.
Vooluallika kasutegur - Elektriahel koosneb reeglina vooluallikast, 체hendjuhtmetest ja tarbiast e. koormusest R0-sisetakistus R-koormuse takistus.

V채ikestel kaugustel on tuumaj천ud palju tugevam, kui elektrostaatiline j천ud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta v채ga kiiresti olematuks.
V채lk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk j천uab tema 체hest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast.
V천rdluse argielust kui j채lgida jalgratta rattakodarate liikumist, n채eme, et kiirema s천idu korral ei ole v천imalik kodaraid enam eristada.

Vahelduvvoolu efektiivv채채rtused - Vahelduvvoolu efektiivv채채rtused on aktiivtakistusel R sama v천imsuse P tekitavad alalisvoolu I v채채rtused (220 V ja 380
Vaid 13 - aastane Andres on 체ks 20st poisist, kelle s천ltuvus- ja ps체체hikah채ireid ravitakse hetkel Tallinna laste turvakeskuses.
Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva k채채ne ehk silindripeaga, kolb, keps, v채ntv천ll koos hooratta v천i hoomassidega ja karter.

Voolu tugevus on 1 amper (1A). 1C= 1A x S; q= i x t. -)Positiivseks iooniks nimetatakse aatomit, mis on kaotanud 체he v천i mitu elektroni.
Voolujoon joon, mille igas punktis puutuja siht igal hetkel 체htib voolava vedeliku v천i gaasi kiirusvektori rihigaselles punktis.
Voolutugevuseks nimetatakse laetud voolutugevus I I= 1A ampermeeter osakeste kogu laengu ja juhi ristl천ike t l채bimiseks kulunud aja suhet.

V채lja suund on risti nii vooluelemendi kui ka v채ljapunkti vooluelemendiga 체hendava sirgega; suuna m채채rab (parema k채e) kruvi reegel.
V천imsuse 체hik on 1 W. V천imsus on 체ks t A t철철 (1 J) 1s vatt kui keha teeb 체he sekundi jooksul t aeg (1 s) t철철d 체he d탑auli.
V천ngub edasi - tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille m천천tmed on v채ikesed v천rreldes lainepikkusega.

V천nkumine liikumine, mis kordub v천rdsete ajavahemike tagant, kusjuures esialgsesse asendisse l채heb keha sama teedm철철da tagasi.
V천nkumised on protsessid, kui s체steem on Sumbuvad v천nkumised Aja leidmiseks saame saanud t천uke v천i viidud v채lja tasakaaluasendist.
Veeauru osakontsentratsioon on 0.0217*0.0446=9.67*10-4M. Vedela vee kontsentratsioon on 1000/18=55.6M. Keemilise tasakaalu seadust: RTln{55.6/(9.67*10-

Veenuse atmosf채채r on ligi 100 korda tihedam Maa omast (r천hk 90 atm), koostises domineerib s체sihappegaas (96.5%), 체lej채채nu on l채mmastik.
V천nkumine - nimetatakse perioodiliselt (v천rdsete ajavahemike tagant) korduvat liikumist, mis toimub edasi- tagasi sama teed m철철da.
Valguse murd - n채htus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.

Vatmosf채채r on ligi 100 korda tihedam Maa omast r천hk 90 atm), koostises domineerib s체sihappegaas (96.5%), 체lej채채nu on l채mmastik.
Vooluallika elektromotoorj천uks nimetatakse vooluallika poolt tehtud k천rvalj천udude t철철d 체hikulise laengu 체mberpaigutamiseks 체helt klemmilt teisele.
Voolutugevuseks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis on arvuliselt v천rdne aja체hikus juhi ristl천iget l채binud elektrilaengu suurusega.

V천nkeperiood - ajavahemik 체he t채isv천nke tegemiseks-T-sek. Seos v천nkesageduse ja v천nkeperioodi vahel: 체ksteise p철철rdv채채rtused.
V천rdeteguriks on aine eritakistus : R = l / S . Metallide takistust p천hjustab laengukandjate vastastikm천ju v천nkuvate ioonidega.
V천rdne 1 - ga on paramagneetikud (alumiinium) ja 체le 1 on ferromagneetikud (raud). Ferromagneetikud on p체simagnetite materjaliks.

Valged k채채bused on 체sna tavalised, moodustades 10% k천igist Galaktika t채htedest, kuid 체kski valge k채채bus pole palja silmaga n채htav.
Valguse interferents kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumi punktides v천nkumised tugevdavad v천i n천rgendavad teineteist.
Vektor f on risti vektoriga Fr . Seega on need vektorid t채isnurkse 넂 kolmnurga kaatetid, Fe aga on selle kolmnurga h체potenuus.

Vii - Voolu toimel traat kuumeneb, muudab oma pikkust ning mase kontaktide vooluahelasse ongi l체litatud 'suunatule- lainbid.
Voolutugevuse effektiivv채채rtus - selline alalisvoolu tugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub vahelduvvooluga v천rreldes sama suur v천imsus
V채lgutaolised n채htused on kettv채lk (koosneb helendavaist punktidest) ja kerav채lk (-tulekera m천천tmed, v채rvus ja kestus on v채ga erisugused).

V채ljade tunnuseks on see, et nad m천jutavad kehi ja omavad energiat. N채iteks Maa gravitatsiooniv채li tekitab inimesele m천juva raskusj천u.
V채ljan채gemine on Merkuuril nagu kuul, 1974. aastani teati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on v채ga ebatasane.
V채ljastatud patente - patendiamet andis laserifirmadele otses천nu m채rku: tooge vaid Gouldi vastu t체histamistaotlusi, k체ll me siis vaatame.

Vastav lisand on siis aktseptor (ld. acceptor vastuv천tja). 13. Mis kannavad elektrivoolu n-t체체pi ja mis p-t체체pi pooljuhtides.
Vertikaalsuunas arenevad ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km k천rgusel, kuid pilvede tipud v천ivad ulatuda 체lemiste pilvede k천rguseni.
Vooluallika v천imsus ehk teise s천nadega vooluringis eralduv koguv천imsus v천rdub vooluallika elektromotoorj천u ja voolutugevuse korrutisega.

Vooluallikaga on jadamisi 체hentatud tarviti R ja ampermeeter A. Voltmeeter on 체hendatud r철철biti nii vooluallikaga kui ka tarvtiga.
V채ljatugevus on v천rdeline laengu (q) suurusega ning p철철rdv천rdeline laengu ja antud v채ljapunkti vahelise 겛 kauguse (r) ruuduga.
V천nkeperioodi t채his on T ja m천천t체hikuks sekund [s]. Tavaliselt m천천detakse 채ra aeg t, mille kestel sooritab v천nkes체steem N v천nget ja

V천nkumiseks nimetatakse perioodiliselt (v천rdsete ajavajemike tagant) korduvat liikumist, mis toimub edasi-tagasi sama teed m철철da.
Vaakum on ruum, milles aatomite ja mol kontsentratsioon on nii v채ike, et aine osakesed liiguvad 체ksteisega kokku p천rkumata.
Valgud on suure molekulmassiga 체hendid, mis koosnevad aminohappe j채채kidest. AH j채채gid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.

Valgusel on veel mitmeidki toimeid peale soojusliku toime . Keemiline toime ,mille t천ttu muutub keemline koostis aineosakestel.
Valguskiir - geomeetriline m천iste, mis t채hendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida m철철da levib valgusenergia.
Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis m천jutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib n채gemisaisting.

Vastasel korral on meil karakteristliku v천rrandi dekrement (juurealune avaldis lahendi valemis) positiivne ning v천nkuv lahend puudub.
Vastupidine temperatuuri tegeliku langemise juures selle skaala j채rgi n채it aina kasvab ja negatiivseid temperatuure ei olegi.
Vee kogus on suur, ei saa igale poole ehitada 4. rajamine kallis 5. tuumaj채채kide paigutamine on probleem (maetakse)(kaua lagun.

Voolutugevus - voolutugevus on f체체sikaline suurus, mis n채itab kui palju l채bib laeng aja체hikus juhiristl천iget I=q/t I= 1C/s= 1A
Vahev철철 ehk mantli 체lemist osa nimetatakse astenosf채채riks, milleks on poolvedelas olekus m천nesaja kilomeetri paksune kiht.
Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides v천nkumised tugevdavad v천i n천rgendavad 체ksteist.

Vesinikpommi s체damikus on tavaline l천hustumistuumapomm. Selle l천hkamisel tekib 체lik천rge temperatuur, mis k채ivitab termotuumareaktsiooni.
V채ljasurve t천ttu on kaal v채iksem, hoopis suuremad loomad, kui maismaal, n채iteks sinivaalad. Marss on 체sna ebatasase pinnaga planeet.
V채ljumist철철ks nimetatakse v채himat energiahulka, mis tuleb anda elektronile, et teda tahkest kehast v천i vedelikust vaakumisse viia.

Vabaastmete arv molekuli kiiruskomponentide arv. Koosneb 3 kulg- ja 3 p철철rdliikumise parameetrist, kokku on kuus vabaduseastet.
Valge k채채bus on saanud nime sellest, et tema kiiratav valgus on v채ga valge, peaaegu sinakas, v천rreldes normaalse t채hevalgusega.
Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt levib valgus ei satu.

Valguse inderferents - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on t채pselt 체ks kindel lainepikkus, sagedus ja v천nkeperjood.
Vastuj천ud on sellele h천천rdej천ud (- m채rgiga) Kaals천ltub: keha toetuspunkti kiirendusest, sh asukohast (laiuskraadist) Maal.
Vedelikes on oskakesed vabas liikumises, tahkes aines paiknevad k천ik osakesed kindlates kohtades, siseehitus on kristalliline.

Vene uurimused on tuvastanud et suurim oht magnettormidest on magnetv채lja mikrok천ikumised, mis kattuvad s체dame l철철gisagedusega.
Viskoelastsus on sellistel ainetel/materjalidel, kui neil on samaaegselt nii elastse tahke aine kui ka viskoosse vedeliku omadused.
Vismut - 210 ning poloonium-210. Kulub 체le 22 aasta, enne kui radooni t체tarisotoobid l천puks stabiilseks pliiks lagunevad.

Voolu tekkimiseks on vaja 1) vabu laengukandjaid 2) elektriv채lja Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist.
Voolutugevuse p천hi체hik 1 A e. 1 amper Elektrilaengu p천hi체hik 1 C e. 1 kulon Elektrivool on laetud osakeste korrap채rane liikumine.
V채lju nimetatakse p철철risv채ljadeks.Magnetv채li m천jub elektrivoolule, see t채hendab ainult liikuvatele laetud osakestele.

V천nkumisv천rrandis on faas v천nkumist iseloomustavas funktsioonis argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest v천i nullpunktist.
Vahelduvvoolu efektiivv채채rtus on v천rdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga v천rdse soojushulga.
Vahelduvvoolugeneraatorid on t채nap채eval p천hilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks.

Vahendaja on v채li. 궥 Vastastikm천ju kirjeldatakse suurusega j천ud F mis iseloomustab vastastikm천ju tugevust v천i 채gedust.
Varjutus on v천imalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal -- joonel, mis kujutab P채ikese liikumist t채histaevas.
Vastutaja maa - amet Tasandus K천rgusmudeli loomine peab tegema eel- regioonid (nende parandus) + TIN mudel 궙 teeme ortofoto

Veel alagruppe ehk faase, millel on faasi 체hesugused f체체sikalised omadused, erinevatel ainetel erinevad f체체sikalised omadused.
Veoj천uks nimetatakse j천udu, mis on liiklusvahendi motoorne t천mbe- v천i t천ukej천ud, mis m천jub liikumise suunas (EE, 2015).
Vesiikul keraja struktuuri t천ttu moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkoht ja osa veemolekule on kera sees l천ksus.

Voolus채ngides on sadu miljoneid aastaid tagasi voolanud vesi, praegu on Marss 채채rmiselt kuiv isegi maiste k천rbetega v천rreldes.
Vorontsov - Veljaminov 얯niversum P채hklikoores Stephen Hawking www.kadrina.edu.ee/andres www.nasa.com www.miksike.ee
V채rvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv.K천ik kvargid esinevad kolmel v천rdv채채rsel kujul, vastavalt kolme eri

V천nkumine on sumbumatu. 6. Lihtsaimat s체steemi, milles saavad toimuda elektromagnetilised vabav천nkumised nim v천nkeringiks.
Valguse peegeldumniseks nimetatakse n채htust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale p철철rdub valgus samasse keskkona tagasi.
Vastav b - t체체pi laiendm채채ramatus usaldatavusega 棺 avaldub (5): kus t닞,棺 on Studenti tegur, mis antud juhul on 2,0.

Veel raskus - ehk gravitatsiooni-kiirenduseks. Viimasest ongi tulnud t채his g. Teades n체체d, et vabalt langeva keha kiirendus
Veerandis on Merkuur suurimal n채ilisel kaugusel P채ikesest vastavalt ida ja l채채ne pool ning tema pind on poolvalgustatud.
V채ikesed t채hed on madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad p천letavad oma k체tust v채ga s채채stlikult.

V천nkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi v천nkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug.
Vabanevat energiat nimetatakse seoseenergiaks. Tuuma l천hkumiseks tuleb teha t철철d, mis on arvuliselt v천rdne tuuma seoseenergiaga.
Valguse difraktsioon on n채htus, mis seisneb laine kiire k천rvalekaldumises avade v천i t천kete taha geomeetrilise varju piirkonda.

Valguse interferents on n채htus, kus erinevad valguslained mingis ruumipunktis kohtudes v천ivad teineteist v천imendada v천i kustutada.
Veenus on pinnavormidelt 체pris sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad k천rgemate m채giste piirkondade ehk mandritega.
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline ning kuna planeedi telg on orbiidi tasandiga risti, puudub aastaaegade vaheldumine.

Virmalised 혻polaaralade혻valgusefektid혻mis혻on혻sarnased혻Maa혻polaaraladel혻n채htava혻 p천hja짯혻ja혻l천unavalgusega.
V채hesed asteroidid on suurema l채bim천천duga kui 100 km. V채ikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid m천nisada meetrit.
V채ljumist철철 on t철철, ida valgus peab tegema elektroni v채ljal철철miseks ainest ja elektronile kineetilise energia andmiseks.

V천nkering - pendlilaadselt v천nkuv elektriline s체steem, mille v천nkesagedus on ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat.
Valentstsoon on poolikult t채idetud ja pinge rakendumisel metallile on elektronidel k체llalt vabu energiatasemeid kuhu minna.
Vaseskadu on juhtmete soojenemise t천ttu voolukadu ja rauaskadu on rauds체damikus tekkivate p철철risvoolude t천ttu trafos.

Vesinikupommi s체damikus on tavaline l천hustumis-tuumapomm.Selle l천hkemisel tekib 체lik천rge temp,mis k채ivitabki termotuumareaktsiooni.
Viimases veerandis on Merkuur suurimal n채ival kaugusel P채ikesest vastavalt ida ja l채채ne pool ning tema pind on poolvalgustatud.
Voltmeetri takistus on l천pmata suur 9. Mis 체lesanne on vooluallikal? Vooluallika 체lesandeks on laetud osakeste 체mberpaigutamine

Voolutugevus on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt on v천rdne aja체hikus juhi ristl천iget l채binud elektrilaengu suurusega.
V천nkliikumine - v천nkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike j채rel, kusjuures keha l채bib sama tee edasi- tagasi.
V천rdeline seos on teepikkuse ja aja vahel: s = vt; p철철rdv천rdeline seos on ideaalse gaasi r천hu ja ruumala vahel: pV = const.

V천rdetegur n채itab reaktsiooni kiirust tingimustes, kus k천igi reageerivate ainete kontsentratsioonid v천rduvad 체hega.
Vabak채igu reguleeri - miseks on tross lahutushoovaga 체hendatud keermetatud otsaku 17 abil, mille asend fikseeritakse vastumutriga.
Vabav천nkumine - Kui v천nkumine toimub s체steemisiseste j천udude m천jul - niidi otsa riputatud kivi, miski annab talle t천uke.

Valguse dualistlik e. kahene iseloom t채hendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad t채iendavad teineteist.
Varasematest kogemustest on teada, et p철철rlemissagedus v천ib olla suurusj채rgus 0,01 Hz-1 Hz. Kuupsatelliidi eraldumisel kanderaketist
Veevalajal on ilmekalt avalduv taime- ja lillekasvataja, seleksion채채ri ja metsandust철철taja, aga samuti kasvataja anne.

V천rdlusalusena on varem kasutatud vesiniku ja hapniku aatomit; aastal 1961 lepiti kokku kasutada isotoobi s체sinik-12 aatomit.
Vabalangemine - 체htlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusj천u toimel.
Voolu allikad - Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, starter, s체체tes체steem, tuuleklaasi puhastus,

Vooluallika elektromotoorj천ud on v천rdne k천rvaliste j천udude t철철ga 체hikulise laengu 체mberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses.
Vooluallikas ehk elektrivooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline v천i siseenergia muundatakse elektrienergiaks.
Voolutugevus juhis on v천rdeline vooluallika elektromotoorj천uga ja p채채rdv천rdeline vooluahela v채lis- ja sisetakistuse summaga

V채nda raadius on v천lli raadiusest suurem, mist천ttu 체he t채isp철철rde tegemisel l채bib k채si pikema teepikkuse kui 채mber.
Valguse interferents kahe v천i mitme laine liitumine ruumis, mille tulemusena tekivad tugevdavad v천i n천rgendavad piirkonnad.
Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende v채iksema aurustumissoojuse t천ttu) veidi

Veenuse pind on teravate kividega kaetud s체nge oranzikas pruunikas k천rb, on meteoriidikraatrid, kuid mitte s체gavad.