- V tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Vajumismoone ehk mattumismoone. Vajumismoonde kivimid: kildad (enamasti peitkristalsed) 137. Moondekivimi porfüroblastiline struktuur – millised mineraalid moodustavad porfüroblaste? Kontaktmoondel, mis areneb maakoores tarduvate magmamasside kontaktil ümbriskivimitega tekivad nn. kontakt-sarvkivimid, millele nimetus tuleneb väga peeneteralise vôi peitkristalse mineraalse massi poolt loodavast karpjast e. sarvjast murdepinnast.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Vastastikuses asendis – 7 cm; 3) muude rajatiste (näiteks tehnovõrkude kaevud, aiad-piirded, teede-platside servad, erinevad postid ja väiksemad tugitarindid jne) asendi maksimaalne viga lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes – 8 cm; 4) reljeefielementide ja kõlviku piiride asendi maksimaalne viga plaanil lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes – 1 mm plaanil.

Geodeesia Topograafia Kordamisküsimused

0

Varbla - Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen.

Agromullastikuline rajoneerimine

0

Vastavalt kütuse - ja energiamajanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015 on puidu kogu võimalik majanduslik aastane primaarenergia kogus 5,72 TWh. Viimasel kahel aastal on raiemahud näidanud langustendentsi (vaatamata väga soodsale olukorrale puiduturul) ja risk ületada juurdekasvu piiri pikema perioodi kestel on vähenenud. [4]

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

0

Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Veerikkad – minimaalne vooluhulk >1,0 m3/s. Eesti jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid – võldas, lepamaim, haug, trulling ja luukarits.

Loeng Vooluveekogude elustik

0

Valgustus on heakorrastuse üks tähtsamaid osi. Asulates kasutatakse valgustust põhiliselt tänavavalgustusena, arhitektuurse-kunstilise valgustusena, reklaamvalgustusena, signaal-ja turvavalgustusena. Valgustus on vajalik mugavaks ning ohutuks liiklemiseks asulates pimedal

Maastiku kujundamine

0

Veetaseme mõõtmisand - koosneva terasvarda läbimõõt on 27 mm ning ajal (siis kõlbavad ujukiteks jäätükid). mete töötlemisel arvut kõigist ööp-mõõtmistest pikkus 3 m. Vardal on 10-cm jaotised, mille järgi Mõõtmiseks valitakse sirge jõelõik, millel ööp keskm veetase.

Hüdromeetria eksam

0

Veeaurustumine on tingitud: 4. Mulla ja atmosfääri vaheline ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse • mulla ja õhu niiskusest ja gaasivahetus soojust temperatuurist Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga • Mullaniiskusest: mida • mullalasuvustihedusest.

Mullateaduse teine töö

0

Valgussambad on halonähtused, mis tekivad nii allpool kui ülalpool päikese- ja kuuketast. Nad tekivad juhul, kui horisontaalsetelt plaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegeldunud päikesekiired tekitavad vertikaalse valge samba Päikese kohal.

Meteoroloogia konspekt

0

Varuteguriks on nihketugevuse τf suhe tasakaalu olekus mobiliseeritavasse nihketugevusse τs. Nihketugevus τf = c+σtan. Kuna σ = N/l, kus l on lihkejoone pikkus lõigu i ulatuses, siis varutegur on N c+ tan ϕ F= l τs Momentide tasakaalu tingimusest

Bishofi ja morgensterni meetod

0

Veesisesed taimed on veekogu bioloogilise seisukohalt väga tähtsad – nad toodavad palju hapnikku ja tarbivad rohkelt toitaineid veest (vetikatele ei jää midagi) Head veepuhastajad on harilik kuuskhein Hippuris vulgaris ja räni-kardhein Ceratophyllum

Veesilmade aastaringne hooldus

0

Vanematel tiivikutel on kalda või paadiga Kiiruspunktide arv vertikaalil oleneb voolu Veetase võidakse registr mehaaniliselt, ühendatud patareitoitel elektrijuhe, mille sügavusest h ning sellest, kas säng on vaba, pneumaatiliselt või elektrooniliselt.

Hüdromeetria eksam

0

Veeaur atmosfääris on osa hüdroloogilisest tsüklist, mis kujutab endast suletud süsteemi, kus Maal piiratud kogustes leiduv vesi ringleb aurumise ja transpiratsiooni, kondenseerumise ja sadestumise teel ookeanist ja maismaaltatmosfääri ning tagasi.

Hüdrometeoroloogia

0

Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas.

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

0

Vaate koostamiseks on kolm võimalust, esiteks nn kitsas vaade ja lai vaade, mis on seotud vaatekoridoriga ning kolmandaks on vista, mis on kitsas, sügav vaatekoridor ning väga tähtis on selle vaate koondumispunktides olev fookus.

Maastikukujunduse võtted ja vahendid

0

Vaatlusjaamade programmis on meretaseme, tuule suuna ja kiiruse, õhutemperatuuri ja veetemperatuuri mõõtmised, lainetuse, nähtavuse ja jääolude vaatlused. Neid andmeid kasutatakse nii mere ninga ka jää prognooside koostamisel.

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

0

Veele ohutud – klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained.

Maakera veeressursid ja nende jaotumine

0

Varbla - Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi – leetunud muldi, happelisi muldi.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed.

Mullateaduse kospekt

0

Veekaitsevöönd – vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Veekaitsevööndis on majandustegevus piiratud ja vöönd sätestatakse ranna ja kalda kaitse

Maakera veeressursid ja nende jaotumine

0

Valdavalt 65 - 75m kõrgune ala, millel on tüüpilised lavamaa omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate). Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse.

Kesk-Eesti lavatasandik

0

Valemites p1 on pinnase ja selle poorides oleva vee kaal ülalpool vaba veetaset lõigu piires P1 = A1 γ. P2 on pinnase ja vee kaal allpool veetaset P2 = A2 γ ja P ′ pinnase 2

Bishofi ja morgensterni meetod

0

Vahevöö on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides). Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Veidi üle - 1,8 C, mis on merevee külmumistemperatuur). Siiski võivad tallused mitmetel liikidel olla suured, kuid selgub, et need on kasvanud mitme aasta jooksul.

Fütobentos

0

Vajumismoone – võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrge litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga.

Maateaduste kordamisküsimused

0

Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk arteesiavee.

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

-1

Vahemereline kliima - kujundab talvel mP suvel cT - Talv pehme ja sajune 5-10C suvi palav ja kuiv (20-30C)sademeid 400-600mm - taimestik kohastunud põuase suvega -igihaljad kõvalehelised metsad ja põõsastikud - Mullad viljakad,erosiooniohtlikud - Osa vilju valmib kevadel või suve algul(teraviljad, tsitrulised) osa kuivab suve lõpuks - vajalik kunstlik niisutus

Eksami materialid

0

Valgustingimused on siin enamasti halvad, põhjasetteid kantakse edasi, osaliselt settivad teel mere poole, koos nendega uhutakse kividelt sinna kinnitunud vetikad.

Fütobentos

0

Vee voolukiirus on madal põhjapool, kus on hõõrdumine sängi põhjaga, kasvab pinna suunas(max 0,6-0,7d), ning pinna lähedal langeb veidi õhuga hõõrdumisel.

Maateadus alused

0

Valkjas – hall, Vaha M karpjas K 5-6 S; BK; HT - SiO2*nH2O koorikud, nõrud, opalestsents vaoigu T 2-2,5 subvulkaaniline Amorfne kaugstrukt massiivne

Kivimid ja mineraalid

0

Veetaimed on nii vetikad (alamad taimed) kui ka kõrgemad taimed. Paljud veetaimed on oma areaali laiendanud võõrliikidena erinevates maailma kohtades.

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

0

Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus – moodust.

Mullateaduse kospekt

0

Veevälimahutavus on see mida muld on 2)biokeemiliste protsesside käigus(raku sisemus) 3% Lõ-E on hea kui on 2% Mulla org ainete võimeline kinni hoidma.

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

0

Veereziimid - *läbiuhtumine, õhuläbilaskvusega ka siis kui muld niiskub kuni *mitteläbiuhtumine, *aurumine. kapillarse veemahhutavuseni.

Mullateaduse I kontrolltöö spikker

0

Valem at - Eg-Bg-Cg b)liivadel l, valem AT-E-Bhf-G. Kui on üles haritud, on vaja otsustada, aks tasuvad ära või ei, on vaja 35 hp.

Mullateadus

0

Vertikaalne sirkulatsioon – kevadise soojenemise I faas, kestab kuni kogu vesi on ~4ºC – tekib termiliselt homogeenne keskkond – homotermia.

Hüdroloogia materjalid

0

Vaatlusandmeid on vähe ja ka rida ei õnnestu pikendada, tuleb arvutuslikud maksimumvooluhulgad arvutada empiirilistest valemitest.

Hüdroloogia materjalid

0

Valem a - EL-Bt-C-D. Leetjad mullad, mis on Tartu ja Viljandi põhjaosas, on juba pinnalt happelised ning vajavad lupjamist.

Mullateadus

0

Vastavalt p - T tingimuste muutustele eraldatakse konkreetseis moondepiirkondades välja erinevaid faatsiesi, nende seeriaid.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Vaatlussatelliitidele on paigaldatud ülivõimsad kaamerad, mille abil on võimalik näha maju, maanteid, põldu, mägesid ja järvi.

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

0

Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub.

Mullateaduse eksam

0

Veevaesed – minimaalne vooluhulk 0,25 m3/s ja kas maksimaalne sügavus <0,6 m või domineeriv sügavus <0,4 m;

Loeng Vooluveekogude elustik

0

Varasemast on säilinud vaid kilde (pärandkultuuri objekte) ja tükikesi (traditsioonilist maakasutust).’

Pärandkoosluste loomastik

0

Valgepõsk lagle on kõige arvukam, kuid kaugeltki mitte ainus linnuliik, kes Matsalust kevadeti läbi liiguvad.

Pärandkoosluste loomastik

0

Vastav stuktuur on sarvkivistruktuur. 134. Mis toimub kataklastilise e. dünamometamorfismi käigus kivimitega.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Vereringe on tigudel avatud. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel.

Puisniitude loomastik

0

Veeannile vastand on küllastusvajak. See nätab kui palju veega küllasumata kivimisse vett juurde mahub.

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

0

Valglad on need kohad kus vesi jääb natukeseks pidama ning tekitab veekogu, laiema kui jõgi.

Maateadus

0

Vaate koostamisek on ajalooliselt välja kujunenud 3 võimalust: nn. kitsas vaade, nn. lai vaade, vista.

Kompositioon maastikukujunduses

0

Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Vees liikumiseks on neil laiad ujulestad, mida mõned veeloomad maismaal käies hüplemiseks kasutavad.

Puisniitude loomastik

0

Vastsetel on mitu arengujärku, mille jooksul nad ei pruugi täiskasvanud loomadega sarnaneda.

Puisniitude loomastik

0

Valgusnähtuseks nimetatakse sündmust, mis on seotud valguse kadumise, tekkimise või muutumisega.

Optilised nähtused atmosfääris

0

Vastsete lõuad on sama võimsad kui täiskasvanud isenditel, vaid veidi saledamad aga teravamad.

Puisniitude loomastik

0

Vastsed on pikliku ja väga painduva kehaga. Tagakeha tipul on kaks lülilist jätket.

Puisniitude loomastik

0

Vaik - laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Vahekaugused on muutuvad või muutumatud eristatakse meetrilist ja geomeetrilist rida.

Kompositioon maastikukujunduses

0

Varjud on väljendusrikkamad, kui objekti vaadata risti langeva valguse suunaga.

Kompositioon maastikukujunduses

0

Varnja - Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul.

Agromullastikuline rajoneerimine

0

Veeringe – vee pidev ringlemine Päikese, gravitatsiooni ja organismide mõjul.

Maastikuteaduste kordamine

0

Vesi kõrbes – talvel võib esineda paksu lumikatet, kevadel õitsevad taimed jne.

Maateadus alused

0

Vaskussi saba on pikk (kuni poole kehapikkusest moodustab saba) ja kergesti murduv.

Puisniitude loomastik

0

Veerežiim vahelduv - sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma.

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

0

Vastavalt toitumistüübile on putukate suised evolutsiooni käigus omandanud erinevaid vorme.

Puisniitude loomastik

0

Valgepõsk - lagle on musta- valgekirju hanesuurune lind, põsel valge laik.

Pärandkoosluste loomastik

0

Vaskusside pikkus on kuni 10 cm. Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega.

Puisniitude loomastik

0

Vesi ringleb – tõuseb maalt õhku, ja langeb sademetena jälle maapinnale.

Meteoroloogia konspekt

0

Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks.

Puisniitude loomastik

0

Vertikaalsetel pindadel - okstel traatidel jne. harilikult tuulepoolsetele külgedele.

Hüdrometeoroloogia

0

Veelahe – kõrvuti paiknevate valglate vaheline ning orunõlvad.

Hüdroloogia eksam

0

Vee tsirkulatsioon on Maa pöörlemise muutumise suhtes küllaltki tundlik.

Globaalsed kliimamuutused

0

Valkjas - õrnroheline vahetult kuu- või päikeseketta ümber.

Optilised nähtused atmosfääris

0

Varep – Teise ms järel üks suurimaid geograafia teadlasi.

Maastikuteaduste kordamine

0

Varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod.

Puisniitude loomastik

0

Veeauru tihedus on samadel tingimustel suurem kui kuiva õhu tihedus.

Meteoroloogia I kontrolltöö c-variant

0

Vahevalgla - valgla, mis jääb kahe tähistatud valgla vahele.

Hüdroloogia materjalid

0

Vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puuduvad) ; maa tuum.

Mullateaduse I KT

0

Vastavalt sellele on ka tagarindmik väike võrreldes keskrindmikuga.

Puisniitude loomastik

0

Vahevöö – asub allpool maakoort ja tuumast ülevalpool.

Maateaduste kordamisküsimused

0

Vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne.

VIKERKAARE POWERPOINT

0

Veised on vähem valivad, eelistavad siiski kõrrelisi.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Veerežiimilt on põukartlikud või harvem parasniisked.

Mullateaduse eksam

0

Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Vee alune – 3619,4 tuh m3 KOKKU – 7184,4 tuh m3

Koigi karjäär

0

Vaheldumise - gneisilise e. vöödilise tekstuurina.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Veeläbitavus on väike ja vee äravool peeagu puudub.

SOOTEADUS

0

Veekogust väljudes on noor vesilik 32…36 mm pikkune.

Pärandkoosluste loomastik

0

Vabadiku - või popsikohad olid väiksemad.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Veevõtukohast on Pajuri kinnistul asuv puurkaev.

Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla

0

Vertikaalne tsonaalsus on horisontaalsest individuaalsem.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Veemahutavus - mulla võime vett kinni pidada.

Mullateaduse I kontrolltöö spikker

0

Va aegviidu - Käru Vb Häädemeeste-Saarde

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Va aegviidu - Käru Vb Häädemeeste-

Agromullastikuline rajoneerimine

0

Vastavalt ida - või läänepikkusteks.

Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine

0

Vanusega asju on keerulisem dateerida.

Maateadus alused

0

Veekihi paksus on ligikaudu 60 meetrit.

Koigi karjäär

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti