Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vote UP
1
Vote DOWN
Veedade periood – 1300 – 800 eKr – veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi alus – keel personifitseeritud jumalannaks: kuna keel suudab kirjeldada püha, peab ta ka ise olema püha – veedade kuus abiteadust: grammatika, foneetika, meetrika, etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine) • Veedad olid suulised tekstid.
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
Vote UP
2
Vote DOWN
Vatsa limaskest on kaetud vatsahattudega.
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Välted on kahesilbilised taktisuurused prosoodilised üksused, mille distinktiivsed kestusmallid põhinevad taktisiseste naaberhäälikute kestussuhete erinevatel kombinatsioonidel • Vältehaare on takti rõhulise ja rõhuta silbi järjend • Sõna alguskonsonant ei osale vältevastanduses • Välde eristab sõnu ja sama sõna erinevaid muutevorme: sada, saada; ko-li (Q1), koo-li (Q2), koo-li (Q3)
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Vi kk - st `siili/de, `saia/de, pada/de, sõda/de, lage/de, `nalja/de, `sõpra/de, õnne`likku/de VII kk-st küünal/de te IV kk `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te, magasi/te V kk soolas/te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te VI kk-st suur/te, uu/te, küün/te, kä/te VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de
Morfoloogia. Eesti keele käänded
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrdlev – ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev – ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
Vote UP
1
Vote DOWN
Viipekeel on loomulikke keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada vestlusega kaasnevate žestide ja miimikaga.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Vandaalid - rüüstasid Roomat, sellest ka sõna vandaal Jüüti poolsaar (Taani), Visla 100 eKr 406 ületavad Reini koos sueebidega 409 liitlastena Hispaaniasse 429 Tuneesia (föderaadid) 422 Vandaalide kuningriik Põhja-Aafrikas 535 Kuningriigi lõpp (Bütsants, keiser Justinianus, väejuht Belisarios)
Sissejuhatus romaani filoloogiasse
Vote UP
0
Vote DOWN
Veresooned – arterid, veenid, kapillaarid Veresoonestikuks nimetatakse organismisisest torudesüsteemi, milles ringleva vere kaudu varustatakse kudesid hapiku ja toitainetega, vabastatakse neid jääkproduktidest, kooskõlastatakse organite talitlust ning reguleeritakse kehatemperatuuri.
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Vt a - b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp –ŋgu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Väliskõrv – info püüdmine, sisekõrv – laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas – helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? 54. Tajukatsete metoodikast.
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Vote UP
0
Vote DOWN
Vandenõuteooria on hüpotees, mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise põhjus või siis sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud vandenõu ja manipuleerimise tulemus.
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)
Vote UP
0
Vote DOWN
Vooruvahetusmehhanism - voor = auditooriumi sidumine - voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte; - vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja keelegeograafia - keeleteaduse haru, mis uurib keelenähtuste maa-alalist levikut.
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
Vote UP
0
Vote DOWN
Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ’’Valentsteooria’’ e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=? Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Veri - kinnises soonestikus asetav alati voolav punase värvusega vedelik,mis kosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast.Vere koostis: vereplasma ja vererakud,mis jagunevad : erütrotsüüdid,leukotsüüdid ja trombotsüüdid.
Morfoloogia eksam
Vote UP
1
Vote DOWN
Välted on leksikaalselt distinktiivsed.
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Vote UP
1
Vote DOWN
Velarisatsioon – primaarne või sekundaarne.
FONEETIKA konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Vasakpoolne osa on ‘alus’ ( ), t¨ hendab inimest kummardamas aluse (alta- a ri) ees. seletab m¨ rki kui vankri a ette hobuse panekuga , aga arvestades rituaalset t¨ hendust, pole m¨ rgil seost ei hobuse ega laevatamisega.
Nihongo shoho kanji sõnastik
Vote UP
0
Vote DOWN
Vastupidiselt konsonantidele on vokaal häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja takistuseta pidevalt välja suust või suust ja ninast 8. Kirjelda vokaale kolme artikulatoorse mõõtmega (lähtuvalt keele ja huulte
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Väikeses ehk kopsuvereringes rikastub veri hapnikuga ning suure vereringe kapillaaristiku kaudu toimub kogu organismi varustamine hapniku ja toitainetega ning ka lõpp-produktide üleminek kudedest
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Väliskõrv – info püüdmine, sisekõrv – laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas – helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 1. tajukatsete metoodika Eek lk 40-43.
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Vote UP
0
Vote DOWN
Viikingite asustusi on leitud nii Põhja-Ameeirkasse. Kõige esimesed kogukonnad tekkisid Gotlandilt, Mälareni järves 700. aasta paiku oli ka Norra aladel hõimudest, mis moodustasid liithõimud.
Skandinaaviamaade ajalugu 1
Vote UP
0
Vote DOWN
Voor - ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni (auditooriumi sidumine) Vooruvahtusmehhanism: vooru võtab A) see, kellele osutati B) see, kes jaole saab C) eelmien kõneleja
Üldkeel
Vote UP
0
Vote DOWN
Viitava np - ga. Argivestlustes kasutatakse määratlejat see enamasti selleks, et kuulaja saaks oma teadmiste põhjal paigaldada uue referendi representatsioonide võrgustikku.
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrreldes š - ga ei teki nii kitsast ahtust ning ei ilmne nii madalat sagedust (alla 4000 Hz). Häälikutel f, t pole müra, aga h puhul kaasneb nõrk müra kõigi sagedustega.
FONEETIKA konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Väike verering - algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri- kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse
Morfoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrdlev - ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Vehicle - sõiduk *tehtud teedel liikumiseks *sellel on liikumapanev jõud *liigub kiiremini kui inimene jalgsi *sellel on neli ratast *manööverdab
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Vestlusanalüüsi ehk konversatsioonianalüüsi (CA) juured on etnometodoloogias ja lingvistilises pragmaatikas CA peaeesmärk: avastada vestluse struktuur.
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
Vote UP
0
Vote DOWN
Võimenduvad ehk resoneeruvad, st algab kaasavõnkumine, aga need, mis ei ühti, sumbuvad – seega tekivad erinevad resoneerumised ehk resonandid.
FONEETIKA konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Viitamine on suhtlusakt, mille käigus mingi märgi (näiteks sõna või žest) abil osutatakse mingile olendile, asjale või nähtusele.
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrkmiku sisepind on kärgja ilmega, võrkmikukannude ülesandeks on peenestatud toidumassi eraldamist jämedamast ja selle suunamine kiidekasse.
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Vanimad kirjapanekud on säilinud 14. sajandist (Tallinn 1313: forum ehk Raekoja plats). Pärnu ja Tartu kirjapanekud on hilisemad, 16. sajandist.
ONOMASTIKA ARVESTUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Vanahärra on põhimõttekindel inimene, tema arvates on noored eestlased valmis loobuma oma esiisade traditsioonidest ja jumalast.
A. H. Tammsaare \"Ma armastasin sakslast\" essee.
Vote UP
0
Vote DOWN
Värvingupartiklid on vabalt liikuvad partiklid, mis annavad lausungile nn värvingu või ilme, nagu prosoodia ja sõnajärg seda teevad.
Sotsiolingvistika uurimistöö näide
Vote UP
0
Vote DOWN
Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid. Selle tuumaks on tegusõna.
Sissejuhatus keeleteadusesse
Vote UP
0
Vote DOWN
Väljendusviis - afiksatisoon e aglutinatisoon ja fusioon; muutumine, nt Esmaspäeval võtan raamatukogust uue0 raamatu0 lugemiseks.
Üldkeel
Vote UP
0
Vote DOWN
Valter tauli on käsitlenud välteid binaarse vastandusena: silbitasandi kerge ja raske (silbi)aktsent (II ja III välde, resp.
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Vote UP
0
Vote DOWN
Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast.
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Voor - vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks, teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja neist väljaspool asuvad lihased.
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Veiko märka on aga sotsialistlikku realismi käsitlenud kui ranget ning omapärast kirjandusvoolu, mitte kui meetodit.
"Valgus Koordis" Leberecht
Vote UP
0
Vote DOWN
Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed – lihaseid.
Morfoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrdlev - ajalooline keeleteadus püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust.
Üldkeel
Vote UP
0
Vote DOWN
Villers - Cotterêts’ määrus, kuningas François I 1539. a. edaspidi juriidilised dokumendid pr keeles.
Sissejuhatus romaani filoloogiasse
Vote UP
0
Vote DOWN
Vokaalid – häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt
Foneetika konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Vestlusanalüüs - Uurijaid huvitab, milline on inimeste vestluse struktuur ja kuidas seda sotsiaalselt luuakse
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrdlev - ajalooline keeleteadus - keelte ajalugu hakati selgitama sugulaskeelte võrdlemise alusel.
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
Vote UP
0
Vote DOWN
Vi kk - st sõda : sõdu : sõda/sid nali : `nalju : `nalja/sid sõber : `sõpru : `sõpra/sid
Morfoloogia. Eesti keele käänded
Vote UP
0
Vote DOWN
Vitruvius – 1. saj. e. Kr. De architectura libri X: non enim architectus potest esse grammaticus
Sissejuhatus romaani filoloogiasse
Vote UP
0
Vote DOWN
Vähemuskeel - on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid.
Üldkeel
Vote UP
0
Vote DOWN
Vat - tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist.
Morfoloogia. Pöördekategooria liikmed
Vote UP
0
Vote DOWN
Vulgaarladina keel - rahvaladine keel, kõik ladina keele normeerimata variandid, mitte üks konkreetne
Sissejuhatus romaani filoloogiasse
Vote UP
0
Vote DOWN
Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid
Morfoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrdlev - ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia
Üldkeel
Vote UP
0
Vote DOWN
Vasak pool on ilmselt t¨ hendusega ‘must’. M¨ rk ise must a a metall e. raud.
Nihongo shoho kanji sõnastik
Vote UP
0
Vote DOWN
Veistel on lühikesed ja vähe liikuvad – neid ei kasutata toidu haaramiseks.
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Võltsimatut ajaloolis - konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus.
"Valgus Koordis" Leberecht
Vote UP
0
Vote DOWN
Või poolketas e. menisk. Liigeseketas esineb lõualiigeses, menisk põlveliigeses.
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Verneri seadus - Verneri seadus selgitab rida esimese häälikunihke erandeid.
Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse
Vote UP
0
Vote DOWN
Veiko märka on leidnud, et naine on mehega võrdne ainult tööarmastuses.
"Valgus Koordis" Leberecht
Vote UP
0
Vote DOWN
Vokaalharmoonia – ühes sõnas saavad olla ainult kas ees- või tagavokaalid
FONEETIKA konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Väliskõrv – moodustavad kõrvalest, väline kuulmekäik ja trummikile.
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Variatiivsus - sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Vastandus romania - Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat.
Sissejuhatus romaani filoloogiasse
Vote UP
0
Vote DOWN
Velaarne ehk pehmesuulae õhuvool: - Imihäälikud ehk avulsiivid
FONEETIKA konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Von humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat.
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
Vote UP
0
Vote DOWN
Verb - teod ja sündmused; PREDITSEERIB entiteedi tegevuse
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrdlusgradatsioon ehk ekvatiiv, nt maanteel sama mugavalt kui kodus.
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrdlusobjekt on reklaamitav toode, seega peab olema äratuntav.
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrdluseks on toodud andmeid ema ja täiskasvanu vestlusest.
600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast \"Oma keel\"
Vote UP
0
Vote DOWN
Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus.
Morfoloogia. Eesti keele käänded
Vote UP
0
Vote DOWN
Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel.
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Vatsakestest on vasak suurem ja ulatub südame tippu.
Koduloomade morfoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Või täpsemini – vargsi läheneva vanaduse sunnil.
"Kaugekõne" K. A. Hindrey
Vote UP
0
Vote DOWN
Vatsakestest vasak on suurem ning ulatub südame tippu.
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Vooruvahetus - kõnevoorude vahetamine vestluses.
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Vene algupäraga on Beresje, Lüübnitsa, Remniku.
ONOMASTIKA ARVESTUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Verbidel on suund? Teha keelelisi katseid.
PSÜHHOLINGVISTIKA KONSPEKT
Vote UP
0
Vote DOWN
Vokaalide puhul on tegu perioodilise liitlainega.
FONEETIKA konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Vaas on laual. Hüpoteesid kinnitati.
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Vasak pool ON SAMA KUI ¨ ULAL VASAKUL
Nihongo shoho kanji sõnastik
Vote UP
0
Vote DOWN
Väljaspool seroos - või adventitsiaalkest.
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Võrdlev - ajalooline keeleteadus
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Viide tulevikule on vältimatuse eeldus.
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vene eesnimedele on omane deminutiivid (hellitusnimed), nt Ivan = Vanja, Vanjuk, Ivaš, Ivaška.
ONOMASTIKA ARVESTUS
Vote UP
-2
Vote DOWN
Vokaalide velarisatsioon on palataalse vokaali asendumine velaarsega, nt j j Setu küll [k uл:л], kägo > k ago
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Vote UP
-2
Vote DOWN
Venekeelsed nimed on põhiliselt Setumaal ja Peipsi ida- ja põhjarannikul, Tartu- ja Virumaal.
ONOMASTIKA ARVESTUS

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

kangad on veetõkkemassiga läbi imbunud.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun