SÔnu seletav sÔnaraamat

VĂ”imude lahusus on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese ĂŒle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse vĂ”imude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mĂ”istet, seadustest kinnipidamist ja tĂ€idesaatva vĂ”imu seaduslikkust; Ă”iguslikku kaitset sĂ”ltumatute kohtute poolt, pĂ”hiĂ”iguste ja vabaduste garanteerimist. 2. Üksikisik ja riik esinevad Ă”igussuhetes vĂ”rdsete Ă”igussubjektidena , st riigi Ă”igused ei ole prioriteetsed ĂŒksikisiku Ă”igustega vĂ”rreldes.. RiigivĂ”imu avaldumine tĂ€hendab tööjaotust riigivĂ”imus.
VĂ”imude lahusus on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese ĂŒle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse vĂ”imude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mĂ”istet, seadustest kinnipidamist ja tĂ€idesaatva vĂ”imu seaduslikkust; Ă”iguslikku kaitset sĂ”ltumatute kohtute poolt, pĂ”hiĂ”iguste ja vabaduste garanteerimist. 2. Üksikisik ja riik esinevad Ă”igussuhetes vĂ”rdsete Ă”igussubjektidena , st riigi Ă”igused ei ole prioriteetsed ĂŒksikisiku Ă”igustega vĂ”rreldes.. RiigivĂ”imu avaldumine tĂ€hendab tööjaotust riigivĂ”imus.
Vastuhagi on kostjal Ă”igus esitada kuni koh- tuvaidluseni; kirjalikus menetluses kohtu poolt antud taotluste esitamise tĂ€htaja möö- dumiseni. Vastuhagina vĂ”ib esitada nĂ”ude ĂŒhiseks lĂ€bivaatamiseks pĂ”hihagiga, kui: 1) vastuhagi on suunatud pĂ”hihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine vĂ€listab tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt pĂ”hihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja pĂ”hihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ĂŒhine lĂ€bi- vaatamine vĂ”imaldab asja Ă”iget ja kiiremat lĂ€bivaatamist.

Valitsussektor – koosneb mitmesugustest ĂŒhiskonna toimimiseks vajalikest institutsioonidest (keskvalitsus, kohalikud omavalitsused). Valitsussektori majandusega on seotud valdkonnad: majandustegevuse Ă”iguslike raamide kujundamine, ressursside efektiivse paigutamise tagamine (allokatsioonifunktsioon – ressursside ja investeeringute suunamine tegevusvaldkondadesse, mida erasektor ei rahasta), majandusliku stabiliseerimise funktsioon, ĂŒmberjaotusfunktsioon, turukonkurentsi kaitse ja soodustamine.
Vastaval tegevus - vÔi kutsealal kehtivaid tavasid; pooltevahelist praktikat; lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega; mitmetÀhenduslike sÔnade ja vÀljendite korral mÔista neid viisil, mis on kÔige paremini kooskÔlas lepingu olemuse ja eesmÀrgiga; tingimuste tÔlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tÔlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega; eri keeltesse tÔlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;
Valdus – tegelik vĂ”im asja ĂŒle  Valdaja – isik, kelle tegeliku vĂ”imu all asi on; ei pea olema omanik  Valdus vĂ”ib olla heauskne vĂ”i pahauskne o Heauskne – valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus vĂ”i et teisel isikul on suurem Ă”igus asja vallata o Pahauskne – valdaja teab vĂ”i peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus vĂ”i et teisel isikul on suurem Ă”igus asja vallata o Valdus on heauskne, kuni pole tĂ”endatud vastupidist

VĂ”rreldes ĂŒldkorraga on andmete mittetĂ€htaegsel esitamisel antud vĂ”imalus trahvimiseks ilma hoiatusmÀÀrust tegemata (rakendatakse nt majandusaasta aruande tĂ€htajaks esitamata jĂ€tmisel) vĂ”i esitab valeandmed, vĂ”ib mÀÀrata ettevĂ”tjale vĂ”i andmete esitamiseks kohustatud isikule rahatrahvi TsMS-s ettenĂ€htud korras (ÄS § 71). Kuna tegu on menetlusliku rahatrahviga, siis on selle mÀÀramine vĂ”imalik korduvalt seni, kuni ettevĂ”tja on oma kohustused nĂ”uetekohaselt tĂ€itnud.
Vajalikud kulutused – nendega sĂ€ilitatakse eset vĂ”i kaitstakse teda tĂ€ieliku vĂ”i osalise hĂ€vimise eest (nt katuse parandamine). Kasulikud kulutused – need, millega oluliselt parendatakse eset (nt uue kĂŒttesĂŒsteemi panek). Toreduslikud kulutused – need, millega taotletakse peamiselt mugavust, meeldivust vĂ”i ilu (nt kullatud kraanid, ukselingid, parkett jne) Eseme vÀÀrtus - Asjade tsiviilkĂ€ibes olemisega tekib vajadus mÀÀrata eseme rahaline vÀÀrtus, hinnata asja.
Vaatamata sellele on kaalukas pĂ”hjus, miks Austria vĂ”ttis vastu ĂŒlikooliseaduse muudatus on see, et kĂ”ik ĂŒliĂ”pilased kes tulevad Ă”ppima arstiks teistest liikmesriikidest sĂ”idavad pĂ€rast Ă”ppimise kodumaale. Seega Austrias on tervishoiutöötajate nappus mis tekitab tĂ”siseid probleeme rahvatervise kaitsele ning selle ohu ennetamine nĂ”uab, et piisav arv diplomeeritud spetsialiste asuks seal territooriumil elama ning tegutsema meditsiini- vĂ”i parameditsiini valdkonnas.

Valdus – tegelik vĂ”im asja ĂŒle: a) otsenavaldus (ĂŒĂŒrnik ) b) kaudne valdaja (maja manik, ĂŒĂŒrile andja) Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle (valdaja vĂ”ib mitte olla omanik). Valdaja on isik, kelle tegeliku vĂ”imu all asi on. Asja vĂ”ib vallata ka rendi, ĂŒĂŒri, hoiu, pandi vĂ”i muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku vĂ”imu asja ĂŒle teise isiku korraldusel tema majapidamises vĂ”i ettevĂ”ttes.
VastuĂ”igused – n teatud tingimustel keelduda kohustuse tĂ€itmisest · n ei tĂ€ida oma kohustust enne kui teine on tĂ€itnud oma kohustus · aegumine · tagatise nĂ”udmine · kohustuse tĂ€itmise edasilĂŒkkamine vĂ”i mitte tĂ€itmine Tahteavalduse tegemine pm : nĂ”udeĂ”iguse puhul saab kasutada kujundusĂ”igust (n. pankrotis firmaga tasaarvelduse tegemine) Tulenevalt Ă”iguse objektist, jaotatakse subjektiivsed Ă”igused eraĂ”iguses: · IsikuĂ”igused - suunatud Ă”iguse omajale.
Vailtsev mĂ”ju on vĂ”imalus ĂŒhe vĂ”i mitme ettevĂ”tja poolt ĂŒhiselt vĂ”i ĂŒhe vĂ”i mitme fĂŒĂŒsilise isiku poolt ĂŒhiselt teise ettevĂ”tja aktsiate vĂ”i osade omamise kaudu, tehingu vĂ”i pĂ”hikirja alusel vĂ”i muul viisil otseselt vĂ”i kaudselt mĂ”jutada teist ettevĂ”tjat, mis vĂ”ib seisneda Ă”iguses: ‱ oluliselt mĂ”jutada teise ettevĂ”tja juhtorganite koosseisu, hÀÀletamist vĂ”i otsuseid ‱ kasutada vĂ”i kĂ€sutada teise ettevĂ”tja kogu vara vĂ”i olulist osa sellest.

Vallasomandi esemeks on vallasasi (§ 69 lg 1-2). Samas rÀÀgitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt kasutusel immateriaalhĂŒvede Ă”iguse mĂ”iste (Josef Kohler 1849-1919: ImmaterialgĂŒterrechte). Vastavalt intellektuaalomandi Ă”iguse teooriale on intellektuaalomand ehk omandiĂ”igus immateriaalsele varale kolmas liik omandiĂ”igust (omandit). Omand (property, propriĂ©tĂ©) kehtib vallasasjade, kinnisasjade ja immateriaalse vara suhtes.
Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete vÀÀrtuste kuulumisega aga ka nende ĂŒlemineku tĂ”ttu ĂŒhelt subjektilt teisele. TsiviilĂ”iguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile vĂ”imaluse kokku leppida vastastikuses kĂ€itumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sĂ€testatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra vĂ”i heade kommetega vĂ”i ei riku isiku pĂ”hiĂ”igusi.
VĂ”lasuhe - Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu vĂ”i jĂ€tta see tegemata ning vĂ”lausaldaja Ă”gius nĂ”uda vĂ”lgnikult kohstuse tĂ€itmist VĂ”lasuhte tekkmine:lepingust,kahju Ă”igusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,kĂ€sundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mĂ”nest muust seadusest tulenevast alusest TĂ€ielik kohustus-kohustus,mille tĂ€itmist vĂ”ib vĂ”lausaldaja vĂ”lgnikult nĂ”uda, tuginedes

Valduse lĂ”ppemine - Valdus lĂ”peb, kui valdaja loobub tegelikust vĂ”imust asja ĂŒle vĂ”i kaotab selle muul viisil (nt laps viskab mĂ€rkamatult asja tĂ€navale, asi varastatakse jne). Mööduv takistus vĂ”i katkestus tegeliku vĂ”imu teostamisel valdust ei lĂ”peta (nt ajutine lahkumine korterist). Omaabi - Kui vallasasi vĂ”etakse valdajalt Ă€ra salaja vĂ”i vĂ€givallaga, on valdajal Ă”igus teolt tabatud vĂ”i jĂ€litatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe Ă€ra vĂ”tta.
Vahetuse kaudu – ĂŒhinemist ei saanud tĂ€ide viia, kuna erinevad seadused (ameerika ja saksa: seadus ei luba ĂŒhinemist); Benz laseb vĂ€lja aktsiaid Chryslerile, kuid see Ă”igus tekib alles siis, kui Chrysler on sama teinud Benzile o Toyota ja Lada on ainukesed, mis ei ole seotud ĂŒhegi muu autofirmaga – sĂ”ltumatud kĂ”igist teistest - Kapitali vĂ€hendamine: o LĂ”ppeesmĂ€rk ongi see, et kapitali vĂ€hendades ĂŒhing lĂ”ppeb ja aktsionĂ€rid saavad rikkaks
Vaadates haridus - ja teadusministri 26.08.2002. a mÀÀrusega nr 65 kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninĂ”udeid ja tĂ€psemalt §-e 20–22, millega kehtestatakse klassiĂ”petaja, pĂ”hikooli ĂŒhe vĂ”i mitme aine Ă”petaja ja gĂŒmnaasiumi ĂŒhe vĂ”i kahe aine Ă”petaja kvalifikatsiooninĂ”udeid, ning arvestades sama mÀÀruse § 37 lĂ”ikes 11 sĂ€testatut, peabki koolis töötaval Ă”petajal juba magistrikraad olema, et kvalifikatsiooninĂ”uetele vastata.

VĂ€lisfunktsioonidest on kĂ”ige olulisemaks kĂ”ikidele riikidele lĂ€bi aegade omane riigi kaitsefunktsioon, tĂ€napĂ€eva globaliseeruvas maailmas on vĂ€ga suure tĂ€htsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mĂ”nikord isegi tĂ”stetakse iseseisvate funktsioonidena esile ĂŒlemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsiooni ning maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsiooni.
Valeargumendid on jÀrgmised loogiliselt valed argumendid: - VÀÀrate eeldustega jÀreldusotsus jms (mitteparandatav) - MittevasturÀÀkivuse seadust rikkuv (mitteparandatav) - Indikaatorite poolest sarnased, kuid sisult mitteargumendid (pole midagi parandada, soovitaksegi jÀreldusindikaatoreid kasutades viia kuulajat eksitusse, demagoogia) - Muul kujul loogikaseadusi rikkuv jÀreldus (parandatav) - Puudub argumentatiivne funktsioon (parandatav)
VĂ”lg on vÔÔra oma c. VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb vĂ”lgniku kohustus teha vĂ”lausaldaja kasuks teatud tegu vĂ”i jĂ€tta see tegemata (tĂ€ita kohustus) VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku (kohustatud isik ehk vĂ”lgnik) kohustus teha teise isiku (Ă”igustatud isik ehk vĂ”lausaldaja) kasuks teatud tegu vĂ”i jĂ€tta see tegemata (tĂ€ita kohustus) ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist.

VĂ€hendada keskkonnariske – keskkonnalased kĂ€ibekohustused NĂ€ide Eesti Ă”iguseset -Arvulise normi piiresse jÀÀva vĂ”i arvulise normiga reguleerimata keskkonnahĂ€iringu nagu hais, tolm, mĂŒra, aerosoolide teke, prĂŒgilapĂ”lengud, ladestatud jÀÀtmete tuulega kandumine, lindude, nĂ€riliste ja putukate kogunemine, vĂ€hendamiseks ja vĂ”imalusel vĂ€ltimiseks tuleb rakendada kĂ”iki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ĂŒlemÀÀrased.
Valimiskomisjonil on Ôigus: 1) teha ettekirjutusi valla vÔi linna valimiskomisjoni vÔi jaoskonnakomisjoni toimingu vÔi valla vÔi linna valimiskomisjoni otsuse puuduste kÔrvaldamiseks; 2) peatada valla vÔi linna valimiskomisjoni vÔi jaoskonnakomisjoni toiming vÔi valla vÔi linna valimiskomisjoni otsuse kehtivus; 3) tunnistada valla vÔi linna valimiskomisjoni otsus kehtetuks ning vajadusel teha ettekirjutus uue otsuse tegemiseks.
Vindikatsioonihagi ehk vĂ€ljaandmishagi Vindikatsioonihagiga (AÕS § 80) saab asja vĂ€lja nĂ”uda vÔÔrast ebaseaduslikust valdusest, kuid erinevalt valduse kaitse hagist tuleb omanikul siin tĂ”endada omandiĂ”igust, mis on tunduvalt raskem.

Vastastikune kokkulepe - poolte kokkuleppel vĂ”ib töölepingu lĂ”petada igal ajal  tĂ€htaja möödumine - mÀÀratud ajaks sĂ”lmitud töölepingu puhul  töötaja algatus - töötaja peab tööandajale esitama kirjaliku lahkumisavalduse 1 kuu enne soovitud lahkumiskuupĂ€eva  tööandja algatus - tööandja on kohustatud töötajale kirjalikult teatama töölepingu lĂ”petamisest ning pĂ”hjendama töölepingu lĂ”petamise vajadust.
Vastutamatuse pĂ”himĂ”te - Riigikogu liige ei kanna Ă”iguslikku vastutust hÀÀletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on pĂ”himĂ”tte eesmĂ€rk on tagada, et:  Riigikogu liige saaks tĂ€ita rahvaesindaja ĂŒlesandeid sĂ”ltumatult ning kooskĂ”las oma sĂŒdametunnistuse ja veendumustega;  Riigikogu liikmetel oleks vĂ”imalik vabalt arutada kĂ”iki riigi- ja ĂŒhiskonnaelu puudutavaid kĂŒsimusi.
Vtk on seaduseelnÔu vÀlja töötada sooviva ministeeriumi poolt koostatud, huvigruppidega konsulteeritud ja Justiitsministeeriumile kooskÔlastamiseks esitatud dokument, milles: pÔhjendatakse eelnÔu vÀljatöötamise vajadust; kirjeldatakse kavandatava regulatsiooni sisu ning eesmÀrki; antakse hinnang sellele, kas vÀljatöötamisega seotud kulud on Ôigustatud; mÀrgitakse eelnÔu valmimise kavandatav tÀhtaeg.

VĂ”rdlev – rahvuslikust Ă”iguskorras vĂ€ljuv 2. konformne – PS-ga vastavuses olev ‱ ajaloolis-geneetiline 1. geneetiline – seaduse tekkeloo ja seadusandja objektiivse tahte vĂ€ljaselgitamine 2. ajalooline – Ă”ig mateeria ajalooline interpretatsioon ‱ teleoloogiline – seaduse eesmĂ€rgi ja mĂ”tte vĂ€ljaselgitamine ‱ konsekventne – kas tĂ”lgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega?
Volitus on tĂ€htajaline. Selleks tuleb teha tahteavaldus volitatud isikule vĂ”i avalikkusele 84)Tutvusta tehingu vorminĂ”udeid:mĂ”istet, like ja mis juhtub nende mittejĂ€rgimisel? Tehingu vĂ”ib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sĂ€testatud tehingu kohustuslikku vormi .Seadusega ettenĂ€htud vormis tehtud tehingut saab muuta ĂŒksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
VÀÀrtegu on kuriteole lĂ€hedane sĂŒĂŒtegu, formaalse tunnuse jĂ€rgi eristab teda kuriteost vaid see, et seadus nĂ€eb vÀÀrteo toimepanemise eest ette kuriteoga vĂ”rreldes kergemad karistused (rahatrahv vĂ”i arest kuni kolmkĂŒmmend pĂ€eva). Karistusi vÀÀrteo toimepanemise eest kohaldavad selleks vastavat pĂ€devust omavad riigiorganid ja ametiisikud (politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult

VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku (kohustatud isik ehk vĂ”lgnik) kohustus teha teise isiku (Ă”igustatud isik ehk vĂ”lausaldaja) kasuks teatud tegu vĂ”i jĂ€tta see tegemata (tĂ€ita kohustus) ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist (VÕS § 2 lg 1). VĂ”lasuhte olemusest vĂ”ib tuleneda vĂ”lasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise vĂ”lasuhte poole Ă”iguste ja huvidega.
Veotasu - --reisijaveoleping- vedaja kohustub reisijaid vedama sithkohta koos pagasiga vĂ”i ilma, veotasu -ekspedeerimisleping- ekspedeerija kohustub korraldama veose teise isiku arvel, satja aga peaks maksma tasu -pakettreisileping- reisikorraldaja kohustub reisijatele osutama pakketreisi, tasu -hoiuleping- hoidja kohustub hoiuleandja poole temale ĂŒle antud vallasjasja hoidma ja selle lĂ”ppemisel selle tagastama.
Vallasvara puhul on omandi indikaatoriks valdus – tegelik vĂ”im asja ĂŒle, samuti reaalservituudi teostamine (AÕS § 32). Vastavalt § 34 lg 2 loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tĂ”endatud vastupidist (vt ka § 90). Kinnisvara puhul on omandi indikaatoriks kinnistusraamatu kanne omaniku kohta, valdus ei ole oluline (vt § 118 lg 1 ja § 119 lg 3). Immateriaalsete hĂŒvede omandi tingimused nĂ€hakse ette seadusega.

VĂ€ljakuulutamist on pankrotihaldur kohustatud vĂ”lgniku vara valduse ĂŒle vĂ”tma ja asuma seda valitsema. Pankrotivara valitsemine seisneb selles, et pankrotihaldur sĂ€ilitab pankrotivara ja teeb sellega pankrotimenetluse lĂ€biviimiseks vajalikud toimingud (nt mĂŒĂŒb pankrotivara). Pankrotivara kohta koostab pankrotihaldur nimekirja, kuhu on mĂ€rgitud vara koosseis ja vÀÀrtus, samuti vĂ”lad ja nĂ”uded vĂ”lgniku vastu.
Viimane punkt on eriti oluline valija perspektiivist, kuna valimistel oma arvamuse kujundamiseks on oluline, et valijal oleks piisavalt informatsiooni kandidaatide kohta. Lisaks tÔi Ôiguskantsler vÀlja, et poliitilise vÀlireklaami keeld kui ka selle ette nÀhtud karistus rikkumise eest riivata omandiÔigust (PS § 32), mille osaks on omanike Ôigus vabalt otsustada nendele kuuluva omandi valdamise ja kasutamise.
VĂ€ljendusvormidest on olnud kasutusel: 1) Ă”iguslik tava (vanim Ă”iguvorm, mis toetub rahva tĂ”ekspidamistele ja harjumustele) 2) Ă”igusteadus - juristide arvamus 3) kohtu- ja halduspretsedent (ĂŒldine reegel, kuidas lahendada jĂ€rgmisi samasisulisi asju) 4) leping (mÀÀrab kindlaks lepingupoolte Ă”igused ja kohustused) 5) rahvusvahelise Ă”iguse ĂŒldtunnustatud pĂ”himĂ”tted ja normid 6) normatiivne akt (kĂ”ige levinum.

VĂ”lasuhtes on suhte subjektid ĂŒheaegselt kindlaks mÀÀratud ning nende subjektiivsed Ă”igused ja juriidilised kohustused on suunatud mingile konkreetsele objektile, nagu asjad, asjaĂ”igus, raha, teenused jms. TSÜS (tsiviilseadustiku ĂŒldosa seadus) § 5 kohaselt tekivad tsiviilĂ”igused ja kohustused seaduses sĂ€testatud sĂŒndmustest, tehingutest ja muudest Ă”igustoimingutest, samuti Ă”igusvastastest tegudest.
VĂ€givald on alati olnud poliitika lahutamatu osa ning annab kĂ€sitluse kaasaegsest riigist, mille eriomaseks vahendiks on legitiimne Ă”igus vĂ€givallale, teiselt poolt vĂ€idab ta, et erinevate legitiimse domineerimise tĂŒĂŒpide seas saab legitiimne domineerimine kĂ”ige tĂ€iuslikuma kuju karismaatilise domineerimise puhul, mil rahvas jĂ€rgib juhti (FĂŒhrer’it) puhtalt tema eriliste isikuomaduste tĂ”ttu.
VĂ”imatu tingimus - tingimus mille saabumata jÀÀmine on teada juba tehingu tegemisel, muudab edasilĂŒkkava tehingu tĂŒhiseks, Ă€ramuutva tingimusega tehingu korral jÀÀb tehing kehtima ilma tingimuslikkuseta. Seadusevastane tingimus- edasilĂŒkkava tingimusega tehing on seadusevastane, muutub see tervenisti tĂŒhiseks, Ă€ramuutva tingimusega tehingu puhul toob seadusevastasus kaasa vaid tingimuse enda tĂŒhisuse.

Vahetu kohaldatavus tĂ€hendab seda, et EL Ă”igusega kehtestatakse Ă”igused ja kohustused mitte ainult EL institutsioonidele ja liikmesriikidele, vaid ka EL kodanikele ja liikmesriigis elavatele fĂŒĂŒsilistele isikutele ning seal asuvatele juriidilistele isikutele (vrd Laffranque lk 290; vrd Olle II lk 34). Areng on toimunud E(M)Ü asutamislepingu vahetu kohaldatavuse ĂŒha laienevas kĂ€sitluses Euroopa Kohtu poolt.
VÀÀrteod ehk haldusĂ”igusrikkumised; 3. tsiviilĂ”igusrikkumised; 4. töö-Ă”igusrikkumised ehk distsiplinaarsĂŒĂŒteod (distsiplinaarĂŒleastumised). Kuritegu on karistusseadustikus sĂ€testatud karistatav tegu - tegevus vĂ”i tegevusetus, mille eest on fĂŒĂŒsilisele isikule pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahaline karistus vĂ”i vangistus ja juriidilisele iskule rahaline karistus vĂ”i sundlĂ”petamine.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle; enda kĂ€es hoidmine, sĂ”ltumata sellest, kas oled omanik vĂ”i ei. Otsene valdus – enda kĂ€es hoidmine Kaudne valdus – valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) – tekib kinnistusraamatukandega kui kĂŒsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi)

Valimiskomisjonide liigid - Volikogu valimisi korraldavad jÀrgmised valimiskomisjonid: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) valla ja linna valimiskomisjonid; 4) jaoskonnakomisjonid.
Vahetu Ă”igusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav Ă”igus annab rentnikule, kasutusvaldajale, reaalservituudi omajale jne. Kasutuse eelised – asja kasutamisest peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas elamist, auto, hoone vĂ”i territooriumi kasutamist ettevĂ”tluses, samuti hÀÀleĂ”igust aktsiaseltsis vĂ”i osaĂŒhingus jne.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle. Valdaja on isik, kellele tegeliku vĂ”imu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik (rendi-, ĂŒĂŒri-, hoiu- vĂ”i muu alusel). Omand on isiku tĂ€ielik Ă”iguslik vĂ”im asja ĂŒle. Omanikul on Ă”igus asja vallata, kasutada ja kĂ€sutada ning nĂ”uda kĂ”igilt teistelt isikutelt nende Ă”iguste rikkumise vĂ€ltimist ja rikkumise tagajĂ€rgede kĂ”rvaldamist.

Vote UP
-1
Vote DOWN
VĂ”imude lahusus on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese ĂŒle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse vĂ”imude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mĂ”istet, seadustest kinnipidamist ja tĂ€idesaatva vĂ”imu seaduslikkust; Ă”iguslikku kaitset sĂ”ltumatute kohtute poolt, pĂ”hiĂ”iguste ja vabaduste garanteerimist. 2. Üksikisik ja riik esinevad Ă”igussuhetes vĂ”rdsete Ă”igussubjektidena , st riigi Ă”igused ei ole prioriteetsed ĂŒksikisiku Ă”igustega vĂ”rreldes.. RiigivĂ”imu avaldumine tĂ€hendab tööjaotust riigivĂ”imus.
Valged raamatud – st diskussiooniks avatud konsulteerivad dokumendid ja vastavalt komisjoni initsiatiivid ja tegevusplaanid, millest vĂ”ivad hiljem kujuneda Ă”igusaktid)(vrd op cit). 2.2. Kohalikule omavalitsusele Euroopa Liidu Ă”iguskorrast tulenevaid kohustusi (normatiivsed kohustused) 1. Majanduskord Riigiabi: reĆŸiim kehtib tĂ€iel mÀÀral ka KOV ĂŒksuste poolt osutatava abi suhtes.
Viitelise esitusega - ( viitavateks - on vahendiks et hoiduda liigsest kordamisest, lisaks peab olema viidatud sama seaduse mĂ”nele teisele paragrahvile blanketseteks - sama, mis viiteline, kuid viidatakse mĂ”nes muus Ă”igusaktis sisalduvale Ă”igusnomrile) Sotsiaalselt sisult Ă”igustkaitsev - Õigustkaitsvad normid nĂ€evad ette riikliku sunni liigi ja mÀÀra toimepandud Ă”igusrikkumise eest.

Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus vÔi et teisel isikul on suurem Ôigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul (pahauskne valdaja teab vÔi peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus vÔi et teisel isikul on suurem Ôigus asja vallata). Valdus on heauskne, kuni ei ole tÔendatud vastupidist.
Viivis – Rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult, arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni viivitusintressi (viivis). Oleks otstarbekohane, kui pooled lepivad kokku, et maksmiskohustus tekib ainult arve saamisel olenemata sellest, kas maksetĂ€htpĂ€ev oli lepingus kindlaks mÀÀratud vĂ”i mitte.
Viitavad - antud sĂ€ttes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid ĂŒksnes osa sellest, kusjuures tehakse tĂ€pne viide mĂ”nele teisele sĂ€ttele (so antud juhul saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mĂ”lemat vĂ”i mitut sĂ€tet nende koostoimes). Viite tĂ€psus peab olema sel juhul vĂ€hemalt paragrahvi tĂ€psusega, normitehniliselt ideaalne aga isegi lĂ”ike ning/vĂ”i punkti

Valitsusvorm on teisejĂ€rguline Hobbes rÀÀgib ka erinevatest riiklikest kordadest, ta leiab, et kuninglik kord on kĂ”ige parem, kuna on kĂ”ige ĂŒhtsem, jĂ€rjepidevam, seostab kĂ”ige paremini era ja avalikku huvi, ei saa end kadestada ega olla lĂ”hestatud enda vastu, vĂ”imujĂ€rglus tagab autoriteedi jĂ€tkumise ja kodusĂ”ja vĂ€ltimise, kuigi omad puudused on ka kuningavĂ”imul.
VĂ”lasuhte subjektid - VĂ”lgnike paljusus: osavĂ”lgnikud, ĂŒhisvĂ”lgnikud ja solidaarvĂ”lgnikud VĂ”lausaldajate paljusus: osavĂ”lausaldajad, ĂŒhisvĂ”lausaldajad ja solidaarvĂ”lausaldajad.
Valitud esinduskogul ehk MaanĂ”ukogul polniud kĂŒll mingit reaalset seadusandlikku vĂ”imu kuni bolsevike riigipöördeni ja sellele jĂ€rgnenud segadusteni.13 MaanĂ”ukogu otsus kĂ”rgema vĂ”imu kohta on esimene omariiklust konstitueeriv akt, mis lĂ”i uue Ă”igusliku ning tĂ”i kaasa suured poliitilised ja Ă”iguslikud muudatused – sisuliselt kujunes autonoomia riiklikuks iseseisvuseks.

VastuvĂ”tmine seadusena – Toimub hÀÀletamise teel, vastuvĂ”tmiseks vajalik hÀÀlte arv sĂ”ltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nĂ”utav poolthÀÀlte enamus) vĂ”i konstitutsioonilise seadusega (nĂ”utav Riigikogu koosseisu hÀÀlteenamus). 4) Seaduse vĂ€ljakuulutamine ehk promulgatsioon – Seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale.
Valdus on tegelik vĂ”im, omand aga tĂ€ielik Ă”iguslik vĂ”im asja ĂŒle.Erinevalt vĂ”laĂ”iguslikust omandamise nĂ”udest, mis ootab tulevast tĂ€itmist, annab omand vahetu Ă”igusliku vĂ”imu asja ĂŒle. Omanikul on Ă”igus asja vallata, kasutada, sellest kasu saada ning seda ka Ă€ra kasutada vĂ”i hĂ€vitada, ilma et talle oleks seatud mingeid majandusliku mĂ”istlikkuse piire.
ValimisĂ”igus neegritele - USA kodaniku Ă”igust hÀÀletada ei tohi keelata ega piirata Ühendriikide poolt ega ka ĂŒhegi osariigi poolt tuginedes rassile, vĂ€rvusele vĂ”i eelnenud orjuses olemise olukorrale 1919.a. 19. parandus 5.5.1. valimisĂ”igus naistele- USA kodaniku Ă”igust hÀÀletada ei tohi keelata ega piirata Ühendriikide poolt ega ka ĂŒhegi osariigi poolt tuginedes soole.

Valimisringkond – piirkond, mille mÀÀratlemiseks vĂ”etakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid elanikkonna jaotumisest etnilistel, administratiivsetel ja muudel alustel.
VÀÀramatu jĂ”ud – me ei saa kohustus tĂ€ita asja tĂ”ttu mida me ei osanud ette nĂ€ha (orkaanid, sĂ”da, kliimakatastroofid, vargus – vĂ”ib olla- vara vĂ”etakse vĂ€givaldselt- rööviga, vĂ”ib ka mitte olla- loogiline kui enda hooletus). VÀÀramatu jĂ”ud oleneb lepinguliigist VĂ”lasuhte kĂ”rvalkohustused tulenevad  KĂ€endamisest ja garantiist  KĂ€siraha andmisest
Veelgi selgem on kommentaatori suhtumine karistusjĂ€rgsesse kinnipidamisse kommentaaris 6.4. „Tekstis kasutatav mĂ”iste „sĂŒĂŒdimĂ”istev kohtuotsus“ vĂ€listab selle aluse kasutamise preventiivseks kinnipidamiseks vĂ”i ĂŒldistel julgeolekukaalutlustel kinnipidamise (vt EIK otsus Guzzardi vs. Itaalia, 06.11.1980). Niisuguse seisukohaga jÀÀb ĂŒle ainult nĂ”ustuda.

Vabaturuoperatsioonid – keskpank sekkub valuutaturgu, et hoida valuutakurssi soovitud tasemel. Raha pakkumise vĂ€hendamiseks ja kursi tugevdamiseks peab keskpank valuutat mĂŒĂŒma, raha pakkumise suurendamiseks aga kokku ostma (lastes selles ulatuses ringlusesse tĂ€iendavalt kodumaist raha) Range rahapoliitika – raha pakkumise suhtelist vĂ€hendamist vĂ”rreldes SKP kasvuga.
VereĂ”iguse ehk pĂ”lvnemise printsiip, arvestamata seda, kas laps sĂŒndis kodu- vĂ”i vĂ€lismaa pinnal; ‱ sĂŒnnikoha riigi jĂ€rgi – ius soli, kusjuures laps saab sĂŒnnikoha riigi 25 kodakondsuse sĂ”ltumata vanemate vĂ”i ĂŒhe vanema kodakondsusest; ‱ segapĂ”himĂ”ttel – antud riigi kodanikeks loetakse: a) riigi kodanike lapsed sĂ”ltumata sĂŒnnikohast vĂ”i
Viisise mÀÀraks on Euriobor + 7% aastas (VÕS § 94, § 113) Euribori alvadab Eesti Pank ametlikes allikates Töötasustamise Ă”iguslik korraldus 1. Mis on töötasu ja millised on töötasu arvestamise liigid? Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud vĂ”i mis tuleneb seadusest vĂ”i muust Ă”igusaktist. Lepitakse kokku töölepingu sĂ”lmimisel.

VĂ€lispoliitikas - eranditult keskvalitsusele (delgeeritud vĂ”im). Osariikide valitsused sĂ€ilitasid ainsana Ă”iguse reguleerida kaubandust osariikide piires (reserveeritud vĂ”im). Üleriigiline valitsus ja osariikide valitsused jagasid koos erinevaid vĂ”imuvariante- nt alamastme kohtusĂŒsteemi loomisel kohtuasja kuulamine ja kriminaaljuhtumid (kokkulangev vĂ”im).
VÀÀrteona on kĂ€sitletav tasulisele infoĂŒhiskonna teenusele vĂ”i tasu eest edastatavale televisiooni- vĂ”i raadioprogrammile vĂ”i -saatele vĂ”i nendele juurdepÀÀsu vĂ”imaldavale teenusele ebaseaduslikku juurdepÀÀsu vĂ”imaldavate seadmete vĂ”i tarkvara Ă€rilisel eesmĂ€rgil valmistamine, edasiandmine, paigaldamine, hooldamine, omamine vĂ”i reklaamimine.
Viitavateks – on vahendiks et hoiduda liigsest kordamisest, lisaks peab olema viidatud sama seaduse mĂ”nele teisele paragrahvile 3. blanketseteks – sama, mis viiteline, kuid viidatakse mĂ”nes muus Ă”igusaktis sisalduvale Ă”igusnomrile 4. kitsendavateks – kui faktilisele kooseisule T lisandub tunnus K, siis T’ga seotud Ă”iguslik tagajĂ€rg R ei kehti.

VÀÀrtusteooria – pĂ”hiĂ”igused mÀÀravad kindlaks pĂ”hilised ĂŒhisvÀÀrtused ja normeerivad vÀÀrtuskorra a.i.4. Demokraatlik funktsionaalne teooria – pĂ”hiĂ”iguste mĂ”te seisneb selles, et nad kujundavad endast vaba demokraatlikku protsessi a.i.5. Sotsiaalriiklik teooria – pĂ”hiĂ”igustel on lisaks vabadusĂ”iguslikule kĂŒljele ka faktilised vabadused.
VĂ”imude lahusus ehk riigivĂ”im pĂ”himĂ”te, mille kohaselt seadusandlikku, tĂ€idesaatvat ja kohtuvĂ”imu peavad teostama erinevad subjekid (riigiorganid). 2. Üksikisik ja riik esinevad Ă”igussuhetes vĂ”rdsete Ă”igussubjektidena , st riigi Ă”igused ei ole prioriteetsed ĂŒksikisiku Ă”igustega vĂ”rreldes.. RiigivĂ”imu avaldumine tĂ€hendab tööjaotust riigivĂ”imus.
VÔÔrutusnĂ€hud – lihas- ja liigesvalud, pisaratevool, haigutamine, kuuma-vĂ”i kĂŒlmatunne, isutus, kĂ”huvalu, iiveldus, kĂŒhulhatisus, vĂ€rinad, lihastĂ”mblused, vererĂ”hu kĂ”ikumised, tahhĂŒkardia, nĂ”rkus, koordinatsioonihĂ€ired, Ă€revus, rahutus, depressiivne meeleolu, dĂŒsfooria, agressiivsus, unehĂ€ired, ĂŒldine ebamugavustunne, pĂŒsiv tung aine jĂ€rele

Valitsemisel on eelkĂ”ige moraalne eesmĂ€rk - eesmĂ€rgiks on Ă”nnelik ja vooruslik elu, mis on inimese tĂ”eline eesmĂ€rk ĂŒhiskonnas, see kandub lĂ”puks ĂŒle heale elule vĂ€ljaspool seda maailma, kuid see on vĂ€ljaspool inimvĂ”imu ning on rohkem preestrite pĂ€rusmaa kui valitsejate oma. HĂ€sti korraldatud maine elu aga aitab kaasa ka sellele eesmĂ€rgile.
Vallandamine on sooline diskrimineerimine (vastuolus meeste ja naiste vĂ”rdse kohtlemise direktiiviga). Tervishoiuasutus oli eraĂ”iguslik asutus, riik ei olnud direktiiviga sĂ€tteid vastu vĂ”tnud. Kohus otsustas, et kuigi riik ei olnud otsene tööandaja, siis oli riik sĂŒĂŒdi, sest kuna riik Ă”igust ellu ei viinud, siis tekkis ka vahetegemise vĂ”imalus.
Valdkond on ettevĂ”tjate ja ettevĂ”tjate ĂŒhenduste ja riigi vahel sĂ”lmitavad keskkonnakokkulepped . Selliste kokkulepete sĂ”lmimiseks on mitmeid pĂ”hjuseid, eelkĂ”ige on siin ajendiks ĂŒha karmistuvate KK nĂ”uete tĂ€itmisega seotud majanduslikud aspektid, samuti on pĂ”hjuseks KK probleemide otsese Ă”igusliku reguleerimise kohatine ebaefektiivsus.

Vanglateenistuse asutusi on kokku ĂŒheksa: Vanglate osakond, Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viru vangla, SKA justiitskolledĆŸ, Vanglakomisjonid, SA Vanglateenistujate Toetusfondid, AS Eesti Vanglatööstus. Neist kinnipidamisasutusi neli: Harku ja Murru, Tallinna, Tartu ning Viru vangla. Vanglateenistuse kĂ€suliini saab vaadelda joonisel 1.
VĂ”sis on ette nĂ€htud solidaarkohustuse tekkimine, kui vĂ”lgnik peab tagama teise isiku esmase kohustuse tĂ€itmist (nt ettevĂ”tte vÔÔrandamisel VÕS § 183 lg 1, kohustusega ĂŒhinemisel VÕS § 178 lg 4, kaaskĂ€endajad VÕS § 150). Solidaarkohustus tekib seadusest tulenevalt ka ĂŒhisel kahju tekitamisel mitme isiku poolt (VÕS § 137 lg 1).
VĂ€hemusrahvust on kĂ€sitatud kooslusena, kes vĂ”ib elada kompaktsemalt sisemaal vĂ”i hajusalt ĂŒle kogu riigi ning keda ĂŒhendab oma kordumatu keel ja kultuur, kuid kellel ei ole ĂŒhegi teise riigi territooriumil pĂ”hirahvusest tuge, st selle rahvuse esindajad ei ole mingil ajaloolis-poliitilisel pĂ”hjusel kusagil suverÀÀnse omariikluseni jĂ”udnud.

Viivis - on ÕKV rahalise kohustuse tĂ€itmisviivituse puhuks: Ă€rilistes suhetes: sĂ”ltumata vĂ”lgniku vastutusest ViivisemÀÀr kas seadusest vĂ”i lepingust (VÕS § 94, 113) Kahju hĂŒvitamise nĂ”ue viivisesummat ĂŒletavas osas Intressi tasumisega viivitamisel viivist nĂ”uda ei saa Viivise vĂ€hendamine kohtus kui see on ebamĂ”istlikult suur
VÀÀrtusjurisprudentsis antud on (sĂŒsteem ei koosne ainult reeglitest, kĂ€skudest, keeldudest, vaid ka eesmĂ€rke sisaldavatest printsiipidest) − (Muud materiaalsed pĂ”hiseaduse pĂ”himĂ”tted: vĂ”rdsuse pĂ”himĂ”te, Ă”iguspĂ€rane ootus ja ebasoodsa tagasimĂ”ju keeld) – kui ei kuulu mÔÔdukuse alla, siis tuleb neid kĂ€sitleda peale seda (aga unustada ei tohi!)
VĂ€ltimatud on tĂ€itevvĂ”imu ĂŒldaktid ka nendes kĂŒsimustes, mille detailne reguleerimine seadusega pole lihtsalt otstarbekas (Eestis nt. lipu kasutamine). Rohkem levinud kui tĂ€itevvĂ”imu ĂŒldaktid on ĂŒksikaktid ja nende andmiseks on Eesti tingimustes rohkem vĂ”imalusi, nt. saab president vĂ€lja kuulutada sĂ”jaseisukorra ja mobilisatsiooni.

Vöötkood e. ribakood e. joonkood on vĂ€limuselt eri jĂ€medusega pĂŒstjoontest koosnev vööt kauplustes mĂŒĂŒdavatel kaupade, ID-kaartidel, postisaadetistel jm. ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne. Peale vöötide sisaldab kaubakood ka numbreid, mis sisaldavad kindlates gruppides konkreetset infot.
Valituse mÀÀrus on normatiivse iseloomuga ĂŒldakt (nt mÀÀrused valitsusasutuste ĂŒlesehituse, asjaajamise ja töö korrladamiseks), korraldustega lahendatakse konkreetseid ĂŒksikkĂŒsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Vabariigi Valitsuse mÀÀrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste jĂ€rel kĂ”ige tĂ€htsamad Ă”igusaktid.
Vallasvaraks on kalliskivid, siis ei saa teda nimetatud teo eest karistada, kuna see toimus enne, kui vastavat tegu karistav seadus jÔustus.

Volitatud töötleja - fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik, riigiasutus, esindused vĂ”i mĂ”ni muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Volitatud töötleja ning vastutava töötleja vahel peab olema sĂ”lmitud andmetöötluset puudutav leping, milles sĂ€testatakse kĂ”ik olulised punktid (k.a vastutus ja kohustused). 
VÔi tehnoloogiat on vahetatud vÔi uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mÔju kohta inimese tervisele, kui Ônnetuse vÔi ohtliku olukorra tÔttu on riskitase esialgse tasemega vÔrreldes muutunud vÔi kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli kÀigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; [RT I 2007, 3, 11 - jÔust.
Vabaduse kĂ”rval on pĂ”hiseaduse teksti autorid pĂŒĂŒdnud vÀÀrtustada ka sotsiaalset turvalisust, mainides Ă”iglust, sotsiaalset Ă”igusriiki ja Ă”igust riigi abile puuduse korral (preambula, §-d 10, 28 lg 2 lause 1). Materiaalse kriteeriumi kui sellise vastu kĂ”neleb lisaks see, et ta on liialt seotud ĂŒhe kindla riigikontseptsiooniga.

Valitsusametnikud on lĂ”ppkokkuvĂ”ttes vastutavad Ameerika Ühendriikide avalikkuse ees. 4.2.3. VĂ”imude lahusus Jaotades valitsusvĂ”imu erinevate valitsemisharude vahel ning andes igale harule kindla vastutuse, pĂŒĂŒdsid pĂ”hiseaduse koostajad sel moel miinimumini viia vĂ”imaluse, et ĂŒks kildkond saavutab teiste ĂŒle tĂ€ieliku kontrolli.
Valitsustel on pakkuda kahte funktsiooni: 1. poliitika suund – suuna annab parlamentaarne sĂŒsteem 2. efektiivset administratsiooni – tagab avalik teenistus (bĂŒrokraatia) Demokraatias on bĂŒrokraatia pĂ”himĂ”tteliselt mittepoliitiline ning poliitiline sekkumine tĂ€itevvĂ”imu struktuuridesse viib selle efektiivsuse vĂ€henemiseni.
Veneetsia komisjon on seisukohal, et juhul, kui peaprokuröriks nimetamisel on teada ka töökoht, kus on vĂ”imalik peaprokuröril jĂ€tkata pĂ€rast ametiaja lĂ”ppu (nt kohtunikuna), siis tuleb see avalikustada koos ametisse nimetamisega, et nii samuti vĂ€ltida kĂŒsimusi vĂ”imaliku poliitilise poolehoiu otsimise kohta seoses uue ametikohaga.

Vertikaalne struktuur – printsiibid on a priori tugevamad kui madalamal seisvad Ă”igusnormid, sest nad asuvad Ă”iguskorras kĂ”rgemal astmel.
VĂ€ikelaevade registripidaja on kohustatud esitama valla- ja linnavalitsustele nende taotlusel igale kvartalile jĂ€rgneva kuu 15. kuupĂ€evaks nende territooriumil elunevatele ja asuvatele fĂŒĂŒsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ja registrist kustutatud vĂ€ikelaevade kohta paadimaksuga maksustamiseks vajalikud andmed.
Valveaeg - Töödel, kus töötaja peab olema tööandjale kokkulepitud kohas kĂ€ttesaadav ettenĂ€gematute, edasilĂŒkkamatute tööde tegemiseks oma puhkeajal vĂ”i kehtivad puhkeaja kasutamise suhtes erinĂ”uded, on lubatud kehtestada lisaks ĂŒldisele tööaja kestusele valveaeg. Valveaja kestus ei vĂ”i ĂŒletada 24 tundi kuus.

VĂ”lasuhte mĂ”iste on sĂ€testatud VÕSi §-s 2 jĂ€rgmiselt: VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku (kohustatud isiku ehk vĂ”lgniku) kohustus teha teise isiku (Ă”igustatud isiku ehk vĂ”lausaldaja) kasuks teatud tegu vĂ”i jĂ€tta see tegemata (tĂ€ita kohustus) ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist.
VÀÀrtusteks on lausemuutujatest moodustatud liitlaused, on metamuutujad; nendena kÀsutame vÀiketÀhti. Ka metamuutujatest vÔib moodustada tehete abil avaldisi, mille tÔevÀÀrtus on mÀÀratud operandide tÔevÀÀrtustega, kusjuures metamuutuja tÔevÀÀrtuseks on selle konkreetseks vÀÀrtuseks oleva lause tÔevÀÀrtus.
Vallasasjad on kÔik suured ja vÀikesed asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, tolmuimeja, raamatud, samuti nÀiteks haagiselamu, nööpnÔel jne. Vallasasjade puhul kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka selle omanik, kuni pole tÔendatud vastupidist (nÀiteks inimene, kelle seljas jope on, on eeldatavasti ka selle omanik).

VĂ”laĂ”igus on eraĂ”iguse osa, mis reguleerib vĂ”rdsete Ă”igussubjektidevahelisi vĂ”lasuhteid (tekkimist, muutumist, lĂ”ppemist) VĂ”lg=Kohustus VÕS koht Ă”igussĂŒsteemis: laieneb kĂ”ikidele vĂ”lasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne Ă”igusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel.
Volitatud ametnikeks on peaartid ja nende asendajad, valvelaua arstid, haiglate, statsionaarse ravi astutuste ja sanatooriumide valvelaua arstid, vanaduskodade direktorid ja peaarstid, samuti kaitsejÔudude ohvitserid, meditsiiniliste osakondade juhatajad ja nende asendajad, sÔjavÀehaiglate vanemkorrapidajad, merelaevade kaptenid.
VastuvÀide - normid, mis takistavad nÔude maksmapanekut vÔi toovad kaasa nÔude lÔppemise 1. NÔude olemasolu vaidlustavad vastuvÀited- esitatav nÔue ei ole kehtivalt tekkinud 2. NÔude maksmapanekut piirav vastuvÀide- nÔue eksisteerib Ôiguslikult ent puudub Ôigus sundida kohustatud isikut teatud viisil kÀituma

Valgala - maa-ala, millelt kogu Ă€ravoolav pinnavesi voolab ojade, jĂ”gede vĂ”i jĂ€rvede kaudu ĂŒhes jĂ”esuudmes merre
Varustus – hobune, kiiver, rĂ”ngassĂ€rk, kahekĂ€emÔÔk, oda ja kilp, hobuse kaitsepantser, sadul, jala- ja suurauad.
Vangistusseaduses on kinnipidamistingimuste reguleerimisel kasutatud nii mĂ”isteid „lubatud (vabalt) liikuda” kui „Ôigus liikuda”.Riigikohus on selles kontekstis kĂ€sitlenud kinnipeetava vanglasisest ja vanglavĂ€list liikumisvabadust97, tĂ€psustamata, kas ja kuidas see seondub PS § 34 sĂ€testatud liikumisvabadusega.

Variandis 20 - nda all, muutsin nĂŒĂŒd Ă”igeks
. Vaadake hoolega, muidu vĂ”ib juhtuda, et kaks inimest spikerdavad sama punkti jĂ€rgi kahte erinevat piletit  ) 20. Veneaegse Eesti talurahvaĂ”igus - puudu (nĂŒĂŒd olemas) 21. Veneaegse Eesti avalik Ă”igus – puudu (nĂŒĂŒd olemas) 22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis.
VĂ€ljendusvormideks on olnud Ă”iguslik tava, kohtupretsedent, Ă”igusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tĂ€htsaimal kohal on normatiivne ehk Ă”igustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pĂ€devusele kehtestavad ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele Ă”igusi ja panevad kohustusi.
Vaieldavamad on meie teadmised (resp - allikad) ajas tagasi (kuni nn kirjutamata ajaloost alates nad peaaegu puuduvad – st andmeid annavad ĂŒksnes materiaalse kultuuri leiud). Ajalooline tĂ”lgendus nagu igasugune muu tĂ”lgendus, peab alati olema selgitus mĂ”istmiseks, mitte aga ise uuritavat objekti asendav nĂ€htus.

VĂ”rreldes kuritegudega on nad vĂ€iksema ĂŒhiskonnaohtlikkusega ja tingivad leebemate karistuste kasutamist (arest, rahatrahv). 3. TsiviilĂ”iguslik e varaline vastutus – jĂ€rgneb tsiviilĂŒleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel (ei tĂ€ida lepingus mĂ€rgitud kohustusi) vĂ”i kahju tekitamises.
VanglasĂŒsteemis on resotsialiseerimise nimel alustatud ĂŒleminekut kolooniatelt kambervanglatele. Samal eesmĂ€rgil juurutatakse piirkondlikkuse pĂ”himĂ”tet – kinnipeetav kannab karistust oma elukohale vĂ”imalikult lĂ€hedal, et ka vangistuse ajal sĂ€iliksid tema positiivsed sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga.
VabadusĂ”igused – mis peaksid olena avalikus Ă”iguses kirjas, nii on nad ka meie PS II ptks kirjas, tegelikult poleks neid vaja kirjalikult Subjektiivne Ă”igus seisneb vĂ”imaluses ise kĂ€ituda, nĂ”uda kohustatud poolelt vajalikku kĂ€itumist vĂ”i pöördumine riigi poole, et tema lĂ”ppastmes garanteeriks kĂ€itumise.

VĂ€lismĂ”jurid - helivĂ”nkumine, elektromagneetilised lained (nĂ€htav valgus), fĂŒĂŒsilis-mehaaniline surve, molekulid Ă”hu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi nĂ€rvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psĂŒĂŒhilised esindused ehk representatsioonid.
VĂŒrstiriik siiland on riik? b. Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on mÀÀratud kujunemisloo vĂ”i rahvusvaheliste kokkulepetega c. SuverÀÀnne vĂ”im – Ă”igus kasutada jĂ”udu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents – ainult riik tohib edasi anda riigivĂ”imu, delegeerida vĂ”imu.
Valduse omandamine - Valdus omandatakse tegeliku vĂ”imu saamisega asja ĂŒle (nĂ€iteks asja ĂŒleandmise vĂ”i leidmisega) vĂ”i abinĂ”ude ĂŒle, mis vĂ”imaldavad seda vĂ”imu (nt korterivĂ”tme ĂŒleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku vĂ”imu

VÔimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. TÀidesaatva vÔimu teostamine on rahva poolt kas otse vÔi kaudselt ja tÀhtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sÔltumatu, kuid kellel puudub vÔimalus aktiivselt osa vÔtta seadusandlusest.
Vahetusleping - lepingupooled kohustuvad vastastikku valmistama vĂ”i muutma asja vĂ”i saavutama teenuse osutamisega teineteisele ĂŒle andma eseme ja tegema vĂ”imalikuks eseme muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma omandi vĂ”i muu esemele kĂ€sutusĂ”igust andva Ă”iguse selle eest tasu.
Valduse olemus - Valdajal puudub vajadus tĂ”endada omandiĂ”igust - Valdus on eelduseks vallasomandi ĂŒlekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb Ă”igusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mĂ”ttelised osad - Ă”igused

Valitsuste pĂ€devus on konstitutsioonides tavaliselt fikseeritud kĂŒllalt ĂŒldisel kujul selleks, et anda mĂ€nguruumi. Valitsuse eesotsas seisjat nimetatakse ĂŒldnimetusega peaministriks, riigiti vĂ”ivad aga nimetused olla erinevad (Saksamaal -liidukantsler, mĂ”nel pool Ministrite NĂ”ukogu esimees). Valitsuse kooss.
Vastavalt Ă€s - le saab aktsiat pidada aktsionĂ€ri Ă”iguste kandjaks, kuna ÄS § 226 loetleb mitmed aktsiatest tulenevad Ă”igused: 1. osaleda aktsionĂ€ride ĂŒldkoosolekul; 2. osaleda kasumi ja AS-i lĂ”petamisel allesjÀÀnud vara jaotamisel; 3. muud seaduses sĂ€testatud ja pĂ”hikirjaga ettenĂ€htud Ă”igused.
VÔÔrutus - 1)psĂŒĂŒhilised vaevused: depressioon, emotsionaalne labiilsus, uimasus, asteenia, unehĂ€ired 2)Kehalised vaevused: spasmid, krambid, treemor, valud, sĂŒdamevaevused VÔÔrutusravi: Antidepressandid: SSTI, teised NB!suurenenud tolerantsus psĂŒhhofarmakonide suhtes PsĂŒhhosotsiaalne toetusravi

Vangla on nagu vĂ€ike ĂŒhiskonnamudel: siin on vaja tagada vangidele kĂ”ik see, millega tavaelus tegelevad inimesed ise: hoolitseda toidu valmistamise, arstiabi osutamise, usulise teenindamise, vangide riietamise, nende kaupluse kĂŒlastamise, riiete pesemise, vangide suhete ja peresidemete sĂ€ilimise
Vabariigi president - VĂ€lissuhte pĂ€devus, Riigikaitse pĂ€devus- riigikaitse kĂ”rgem juht, pĂ€devus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, PĂ€devus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pĂ€devus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pĂ€devus, Õiguskantsleri krim.
VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku (kohustatud isiku ehk vĂ”lgniku) kohustus teha teise isiku (Ă”igustatud isiku ehk vĂ”lausaldaja) kasuks teatud tegu vĂ”i hoiduda mingi teo tegemisest (tĂ€ita kohustus) ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist (VÕS § 2 lg 1).

Vabariigile on iseloomulik ametisse valitava riigipea olemasolu, kes harilikult valitakse teatud perioodiks. Autoritaarses ja totalitaarses riigis “valitakse” riigipea sageli ka eluajaks (nĂ€iteks Tito endises sotsialistlikus Jugoslaavia). Vabariigi riigipea ĂŒldnimetuseks on teoorias president.
VĂ”etud kontsertidele ehk kogunemistele,sest nende laulud vĂ”ivad pĂ”hjustada massilisi rahutused, konfliktid, kuid nad vĂ”ivad kasutada meediat, kui Mordaavia Rokkarid oleksid muutnud oma seisukoha neutraalsemaks, mis ei ohustaks ĂŒhiskonna ning ei toetaks rassismi siis ei oleks tekkinud antud situatsiooni.
VĂ€gistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguĂŒhendusse astumine vĂ€givallaga vĂ”i Ă€ra kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud vĂ”imeline vastupanu osutama vĂ”i toimunust arusaama. VĂ€gistamine on teise astme kuritegu, mille eest vĂ”idakse karistada ĂŒhe- kuni viieaastase vangistusega.

Valgusreostus - nÀhtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nÀhtud sattuda
Valitav organ - valib rahvas, kĂ”rgema vĂ”imukandja delegeerib oma vĂ”imu parlamendile, kes tegutseb edasi rahva esindajana. Parlament tegeleb seadusandlusega, riigikassa ehk riigi eelarve kinnitamine, maksud, koormised, trahvide kehtestamine, riigi eelarve sihipĂ€rase kasutamise ĂŒle kontroll.
VÀÀramata jĂ”ud on asjaolu, mida vĂ”lgnik ei saanud mĂ”jutada ja mĂ”istlikkuse pĂ”himĂ”ttest lĂ€htudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sĂ”lmimise vĂ”i lepinguvĂ€lise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks vĂ”i seda vĂ€ldiks vĂ”i takistava asjaolu vĂ”i selle tagajĂ€rje ĂŒletaks.

VÀÀramatu jĂ”ud on asjaolu, mida vĂ”lgnik ei saanud mĂ”jutada ja mĂ”istlikkuse pĂ”himĂ”ttest lĂ€htudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sĂ”lmimise vĂ”i lepinguvĂ€lise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks vĂ”i seda vĂ€ldiks vĂ”i takistava asjaolu vĂ”i selle tagajĂ€rje ĂŒletaks.
VÔlausaldaja on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate vÀljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise pÀevast alates teatama haldurile kÔigist oma enne pankroti vÀljakuulutamist tekkinud nÔuetest vÔlgniku vastu,sÔltumata nÔude tekkimise alusest ja nÔude tÀitmise tÀhtpÀevast.
Veto - e. keeluprintsiip sisaldus ka 1937.-38. a valla-, linna- ja maakonnaseadustes.

Valikuvabad tingimused - tingimusi vĂ”ib töölepingusse vĂ”tta, ilma et need muudaks töölepingu olemust (nt olmetingimuste parandamine, soodustused tĂ€iendus-ja ĂŒmberĂ”ppe alal jne). Tööleping loetakse sĂ”lmituks, kui pooled on selle alla kirjutanud vĂ”i töötaja on faktiliselt tööle asunud.
VÔlgnikule on keelatud makseettepaneku avalik kÀttetoimetamine) ning avaldaja on sÔnaselgelt vÀljendanud soovi vastuvÀite esitamise korral menetlus lÔpetada, avaldaja ei teavita kohut kÀttetoimetamise tulemustest mÀÀratud tÀhtaja jooksul, ilmnevad muud menetluse peatumise alused.
VĂ€ljari on kirjutanud Ärilehes: Kompetentsimudel on personalijuhtimise seisukohalt kĂ”ikide inimressursi arendustegevuste kese, mis reguleerib koolitust, edutamist, karjÀÀriplaneerimist, tasustamissĂŒsteemi, vĂ€rbamist, kvaliteedi parandamist, hindamist ja tulemuslikkuse juhtimist.

Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud justiitsministeerium, kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, kultuuri- ja haridusministeerium, majandusministeerium, pÔllumajandusministeerium, teede- ja sideministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja vÀlisministeerium.
VĂ”imude lahusus – pĂ”himĂ”te, mille kohaselt seadusandlikku, tĂ€idesaatvat ja kohtuvĂ”imu peavad teostama erinevad subjekid (riigiorganid). 2. Üksikisik ja riik esinevad Ă”igussuhetes vĂ”rdsete Ă”igussubjektidena , st riigi Ă”igused ei ole prioriteetsed ĂŒksikisiku Ă”igustega vĂ”rreldes.
Vabatatlikult – EL, ÜRO) – kuidas nĂ€en edaspidist arengut? Millised Ă”igused peavad olema, millised Ă”igused tuleks loovutada kĂ”rgemale jĂ”ule, tasandile? U 3 lk – enda nĂ€gemus (ei tee copy-pastet). Kas riiki on vaja, et tĂ€ita oma f-ni? Mis on riigi f-n? Milleks on riiki vaja?

Vote UP
-1
Vote DOWN
VĂ”lausaldaja on ĂŒhe solidaarvĂ”lgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nĂ”udest kĂ”igi solidaarvĂ”lgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvĂ”lgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvĂ”lgnike omavahelised suhted? Kui ĂŒks solidaarvĂ”lgnikest tĂ€idab vĂ”lausaldaja nĂ”ude tĂ€ielikult, lĂ€heb talle ĂŒle vĂ”lausaldajate nĂ”ue teiste vĂ”lgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nĂ”uet nimetatakse solidaarvĂ”lgniku regressi ehk tagasinĂ”udeks.
VĂ”i sugulastest on kas kriminaalse minevikuga vĂ”i kĂ”lvatu eluviisiga (66% lĂ€hisugulastest olid alkohoolikud); 3) 76% on vĂ€ljaspool abielu sĂŒndinud lapsed Madisson pooldas eugeenikat (pĂ€rilikkuse hĂŒgieeniĂ”petus inimtĂ”u parandamiseks). 10. InimkĂ€itumise determineerituse probleem.
Vahistamise kohaldamine tĂ€hendab demokraatliku Ă”igussĂŒsteemi ĂŒhe alusprintsiibi, sĂŒĂŒtuse presumptsiooni, samuti ĂŒldise vabadusĂ”iguse tĂ”sist riivet, sest vahistades vĂ”etakse vabadus isikult, kelle suhtes pole veel jĂ”ustunud sĂŒĂŒdimĂ”istev ning vabaduse vĂ”tmist ettenĂ€gev kohtuotsus.

Vanas testamendis on jumala Ă”petussĂ”nad sellised: „ Kui su vend, su ema poeg, ehk su poeg ehk su tĂŒtar ehk su naine, kes su sĂŒles, ehk su sĂ”ber, kes kui su hing, salaja sind kihutab ja ĂŒtleb: lĂ€heme ja teenime teisi jumalaid, mis ei sina ega su vanemad ei tundnud; ei pea sa mitte
Viis parandust on laiendanud valimisÔigust: kÔigile meestele, kÔigile rassidele 15.; naistele 19.; kÔigile Washingtoni alalistele elanikele 23. ja kÔigile kodanikele, kes on 18-aastased vÔi vanemad 26. Lisaks kaotas 24. parandus hÀÀletusmaksu, mis piiras kodanike hÀÀletamist.
VÀÀrtuslĂŒngad – selline olukord, kus seadusandja on omalt poolt teinud lĂŒngaĂŒletamiseks teatud töö, kuid kahjuks on ta Ă”iguse enda formaalselt mÀÀratlenud ĂŒleĂŒldiselt, mitte ĂŒldistatult, vaid ta on ĂŒletanud selle ĂŒldise abstraktsuse vajaliku piiri ĂŒleĂŒldisele tasemele.

Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sĂ€testatud ĂŒldklausel § 1 lg 3. 10) Vanas mÀÀruses on § 3 lg 7 kĂ€sitletud kĂŒttetoetust kui ahikĂŒttega korteris ĂŒksi elaval, lasteta töövĂ”imetus- vĂ”i vanaduspensionĂ€ril, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on ........ vald.
VĂ€lisfunktsioonidest on kĂ”ige olulisemaks kĂ”ikidele riikidele lĂ€bi aegade omane riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon (ĂŒlemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon ja maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamise funktsioon).
VĂ”lausaldaja on   viivituses,   vastutab   vĂ”lgnik   oma  kohustuse rikkumise eestÂ ĂŒksnes juhul, kui ta pĂ”hjustas selle tahtlikult vĂ”i raske hooletuse tĂ”ttu. Tekib Ôigus raha ja  vÀÀrtasju ning dokumente hoiustada vastavalt VÕS § 120­125. 

VĂ”lausaldaja ehk kahjustada saanud isiku Ă”igust nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist reguleerib ĂŒldnormina VÕS § 108 lg 1. NĂ€iteks, kui tarbija ei maksa krediidiandjale tagasi saadud rahasummat peale lepingu lĂ”ppemist on krediidiandjal Ă”igus nĂ”uda kohustuste nĂ”uetekohast tĂ€itmist.
VĂ”sis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline ĂŒldvastutus (vastutus delikti ĂŒldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks vĂ”ib deliktiĂ”igus olla reguleeritud ka teistes seadustes.
Valitsejate kohustuseks on valvata rikkusest ja vaesusest tulenevate kurjuste vastu (esimene toodab luksust/laiskust, teine kadedust/Ôelust). Kui sÔdurid on Ôppinud teadma, mida tuleb karta ja mida mitte ning omandanud vastava vÀljaÔppe, siis suudavad nad vÔita palju arvukama armee.

Valimiskaebustega on vĂ”imalik Riigikohtult taodelda osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult hÀÀletamistulemuste tĂŒhistamist (ĂŒks Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relvalve menetluse liikidest). 45. Valimiste vaatlemise mĂ”te 46. Salajasuse pĂ”himĂ”te ja Ă”igus elektrooniliselt antud hÀÀlt
VÀÀrtegu on karistusseadustikus vĂ”i muus seaduses sĂ€testatud sĂŒĂŒtegu, mille eest on pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahatrahv vĂ”i arest. Seega vĂ”ib vÀÀrtegusid sĂ€testada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kĂ”rval ka teistes seadustes nĂ€iteks liiklusseaduses.
Valitsusasutused - Riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede pĂ”hiĂŒlesandeks on tĂ€idesaatva riigivĂ”imu teostamine - ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud tĂ€idesaatva riigivĂ”imu volitusi omavad asutused.

Viitav – „Kohus vĂ”ib kohaldada kĂ€esolevas jaos sĂ€testatud sĂŒĂŒteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt kĂ€esoleva seadustiku §-s 83 sĂ€testatule“. Viide paragrahvile, tĂ€ieliku Ă”igusnormi moodustabki koos teise paragrahviga.
Vabandavaks asjaoluks ehk vÀÀramatuks jĂ”uks on asjaolu, mida vĂ”lgnik ei saanud mĂ”jutada ja mĂ”istlikkusest lĂ€htudes ei saanud temalt oodata selle asjaoluga arvestamist lepingu sĂ”lmimise ajal, samuti selle asjaolu vĂ€ltimist ning asjaolu enda vĂ”i selle tagajĂ€rgede ĂŒletamist.
VĂ€liskohustused – mitteresidentide nĂ”uded residentidele; nĂ€iteks majandussektorite vĂ€lisvĂ”lgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide vÀÀrtpaberid jne. PĂ”hikaubanduse sĂŒsteem – kaubad vĂ”etakse arvele, kui nad ĂŒletavad sisekĂ€ibe ehk vaba ringluse piiri.

VÀÀrtegu on kuriteole lĂ€hedane sĂŒĂŒtegu, kuid vÀÀrteo eest on kergemad karistused (rahatrahv vĂ”i arest kuni 30 pĂ€eva). TsiviilĂ”igusrikkumine ehk tsiviilĂŒleastumine vĂ”ib seisneda lepingulise kohustuse mittetĂ€itmises vĂ”i kahju tekitamises lepingulises suhtes.
Vaatlusesemeks on seaduste sisemine eetiline vÀÀrtus ning sellest tulenev moraalne kohtustus neid jĂ€rgida (mitte seaduste jĂ€rgimine saktsiooni hirmus). Loomulikud Ă”igused on kaasasĂŒndinud ning positiivne Ă”igus ei saa ned anda ega Ă€ra vĂ”tta, vaid ĂŒksnes kaitsta.
VĂ€ivad seadused – nt ainult alaealiste kohta kĂ€ivad seadused (piiratud teovĂ”ime). Nt ka normid, mis kĂ€ivad juriidiliste isikute ĂŒksikute liikude kohta (nt MTÜ-d vmt) Kodanikud ja vĂ€lismaalased - reeglina ei ole vahet, kas on tegemist kodaniku vĂ”i vĂ€lismaalasega.

VÀÀrtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] vĂ”i muus seaduses sĂ€testatud sĂŒĂŒtegu, mille eest on pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahatrahv vĂ”i arest (KarS § 3 lg 4). Seega vĂ”ib vÀÀrtegusid sĂ€testada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kĂ”rval ka teistes
VĂ”imu meetmel on mitu eesmĂ€rki, mistĂ”ttu vĂ”ib ta sellisel juhul riivata mitut pĂ”hiĂ”igust (nt RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 27 jj, p 35 jj; RKPJKo 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 18 jj). Kohaldatava pĂ”hiĂ”iguse valikul on soovitatav lĂ€htuda jĂ€rgmistest reeglitest.
Vaheraha - interusurium'i. Roomas kannab tÀhtaeg nimetust dies.

VĂ€hetĂ€htsad menetlus - ja vorminĂ”uete rikkumised „Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nĂ”uda ĂŒksnes pĂ”hjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnĂ”udeid vĂ”i et haldusakt ei vasta vorminĂ”uetele, kui eelnimetatud rikkumised ei vĂ”inud mĂ”jutada asja otsustamist.
VĂ€lisfunktsioonid – riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tĂ”stetakse vahel esileĂŒlemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle, isiku teatud Ă”iguslikult reguleeritud suhe asjasse, Ă”igussuhe. Samas ei saa valdust pidada siiski Ă”iguseks, kuna see ei ole asjaĂ”igus ega vĂ”laĂ”igus, ega ka mitte asja koormamine; seda ei saa ka kanda kinnistusraamatusse.

Valdkonna reguleerimisel on keskseks mittetulundusĂŒhingute ja nende liitude seadus (edaspidi - mittetulundusĂŒhingute seadus). Nimetatud seadust kohaldatakse kĂ”ikidel juhtudel, kui mĂ”nda liiki mittetulundusĂŒhingu asutamist vĂ”i tegevust ei ole reguleeritud eraldi seadusega.
VĂ€hendamise juures on kĂŒsimus sama. Ma ei saaks apitali vĂ€hendamise kaudu nt vĂ€hemust vĂ€lja sĂŒĂŒa vĂ”i vĂ€lja arvata ĂŒhingust. Siin on reeglid isegi rangemad kui kap suruendamise juures § 372ÂŽ. See, et aktsiatest tahetakse ra vĂ”tta suruem tĂŒkk, peab olema nĂ”us.
Vad pĂ”hiseadus - ja seaduspĂ€rasuse jĂ€relevalve organid teostavad enamjaolt jĂ€relevalvet ĂŒksnes tĂ€itevvĂ”i- mu ĂŒle, ainult Rootsi justiits- ja Soome Ă”iguskantsler valvavad ka kohtute ĂŒle. Eesti pĂ”hiseaduse XII peatĂŒkk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.

Vallaspandil on ka veel alaliigid, kommertspant (pant seatakse ettevĂ”tja varale registerpandi pĂ”himĂ”tete kohaselt) ja Ă”iguste pantimine (pandi esemeks vĂ”ib olla ka varaline Ă”igus, kui see on ĂŒleantav ja Ă”iguste pantimisel kohaldatakse kĂ€sipandi sĂ€tteid).
Volikogu istungid on avalikud. Volikogu vĂ”ib kuulutada istungi kĂŒsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hÀÀletab vĂ€hemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu vĂ”i kui kĂŒsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud vĂ”i piiratud.
Vaikimine ehk tegevusetus reeglina ei ole tahteavaldus ega aktsept, selles on siiski ka erandeid. Vt. VÕS §20, erand §20 lg 3. VÕS § 20. NĂ”ustumus (1) NĂ”ustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega vĂ”i mingi teoga vĂ€ljendatud nĂ”usolek sĂ”lmida leping.

VÀÀrtusteks on komponentlaused. Metamuutujatest moodustatakse tehete abil uus, metasĂŒmbolitest koosnev avaldis (erijuhul vĂ”ib see olla ka esialgne lause). Metamuutujatest tehete abil moodustatud tulem kirjutatakse tĂ”evÀÀrtustabeli ĂŒlemisse paremasse nurka.
VĂ”laĂ”igussuhte tekkimiseks on kĂ€esolevas kaasuses tĂ€idetud kĂ”ik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: raha kui res nec manicipi6, lepingu alus e. Ă”igustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sĂ”lmides laenuleping), lepingupoolte nĂ”usolek – consensus –
Vabariiklik aeg ehk vabariigi asutamine (510 eKr) kuni Augustuseni (27/31 eKr), seega 5- 1 saj eKr;  Klassikaline aeg - Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani - 235;  Hilisklassikaline aeg - Severuse surmast kuni Justinianuseni (565), seega 3-6 saj.15

VÔÔrandamisleping – ĂŒks pool annab vara teise poole omandisse.
Varjatud majandus – jaguneb varimajanduseks ja kodumajanduseks
Vasallide meeskohtud - vasallide ja rĂŒĂŒtlite sĂŒĂŒteod allusid samuti endavÀÀrsele kohtule. MaahĂ€rra ei saanudki kohut mĂ”ista vasallide ĂŒle. Kohtu eesistujaks oli vasallide poolt valitud meeskohtunik, kelle kaasistujaks olid kaks isikut kaebealuse piirkonnast.

Vastavalt seadusele on mĂ”istetud lĂ”ĂŒlikult sĂŒĂŒdi vĂ”i Ă”igeks (ne bis in idem), on seotud Ă”igusriikliku Ă”igusemĂ”istmise kahe olulise pĂ”himĂ”ttega: 1) Ă”iguskindluse pĂ”himĂ”ttega 2) pĂ”himĂ”ttega, et konfliktisituatsioonis on esmatĂ€htis materiaalne Ă”igus.
Valmimiseks on vaja nii raha kui ka ehitajat”. JĂ€rgnevalt esitame konjunktsiooni levinumad tĂ€histused ja poolpaksus kirjas esitatu vĂ”tame allpool kasutusele: p & q, p ∧ q, p . q, p and q. Konjunktsiooni tĂ”evÀÀrtustabel (kahel samavÀÀrsel kujul).
Viimasega on Ă”igus ka notaril tegeleda (Riigi Teataja). Notarite tööd reguleerivate seaduste jĂ€rjepidev tĂ€iustumine on kaasa toonud uute ĂŒlesannete ja funktsioonide lisandumise. KĂ”ik see on aidanud kaasa Eesti Ă”igussĂŒsteemi tugevamaks muutmisele.

VÔimu allikaks on vÔimalus kasutada korporatiivsete normide tÀitmise tagamiseks selle organisatsiooni kÀsutuses olevaid sunnimeetmeid, mis on ette nÀhtud statuudiaktis (pÔhikirjas), aga vÔivad olla teatud juhtudel reguleeritud seadusandluses riigi poolt.
VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku (kohustatud isik ehk vĂ”lgnik) kohustus teha teise isiku (Ă”igustatud isik ehk vĂ”lausaldaja) kasuks teatud tegu vĂ”i jĂ€tta see tegemata ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist.
VĂ”i p2xy on kujutis (funktsioon), mis seab igale indiviidide jĂ€rjestatud paarile (x; y), kus x, y∈ M, vastavusse ĂŒhe kindla tĂ”evÀÀrtuse tĂ”ene (1) vĂ”i vÀÀr (0). Hulka M, millel predikaat on mÀÀratud, nimetatakse selle predikaadi baashulgaks.

Valimiste pĂ€ev on pĂŒhapĂ€ev. Valla vĂ”i linna valimiskomisjon kehtestab oma otsusega kooskĂ”lastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga tĂ€iendavate valimiste toimingute tĂ€htajad ning avalikustab need kolme pĂ€eva jooksul, arvates otsuse vastuvĂ”tmise pĂ€evast.
Vallasasjad on asjad, mida saab ĂŒhest kohast teise liigutada, ilma et asi hĂ€viks vĂ”i muutuks oma olemuselt ja omadustelt vĂ”i vĂ€limuselt (autod, raamatud jne). Vallasasjadeks ei loeta vÀÀrtpabereid ja raha, neid kĂ€sitletakse asjastunud Ă”igustena.
VĂ€lispoliitika elluviimine on PS kohaselt Vabariigi Valitsuse pĂ€devuses, seda kujundab VĂ€lisministeerium koos Riigikoguga, kuid Vabariigi President peab alati vĂ€lispoliitikaga kursis olema ning vĂ€lissuhtlemisorganite tegevus peab tuginema ĂŒhtsetele seisukohtadele.

VĂ”lanĂ”ustamine on hea abikĂ€si raskes finantsmajanduslikus olukorras olevatele isikutele vĂ”i peredele. VĂ”lanĂ”ustamine aitab isikuid ja peresid, kes ei suuda enam omal jĂ”ul toime tulla, kelle vĂ”lad on kasvanud ĂŒle pea vĂ”i kes on selle poole juba teel.
Valdusel on mitmeid funktsioone,mida vĂ”ib kokku vĂ”tta mĂ€rksĂ”nade kaitsefunktsioon, sĂ€ilitusfunktsioon ja publitsiteedifunktsioon all. Nende kĂ”igi funktsioonide ĂŒhiseks aluseks on arusaamine, et valdus on teatud Ă”iguste vĂ”i huvide vĂ€ljendus.
Valimiss - e eelnĂ”u vĂ€lja töötamisel diskuteeriti selle ĂŒle, kas s.t. ĂŒkskĂ”ik missuguses voorus enim hÀÀli saanud kandidaate vĂ”i peetakse silmas ainult kolmandat vooru) ja valimiskogus ĂŒles seatud uued kandidaadid, kui neid ĂŒles seatakse.

Valvur on vanglaametnik, kelle pĂ”hiĂŒlesanne on tagada jĂ€relevalve vangide ĂŒle. Valvur kannab hoolt selle eest, et vangid viibiksid neile ette nĂ€htud kohas ja et kĂ”ik tegevused (Ă€ratus, loendus, toitlustamine jne) toimuksid pĂ€evakava jĂ€rgi.
Vanemapuhkus - rasedus-ja sĂŒnnitusp140 k-p, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus alla 3a. lapsega vanemale palgata puhkus-poolte kokkuleppel alla 14 a last kasvatavale vanem, kuni 18 a puudega lapse v, sisseastumiseksamiteks kĂ”rgkooli, riigieksamiteks
VĂ”laĂ”igus ehk obligatsiooniĂ”igus on ÀÀrmiselt laia Ă”igussuhete valdkonda hĂ”lmav Ă”igusvaldkond, mis reguleerib nii lepingulisi vĂ”lasuhteid kui ka lepingu vĂ€liseid vĂ”lasuhteid – nĂ€iteks Ă”igusvastasest kahju tekitamisest tulenevaid nĂ”udeid.

Volituse andmine on esindaja ĂŒhepoolne tehing, milleks on vajalik esindatava tahteavaldus (otsene- sĂ”naselgelt vĂ”i kaudne-tegu, millest jĂ€reldub volituse andmise tahe). Volituse andmine vĂ”ib toimuda vormivabalt, kui seaduses pole ette nĂ€htud teisiti.
VĂ”stuvĂ”tmiseks on eriline kord (vĂ”etakse vastu Riigikogu hÀÀlteenamusega). Eestis on konstitutsioonilised seadused loetletud pĂ”hiseaduse §-s 104. 3) Lihtseadused – moodustavad seaduste pĂ”himassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend.
VĂ€ljahingamine on nagu vabanemine ja peab toimuma ĂŒhtlaselt ja vabalt. VĂ€ljahingamisel moodustatakse kĂ”ik hÀÀlikud, sellest sĂ”ltub kĂ”nelemise viis. Õppides valitsema oma hÀÀlt ja kĂ”net, tuleb meil kĂ”igepealt Ă”ppida valitsema oma hingamist.

VÀÀramatuks jÔuks on loetud loodusjÔudu, sotsiaalsete asjaolude ilmnemist, mis oleks TÀitja mÔjusfÀÀrist vÀljas jne. KÀesoleval juhul oli TÀitja rikkumine tingitud sellest, et Hankija ei tÀitnud eelnevalt enda hankelepingust tulenevaid kohustusi.
Viitelise esitusega - ( viitavateks - on vahendiks et hoiduda liigsest kordamisest, lisaks peab olema viidatud sama seaduse mÔnele teisele paragrahvile blanketseteks - sama, mis viiteline, kuid viidatakse mÔnes muus Ôigusaktis sisalduvale Ôigusnomrile)
VÀÀrteo toimepanemine - VÀÀrteo puhul on karistatav ĂŒksnes tĂ€ideviimine. Eriline isikutunnus - Eriline isikutunnus on kĂ€esoleva seadustiku eriosas vĂ”i muus seaduses ettenĂ€htud sĂŒĂŒteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eemĂ€rke.

VastuhakuĂ”igus riigile on keelatud. Pidi kodanik kannatama vĂ€lja ka riigipoolse ÀÀrmise ebaĂ”igluse, sest ka julmim vĂŒrst olevat ikkagi oma kodumaa isa. Seadusandja jaoks pidi loomuĂ”igus edasi kehtima tema tegevus suunava maksiimina [Luts 1997, lk 106].
Volitusnorm – norm, mis lubab anda mÀÀrusi.
VÀhenemisel on tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nÔusolekul Ôigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg vÔi saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tÀhtajaks.

Vastavas kultuurikonstekstis on nad vÀÀrtuslikud kĂ€itumismallid, teatud elulaad, ning nende normide kehtivuse algus ja lĂ”pp ei ole kindlasti mÀÀratletav, sest vastavalt ĂŒhiskondlikule arenemisele ning vÀÀrtuste muutumisele muutuvad paratamatult ka tavad.
Vaadeldes romaani - germaani Ă”iguse ajalugu, on selle ajaloo etapil Ă”iglase Ă”iguse otsingud! Õigusteaduse ĂŒlesanne romaani- germaani Ă”igusperekonnas on leida vastus kĂŒsimusele, milline on see Ă”igus, mis vastaks Ă”iglase Ă”iguse printsiipidele.
Vajadusolukord – kĂ”ige rohkem reegleid! MĂ€ngus mingi oluline riigi huvi, mida riik tahab kaitsta, peab olema niisugune, et rikub teise riigi Ă”igusi, sest see on ainus vĂ”imalus, mil mÀÀral saab seda huvi kaitsta, et pÀÀsta olulisest ohust.

Valvurite ĂŒlesandeks on riigi valitsemine, sĂ”durite ĂŒlesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ĂŒlesandeks on varade loomine. Ei vĂ”i oodata paremaid riike seni kuni pole paremaid inimesi ja seepĂ€rast onriigi tĂ€htsaim ĂŒlesanne kodanike kasvatamine.
VĂ€lislepingu alusel on taotlus isiku karistamiseks ‱ tegu on Eesti fĂŒĂŒsilise vĂ”i juriidilise isiku vastu vĂ”i ‱ toimepanija oli EV kodanik vĂ”i sai selleks pĂ€rast toimepanemist ‱ vĂ€lismaalane, kes on Eestis kinnipeetud ja teda ei anta vĂ€lja.
VĂ”laĂ”iguslik leping - ostu-mĂŒĂŒgi leping; teatud ĂŒleandmised regist registrites; HĂ”ivamine – ehk okupeerimine asja vallutamine tahtega seda endale pidada; hĂ”ivata saab ainult omanikuta asju vĂ”i hĂŒljatud asju(metsloomad) ; reguleerivad seadused.

Vana lĂ€his - ida poliitiliseks mudeliks oli jumal- kuningas, mida toetas ja ĂŒmbritses preesterlik bĂŒrokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tĂ”lgendasid maailma lĂ€bi mĂŒĂŒdi, lĂ€bi religiooni.
Viitab 4 - le paragrahvile, need omakorda 5-le paragrahvile, millest 2 on juba varem nimetatud ja 3 ĂŒlejÀÀnut viitavad veel 40 paragrahvile, millest 17 on varem nimetatud ja 23 ĂŒlejÀÀnut viitavad omakorda 25-le uuele paragrahvile jne.
Visionaarne filosoof - idealist, “poeet” filosoofias, siis Aristotelese on pigem sĂŒstematiseerija (Aristoteles uuris 158 Kreeka linnriigi konstitutsioonilist ajalugu – st ĂŒlesehitust) empiirilise materjali suurkoguja ja ĂŒldistaja ning praktik.

VÔÔrandamatu – kas ei saa Ă€ra vĂ”tta nt §39 vĂ”i ei saa Ă€ra anda nt §1. b)EbatĂ€psus – nt mĂ”iste „teadus“ c)Evaluatiivne avatus – evaluatsioon e vÀÀrtushinnangu andmine – on olemas mĂ”isted, mis on vÀÀrtushinnangult avatud.
Vertikaalteljel on nĂ€idatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp (ka kumulatiivsena). Teljed joonisel on ĂŒhepikkused. Mida rohkem eemaldub kĂ”ver diagonaalsest vĂ”rduse joonest AC, seda ebavĂ”rdsem on sissetulekute jaotumine.
Vahetegu on siin ĂŒhelt poolt neil pĂ”hiĂ”igustel, mis on kĂ”igil inimestel, seega inimĂ”igustel kvantitatiivses mĂ”ttes, ja teiselt poolt neil pĂ”hiĂ”igustel, mis on ainult riigikodanikel, seega kodanikuĂ”igustel kvantitatiivses mĂ”ttes.

VĂ”rreldes riigivĂ”imu - ja haldusorganite poolt kĂŒsimuste arutamise ja kĂŒsimuste otsustamise korraga ja normide hulgaga, on kriminaalprotsessi normide hulk mĂ€rksa arvukam ja protseduur mĂ€rksa keerukam, mis Ă”igustabki omaette Ă”igusharu olemasolu.
VÔÔrkeeltepĂ€devus – teadmised erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest, oma kultuuri ja teiste kultuuride erinevuste mĂ”istmine ning lugupidamine teiste keelte ja kultuuride vastu; suhtlemine mitmekultuurilises ĂŒhiskonnas; vÔÔrkeeleoskus.
Vangistusseaduse jĂ€rgi on vangistuse eesmĂ€rk suunata kinnipeetav Ă”iguskuulekale kĂ€itumisele ja kaitsta Ă”iguskorda ehk teisisĂ”nu: vangistus peab aitama kinnipeetaval pĂ€rast vabanemist ĂŒhiskonnas toime tulla ning seelĂ€bi vĂ€hendama kuritegevust.

VĂ”re - planeeringu puhul on tegemist kindla ja korrastatud planeeringuga − mĂŒĂŒgisaalis on riiulid paralleelselt ja sirges reas, mis moodustavad “vĂ”restiku”. VĂ”replaneering on peamiselt levinud toidu- ja esmatarbekauplustes.
VabakĂ€elisel mĂŒĂŒgil on mĂŒĂŒjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank ja omanik mĂŒĂŒb vabatahtlikult; Kinnisasja sundmĂŒĂŒk toimub siis, kui omanik ei taha mĂŒĂŒa kinnistu aga kohtu otsustamisel toimub enampakkumine, mida korraldab kohtutĂ€itur
Vajalikud kulutused - eseme sÀilimiseks vajalikud kulutused (nt on katuses oleva augu parandamine vajalik kulutus, aga terve katuse vÀljavahetamine mitte) 2. Kasulikud kulutused- eset oluliselt parendatake, funktsionaalsus ja vÀÀrtus suureneb.

VÀljanÔudjaks on omanik aga ka asja heauskne omandaja kes ei ole asja veel omandanud kui asi lÀks vÔÔrasse valdusse Ôigusliku aluseta. VÀljanÔue on suunatud isiku vastu kelle faktilises valduses asi on, seega asja otsese valdaja vastu.
VÔlausaldajal on Ôigus nÔue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sÀtestatuga vÔrreldes piiratud (4) Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nÔude aegumistÀhtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.
Vallasasjad on kĂ”ik esemed, mis ei ole maatĂŒkiga seotud – sĂ”idukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn .Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning pĂ€raldistega.

Valdajal on Ôigus keelduda valduse rikkumisest vÔi ÀravÔtmisest tulenevate nÔuete rahuldamisest, kui ta tÔendab, et valduse rikkumine vÔi ÀravÔtmine ei ole olnud omavoliline ja al oli Ôigus valdust rikkuda vÔi asja vallata.
Volikogu on tegutsemisvÔimetu, kui ta pole vastu vÔtnud valla vÔi linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest vÔi riigieelarve vastuvÔtmisest arvates vÔi kui riigieelarvet ei olnud vastu vÔetud eelarveaasta alguseks.
Vabatahtlikkuse pm - l (Kaitseliit) 3. sundkorp! – teatud ametikohtadel ei saa töötada, kui isik ei kuulu korporatsiooni (advokatuur). ‱ Av Ă”i asutused – liikmeskond puudub; vastavate töötajate ja asjade organisatsiooniline ĂŒhtsus.

Vacatio legis – aeg selle vahel, kui seadus vĂ”etakse vastu ja kuni see vĂ”tab seadusliku toime (Vahemikku seaduse vastuvĂ”tmise, avaldamise ja jĂ”ustumise vahel tĂ€histatakse kirjanduses enamasti ladinakeelse vĂ€ljendiga vacatio legis)
Vahendatud - nÔuab kellegi vahendavat tegevust Ôiguse realiseerimiseks, eeldab erisubjekti olemasolu ehk Ôiguse rakendajat, laias tÀhenduses on selleks riik; teatud avaliku vÔimu volitustega riigiorgan Seisneb Ôiguse vahendamises
Vahistatule on erinevalt kinnnipeetavast VangS § 98 kohaselt ette nÀhtud pakkide saamise Ôigus, eelkÔige seetÔttu, et vahistatu ei tööta ning sellest tulenevalt puuduvad tal ka vahendid teostada sisseoste VangS § 48 tÀhenduses.

Viimase literaal on tĂ”ene, kui B = 0. Kuid teine rida puus esitab otsitavale tĂ”evÀÀrtusjaotusele nĂ”ude A = 0 ja kolmas rida esitab nĂ”ude, et A = 1. Sellist tĂ”evÀÀrtusjaotust ei saa olemas olla, A-l saab olla vaid ĂŒks tĂ”evÀÀrtus.
Valduse olemus - Valdajal puudub vajadus tĂ”endada omandiĂ”igust - Valdus on eelduseks vallasomandi ĂŒlekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb Ă”igusrahu VALDUSE ESE Esemeks on:
Volitus on olemas, kuid ta teeb midagi rohkemat kui volitusega ette on nĂ€htud Reeglid, mis saab esindusĂ”iguseta isiku puhul on TsÜS §128-129. Vaata vĂ”rdlevalt §10-11; need meenutavad sisult piiratud teovĂ”imega isiku tegusid.

VĂ”lanĂ”ustamine on ĂŒldiselt tasuta mitterahaline teenus, mida pakub kohalik omavalitsusĂŒksus, Euroopa Sotsiaalfond ning on ka teisi juriidilisi isikuid, kes vĂ”ivad pakkuda vĂ”lanĂ”ustamist, aga vĂ”ivad vĂ”tta selle teenuse eest ka raha.
VĂ”laĂ”igus – lepingud ‱ AsjaĂ”igus – omand ‱ PereĂ”igus – reguleerib vanemate, laste ja abielu ‱ PĂ€rimisĂ”igus – tegeleb pĂ€randusega ‱ ÄriĂ”igus – tegeleb juriidiliste isikute asutamise, tegevuse ja lĂ”petamisega
VÔÔrandamislepingute esemeks on esemete tasuline vĂ”i tasuta ĂŒleandmine ĂŒhelt isikult teisele. PĂ”hilisteks lepinguliikideks on siin mĂŒĂŒgileping ja vahetusleping kui tasulised vÔÔrandamislepingud ning kinkeleping kui tasuta vÔÔrandamisleping.

Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub Ă”iguslik alus vĂ”i, et teisel isikul on suurem Ă”igus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab vĂ”i peab teadma, on vldus pahauskne.
Vabariigi valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on mÀÀratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. „Pooleteraminister”
Valdus – on tegelik vĂ”im asja ĂŒle, sĂ”ltumata sellest, kas selle vĂ”imu pidajal on selleks Ă”igus (nt ka varas on valdaja). VÕS par 32 Omanikul ei ole alati tegelikku vĂ”imu, omand ja valdus ei ole alati ĂŒhe isiku kĂ€es.

VĂ”ima - luse korral kasutatakse ainsust, mitte mitmust, kui see vĂ”imalik on. **Terminoloogia print- siibid. terminoloogia ĂŒldtunnustatus- st Ă”igustloovates aktides tuleb kasutada ĂŒldtuntud, ĂŒldtunnustatud terminoloogiat.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vahendlik tĂ€ideviimine on juriidiline konstruktsioon, mis vĂ”imaldab omistada ĂŒhe isiku poolt ( juhitav) toimepandud sĂŒĂŒteokoosseisupĂ€rased teod teisele isikule ( juhtija). Vahendliku tĂ€ideviimise peamiseks tunnuseks on Ă€rakasutamissuhte olemasolu vahendliku tĂ€ideviija ja Ă€rakasutatava isiku vahel. Ärakasutamissuhe on suhe, mis vĂ”imaldab vahendlikul tĂ€ideviijal rakendada Ă€rakasutatavat isikut kui vahendit teo toimepanemiseks.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle. Isik, kes valdab asja rendi-, ĂŒĂŒri-, hoiu-, pandi- vĂ”i muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle Ă”iguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja.

VĂ”imalikest sunnivahenditest on kĂ”ige enam ja kĂ”ige sagedamini nĂ€htud sĂŒĂŒtuse presumptsiooni rikkujana vahistust ja sageli ongi EIK poole pöördumisel samaaegselt viidatud nii EIÕK artikkel 5 punkti 3 kui ka artikkel 6 lĂ”ike 2 rikkumisele.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle. Valdaja on isik, kelle tegeliku vĂ”imu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus vĂ”ib olla seaduslik vĂ”i ebaseaduslik, sĂ”ltuvalt sellest, kas tal on Ă”iguslik alus vĂ”i mitte.
Viehweg – tĂ”lgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on pĂ”hisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analĂŒĂŒtiline filosoofia – kĂ”ike peab analĂŒĂŒsima 4. argumentatsiooniteooria

Vastastikkuse printsiip on see, mis ĂŒhelt poolt mĂ”jutab riike tĂ€itma tĂ€iesti vabatahtlikult ilma igasuguse sunnita rahvusvahelise Ă”iguse reegleid, aga teiselt poolt on vastastikkuse printsiip seotud ka rahvusvahelise Ă”iguse loomisega.
Volikogu - kohaliku omavalitsusĂŒksuse esinduskogu, mis valitakse valla vĂ”i linna hÀÀleĂ”iguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2. valitsus - volikogu poolt moodustatav tĂ€itevorgan.
Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sĂ€testatud ĂŒldklausel § 1 lg 3. 9. Vanas mÀÀruses olevad § 3 lg 8 ,9 ja 10 on uuest redaktsioonist eemaldatud seoses toetuste liigitamisega sissetulekutest sĂ”ltuvaks ja mittesĂ”ltuvaks.

Viimase suhtes on seaduses kehtestatud vorminĂ”ue, mille mittetĂ€itmisel on tehing tĂŒhine (nt kinnisasja vÔÔrandamiseks antud volitus peab olema notariaalselt tĂ”estatud). Volikiri on kirjalikus dokumendis vĂ€ljendatud volitus.
VÀÀrtegu on kuriteole lĂ€hedane sĂŒĂŒtegu, formaalse tunnuse jĂ€rgi eristab teda kuriteost vaid see, et seadus nĂ€eb vÀÀrteo toimepanemise eest ette kuriteoga vĂ”rreldes kergemad karistused. Rahatrahv vĂ”i arest 30 pĂ€eva.
ValimisÔigus on alates 18. eluaastast kÔigil Taani kodanikel, teistel EL kodanikel, samuti Norra ja Islandi kodanikel, kes elavad kommuuni territooriumil, ning neil on ka Ôigus olla valitud maakonna- ja kohalikku volikogusse.

Varalised suhted on kahte tĂŒĂŒpi: - O-X omanik-kĂ”ik mitteomanikud (kellel samuti on kohustused, nt mitte varastada midagi sellelt omanikult) - O-K omanik – kindel isik (asjade ĂŒleminekul) Iseloomulik romaani Ă”igusperekonnale.
Variandist on tegemist. Kahel juhul sĂŒllogism kehtib: siis, kui esineb aluse jaatus (modus ponens) vĂ”i tagajĂ€rje eitus (modus tollens). Kahel juhul sĂŒllogism ei tööta: siis kui esineb tagajĂ€rje jaatus vĂ”i aluse eitus.
VĂ€gistamine on rĂŒnnak inimese ĂŒhe pĂ”hilise inimĂ”iguse - seksuaalne enesemÀÀramisĂ”iguse vastu. Seksuaalne enesemÀÀramisĂ”igus on isiku Ă”igus vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub.

VÀÀrteo mÔiste on antud samal pÔhimÔttel (KarS § 3 lg 4) 1. Karistusseadustikus vÔi muus seaduses sÀtestatud tegu 2. VÀÀrteo eest on pÔhikaristusena ette nÀhtud rahatrahv, arest, sÔiduki juhtimise Ôiguse ÀravÔtmine.
Vormilt vÔib - olla tahteavaldus nii suuline kui kirjalik ( notariaalne, lihtkirjalik jms ) , sh elektrooniline. Suulise tahteavalduse puhul , eeldatakse, et see peab olema selline, et kohalviibija on suuteline seda mÔistma.
Vormivabadus tÀhendab seda, et pooled vÔivad kokkuleppida vormi mida seadus ette ei nÀe. Kui pooled on kokkuleppinud teha tehing mingis kindlas vormis, siis tuleb kohaldada ka vastava vormi kohta kÀivaid seaduse sÀtteid.

VÔistlevuse ehk kontradiktoorsuse pÔhimÔtte vÀljendusteks on nii TsMS § 5 lg 1 kui ka nÀiteks § 230 lg 1 ja 2. TsMS § 5 lg 1 - Hagi menetletakse poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lÀhtudes nÔudest.
VÀljapaneku kÀigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuvÀiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu kuue nÀdala jooksul pÀrast avaliku vÀljapaneku lÔppemist.
VÔlgnik on kohustust tÀitnud mittenÔuetekohaselt 3. rikutud kohustus on tasuline ja tasu maksmise kohustusega vastastikuses seoses 4. vÔlausaldaja on mittekohase tÀitmise vastu vÔtnud 5. hinna alandamise avaldus.

VĂ”rreldes bes - iga sisaldas see lisaks eraĂ”igusele kogu talurahva eluolu korraldavaid sĂ€tteid, sh nĂ€iteks karistusĂ”igus, vallakohtute korraldus jne. Tegemist oli talurahva kui seisuse kĂ”igekĂŒlgse elu regulatsiooniga.
VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku (kohustatud Olles tsiviilkĂ€ibe objektideks, moodustavad Ă”iguslikus tĂ€henduses isik ehk vĂ”lgnik) kohustus teha teise isiku (Ă”igustatud isik ehk asjade pĂ”himassi.
Vaba mandaat – kaks pĂ”himĂ”tet: 1). tuleneb vaba mandaadi pĂ”himĂ”ttest, et Riigikogu liige esindab parlamendis mitte ĂŒksnes oma valijate vĂ”i valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivĂ”imu kogu rahva esindajana.

VĂ€ikestes gruppides – normid ei lange alati kokku ĂŒhiskonna normidega, kuid ei pruugi olla nendega vastuolus. Tihti puudutavad grupinormid spetsiaalseid valdkondi, mis ei ole otseselt ĂŒhiskonna osa, vaid kui eriosa sellest.
Vahetult kohaldatavad on Euroopa Liidu esmase Ă”iguse allikad nagu: Euroopa Liidu lepingud, nende protokollid ja ĂŒhinemislepingud, lepingutele lisatud deklaratsioonid ning Euroopa Liidu poolt sĂ”lmitud rahvusvahelised lepingud.
VĂ”malik on sĂ”iduki omanikul kahju hĂŒvitamise nĂ”udeid valduse rikkumisest tulenevalt, deliktiĂ”iguse alusel ei saa nĂ”uda saadud tulu, mida teenuse osutamisega sai, aga 1037 lg 1 ja 1039 alusel saab nĂ”uda tulu.

VabadusÔigused - VabadusÔiguste esmane funktsioon on tagada isikutele vÔimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta (tÔrjefunktsioon). Samas on vabadusÔigustel ka kaitsefunktsioon.
ValimissĂŒsteem on oluline vĂ”rdse valimisĂ”iguse rikkumine siis kui Parlamendist mĂ€rgatav osa moodustatakse selle sĂŒsteemi alusel, nĂ€iteks on Indoneesia 500-kohalises Parlamendis sĂ”javĂ€elastele eraldatud 100 kohta.
Vanemapuhkus rasedus - ja sĂŒnnituspuhkusNaisele antaxe seda 70 kalendripĂ€eva enne ja 56 kalendripĂ€eva pĂ€rast sĂŒnnitust.Mitmikute sĂŒnni puhul vĂŽi tĂŒsistustega sĂŒnnituse puhul antaxe sĂŒnnituspuhkust 70 kalendripĂ€eva.

Volikogul on Ă”igus maksta oma liikmetele: -tasu volikogu tööst osavĂ”tu eest; -hĂŒvitust volikogu ĂŒlesannete tĂ€itmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud mÀÀras ja korras.
VĂ€hemalt 15 - aastase alaealise piiratud teovĂ”imet vĂ”ib kohus laiendada arvestades alaealise huve ja tema arengutaset (vt TSÜS §9). TĂ€isealiste isikute puhul tuleneb piiratud teovĂ”ime nende vaimsest seisundist.
VĂ€lislĂ€hetuse korral on töötajal Ă”igus nĂ”uda lisaks vĂ€lislĂ€hetuse pĂ€evaraha kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammÀÀras, kui pooled ei ole kokku leppinud hĂŒvitamist suuremas mÀÀras.

VÀÀrtuslĂŒnk - olukord, kus seadusandja on kĂŒll mingil mÀÀral oma töö teinud, kuid ta on formuleerinud normi mitte vajalikult ĂŒldistanud, vaid sellega ĂŒlepingutanud - liiga ĂŒldine, tekib mulje, et norm puudub.
VÀÀrteo otsus - tÀitevvÔimu Ôiguse mÔistmise funktsiooni akt Rahvusvahelise Ôiguse allikad VÀlislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe vÔi enam riigi vahel sÔlmitud mis tahes Ôiguslikult siduv kokkulepe.
Vanglas on ka valvurid, kes töötavad pÀÀslas, valvavad vangla piiret, tegelevad vangide saatmiste vĂ”i kokkusaamiste korraldamisega. Vanemvalvur nii tĂ€idab valvuri ĂŒlesandeid kui ka juhib teisi valvureid.

VĂ”laĂ”iguse mĂ”iste – tsiviilĂ”iguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide vĂ”rdsus, aga ei pruugi alati nii olla), vĂ”lasuhe on seotud vÀÀrtuste vahetamisega – ĂŒhe hĂŒve vastu antakse teine hĂŒve.
Vana seadus – Vana seaduse kohaselt vĂ”is pĂ”himĂ”tteliselt teha nii ĂŒhiseid kui ka vastastikuseid esitajale testamendi hoiule vĂ”tmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja testamente.
Volituse andmine – TSÜS § 118. Volituse andmine: (1) Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale vĂ”i isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, vĂ”i avalikkusele.

Veelgi kummalisem on asjaolu, et selline tark seadusandja tuleb kusagil vĂ€ljastpoolt, ta ei ole tegelikult otseselt sĂŒsteemi osa. Selline seadusandja omab tĂ”sikindlat teadmist sellest, milline on ĂŒldise tahte sisu.
Verbaalsed - suuliselt sĂ”lmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sĂ”lmitud lepingud 3. Reaalsed-asja ĂŒleandmisel sĂ”lmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nĂ”usoleku saavutamisel sĂ”lmitud lepingud.
VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku (vĂ”lgnik) kohustus teha teise isiku (vĂ”lausaldaja) kasuks teatud tegu vĂ”i tĂ€ita kohustus ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist.

VĂ€ite transpositsioon on otsese jĂ€reldamise tĂŒĂŒp, mille kĂ€igus teostatakse kĂ”igepealt eelduse muutmine, seejĂ€rel muudetud vĂ€ite ĂŒmberpööramine ning seejĂ€rel ĂŒmberpööratud muudetud vĂ€ite veelkordne muutmine.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdaja on isik, kelle tegeliku vĂ”imu all asi on. Valdus omandatakse tegeliku vĂ”imu saamisega asja ĂŒle. Valdusel on kohtulik kaitse.
Vanglakohtade arv on 938, kus paiknevad mees- ja naissoost tĂ€iskasvanud vahistatud ning meessoost tĂ€iskasvanud sĂŒĂŒdimĂ”istetud. Vangla koosseisus on 448,3 teenistuskohta, sealhulgas 264 vanglaametniku ametikohta.

Vastutuse vĂ€listamine - Üldreegel: vĂ”lgnik vastutab rikkumise korral alati Vastutuse vĂ€listab rikkumise vabandatavus (vÀÀramatu jĂ”ud ja muud lepingus ettenĂ€htud alused) Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
Vastutuse alused on jÀrgmised: isiku subjektiivsete Ôiguste rikkumine:Subjektiivne avalik Ôigus on isikule Ôigusnormiga (seadus, mÀÀrus) antud Ôigus nÔuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat kÀitumist.
VÀhemalt 15 - aastase alaealise piiratud teovÔime laiendamine - Kohus vÔib vÀhemalt 15-aastase alaealise piiratud teovÔimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda vÔimaldab.

Valijatele on aga antud avatud nimekirja korral Ă”igus kandidaate ĂŒmber reastada, mĂ€rkides Ă€ra enda eelistuse. Nii vĂ”ib tegelikult pĂ€rast valimisi nimekirja etteotsa sattuda algselt viimane nimekirjas.
Valdajal on Ôigus oma valduse kaitseks esitada nÔudeid otse rikkujale vÔi hagi teel kohtusse. Selliselt vÔib ta toimida nii valduse omavolilise rikkumise kui ka selle omavolilise ÀravÔtmise korral.
VastuvĂ€ited teostamise – nĂ”ue kĂŒll on, aga seda pole vĂ”imalik teostada a. Aegumise vastuvĂ€ide – seaduses on kehtestatud tĂ€heajad, mille jooksul tuleb kohtusse pöörduda, kui kellelgi on kellegi vastu nĂ”ue.

VÔi töösulust on korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nÀdalat ette. Teates nÀidatakse streigi vÔi töösulu pÔhjused, tÀpne algus ja vÔimalik ulatus.
VĂ”lgniku kohustused – teabe andmise kohustus,mis sisaldab teavet vara kohta ja bilanssi vara nimekirjaga. Andma vĂ”lgniku vande, kinnitama antud andmete Ă”igsust, vanne antakse ĂŒldjuhul enne 1st ĂŒldkoosolekut.
Valduse omandamine - valdus omandatakse tegeliku vĂŽimu saamisega asja ĂŒle vĂŽi abinĂŽude ĂŒle, mis vĂŽimaldavad tegelikku vĂŽimu asja ĂŒle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest.

Volitus – tehinguline esindusĂ”igus Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale vĂ”i isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, vĂ”i avalikkusele.
VÀÀrtuslĂŒngad – seadusandja on omalt poolt kĂŒll pĂŒĂŒdnud lĂŒnki Ă€ra hoida, kui Ă”iguse realiseerijal on raske mĂ”ista millistele olulistele tunnustele peab vastama ĂŒks vĂ”i teine eluline situatsioon.
VÔrreldes patendiga on kasulik mudel odavam ja kiirem ning ei pea omama tavaliselt nii kÔrget leiutustaset (Patendiameti koduleht www.epa.ee). Kasuliku mudeliga ei saa kaitsta biotehnoloogia valdkonna leiutisi.

Vahetu kohaldatavus - on otse kohaldatav, nÀiteks: mÀÀrus on vahetu kohaldatavusega, see tÀhendab, et kui Euroopa Liit annab vÀlja mÀÀruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kÔigis liikmesriikides.
VÔime vÀita - pÔhiseaduse tÀiendamise seadus, olles siduvaks Eesti ja ELi seaduse jaoks, pole mitte ainult siduv vaid on ka kaitseklausel meie aoks, tingimustega, millel eli Ôigus ise vÔiks vastata.
VÔlasuhte tekkimine - vÔlasuhte tekkimise peamine alus on vÔlaÔiguslik leping. Lepingu sÔlmimiseni jÔutakse kui lepingu pooled on saavutanud konsensuse. Lepinguvabadus on pÔhiseadusega tagatud pÔhimÔte.

Vabariigi valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees. Vabariigi Valitsusele, Peaministrile ja ministritele vÔib Riigikogu avaldada umbusaldust, samuti vÔib Valitsus siduda oma eelnÔud usaldushÀÀletusega.
Veebruaril 1992 — Maastrichi leping jĂ”ustus 1. novembril 1993. Maastrichti lepinguga loodi uus organisatsioon Euroopa Liit, mis ĂŒhendas enda alla Euroopa ĂŒhendused ning nĂ€gi ette koostöövaldkonnad.
VÔi kasutuses on kauplejalt saadud kaup ja selle hankimist tÔendav dokument (mis toimib nagu esitajavÀÀrtpaber). Siiski on mÔnikord kaitstavate isikute ring piiratud nimeliselt konkreetse subjektiga.

VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb vĂ”lgniku kohustus teha vĂ”lausaldaja kasuks tegu vĂ”i sellest hoiduda ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist (VÕS § 2, lĂ”ige 1).
Valimiste ĂŒldisus tĂ€hendab seda, et peale pĂ”hiseaduses nimetatud erandite on osavĂ”tt valimisteks avatud kĂ”igile riigi kodanikele, kohalikel valimistel ka mittekodanikele ja EL liikmesriikide kodanikele.
Valitseja vooruseks on halastamatus, jĂ”ud, kavalus, energia, ettenĂ€gemisvĂ”ime, oskus oma patuseid alamaid asjaolude kohaselt sundida ja juhtida ning sihikindlus vĂ”imule pÀÀsemisel ja vĂ”imul pĂŒsimisel.

VĂŒrst on kĂ”rgeim kohtunik 6. ÕIGUS KUI AJALOO FENOMEN Humanistid 16 saj – juhivad Ă”igusmĂ”tlemise tagasi stoilisele loodusĂ”igusele, lisades sellele Ă”iguse olemusest ajaloolise arusaamise.
Vabamandaat – ĂŒldvolitus, pole seotud kindla valijaskonnaga ega ĂŒlesandega Imeratiivne mandaat – volitatu absoluutselt seotud oma valijaga nende poolt mÀÀratud volituste ja Ă”lesannete lĂ€bi.
Valitav riigipea on president. Parlamentaarses vabariigis valib riigipea parlament, mistÀttu riigipea on allutatud parlamendi kontrollile. Presidendile kuulub vaid esindamine rahvusvahelises suhtlemises.

Vastab imperatiivsus – ei tohi teistmoodi kokku leppida, kui on seaduses lubatud (nt karistusĂ”iguses). Lepingu vĂ”ib sĂ”lmida vabas vormis, vĂ€lja arvatud juhul, kui seaduses ei ole teistmoodi sĂ€testatud.
Viitavad Ôigusnormid on nÀiteks §30 (1); §31 (2) ning §33 (2). Tubakaseaduses on definitiivseteks normideks nÀiteks §2 ning §7. Blanketseteks normideks vÔib lugeda nÀiteks §1 (2); §3 (3); §18 (1).
VĂ”lausaldaja ehk TĂ€itja Ă”igus kohustuse tĂ€itmisele tuleneb VÕS § 2 lg- st 1, § 8 lg-st 2 ning § 76 lg-st 1. Sellisel juhul on tegemist vĂ”lasuhtest endast tuleneva nĂ”udega ehk primaarnĂ”udega.

Valdus tĂ€hendab tegelikku vĂ”imu asja ĂŒle. Oluline on meeles pidada, et ĂŒĂŒrilepingu alusel ei lĂ€he ĂŒĂŒrnikule ĂŒle kĂ€sutusĂ”igust, st ĂŒĂŒrnik ei saa mĂ”jutada asja Ă”iguslikku staatust.
VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu vĂ”i hoiduda mingi teo tegemisest ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist.
Vertikaalselt - vaadeldav sambana ĂŒles ja allapoole maapinda, tuleb arvestada kinnisasja omaniku huvi. Ulatus maavaradele: ĂŒldriikliku tĂ€htsusega maavarad – kuuluvad riigile; pinnasesse puutuvad

Vabariigi president – nimetab ametisse kohtunikud ja kĂ”rgemad ametiisikud, kuulutab vĂ€lja seadused, annab armu jne.  Riigikogu,  KOV volikogu,  Eesti Panga nĂ”ukogu ja  kohus - kohtuotsus.
Vahekohtu töö on reguleeritud Notarite Koja vahekohtu reglemendis, mis on vastu vĂ”etud Notarite Koja 18. detsembri 2009. a erakorralise ĂŒldkoosoleku otsusega ja avaldatud Notarite Koja veebilehel.
VÀlisriigi maa - alal, valida seadusega mittekeelatud tegevusala, omandada vara, teostada igasuguseid toiminguid ja organiseerida teatud tingimuste silmaspidamisel kaubandus-ja tööstusettevÔtteid.

VĂ”imuka juh - timise korral on olukord vastupidine, orienteerutakse tugevasti tĂ¶Ă¶ĂŒlesannetele, kuid vĂ€ga vĂ€he inimes- tele. See tĂ€hendab, et juht arvestab inimestega vĂ€ga vĂ€hesel mÀÀral.
Valitsuseks nimetatakse valitsusi, mis pole konstitutsioonilised vĂ”i mis moodustatakse poliitilise reĆŸiimi tingimustes, kuni olukord stabiliseerub ja kehtestatakse uus konstitutsiooniline kord.
Vallasomandi tekkimiseks on vaja omandi ĂŒlemineku kokkulepet ja asja ĂŒleandmist koos sellega kaasneva valduse ĂŒlekandmisega omandajale AÕS § 92 1g 1, siis lĂ”ppemine tuleb seostada valdusest loobumisega.

Vanal teada - tuntud moel: institutio (seaduse lugemine), instructio (adekvaatsed kommentaarid), kuid kÔrvuti seadusetekstidega Ôpiti tundma ka ka kunagi seaduste juurde kirjutatud kommentaare.
VanusepĂ”himĂ”te – varem seatud Ă”igusel on eelis hilisema ees ‱ Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need jĂ€rjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele jĂ€rjekorrale.
Vedaja on kohustatud toimetama veose vĂ”i pagasi sihtpunkti selleks mÀÀraud tĂ€htajaks ja vedaja vabaneb vastutusest viivitamise eest vaid siis, kui viivitus tekkis mitte tema sĂŒĂŒ lĂ€bi.

VĂ€iksem ruumimĂ”iste on ĂŒhedimensiooniline – punkt, koht (lepingu sĂ”lmimise koht). Punktide Ă”iguslik tĂ€htsus on Ă”iguse jaoks vĂ€ga suur, sest suur osa Ă”iguslikest mĂ”istetest seondub mingi kohaga.
VĂ”i 17 - aastaseks saamiseni ‱ Eestis elavate vĂ€lisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, vĂ€lja arvatud vĂ€lisriikide esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuse alla MĂ”isted
Vaba mandaat – mĂ”iste ja tĂ€htsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna Ă”iguslikku vastutust hÀÀletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus vĂ”i selle organites.

Valitsejal on ka teistsugused nĂ”udmised ja vastutused, vĂ”i kui nĂŒĂŒd tekkiva riigi kontekstis, kus valitseja ainuvĂ”im laieneb, valitsejal on teised Ă”igused ja ka moraal kui valitsetavatel.
Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud tĂ€itma tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid tĂ€itma asuma.
Virgo saarmets on Tartu Ülikooli Ă”igusteaduskonna magistrant (juhendaja prof R. Narits), Justiitsministee- riumi avaliku Ă”iguse osakonna nĂ”unik ja ĂŒks Ă”igusteenuse seaduse eelnĂ”u autoritest.

VÀlisabi sildfinantseerimine on vastavalt riigieelarve seaduse §-le 36 1vÀlisabi andja poolt antava vÀlisabi vÀljamaksmine vÀlisabi saajale enne vÀlisabi laekumist vÔi vÀljamaksmise tingimuste tÀitmist.
VÀÀrtushinnangud on imperatiivse iseloomuga, sest need sisalduvad pĂ”hiseaduses – pĂ”hiseadus on kirjasolev mastaap, mis tĂ€hendab otsustamise juures tuge, millele viidata ja millega ennast siduda.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle. Valdaja on isik, kelle tegeliku vĂ”imu all asi on. Valdaja ei pea olema asja omanik (vallata vĂ”ib ka suhte alusel); sellisel juhul on valdamine ajutine.

Valimisvabadus - valija otsustab ise, kas valimismenetluses osaleda ja kui osaleda, siis mil mÀÀral; kandidaatide vaba esitamine; valijal peab kandidaatide suhtes olema reaalse valiku vÔimalus.
Vastajate enamus – rohkem kui 18 notarit – leidis, et nad on leebed, sĂ”bralikud ja mĂ”istvad juhid, kes peavad oluliseks meeskonnatööd ning vĂ”imaluse korral arvestavad töötajate soovidega.
Vastavalt tps - le on tööaja ĂŒldine norm 40 tundi nĂ€dalas ja 8 tundi pĂ€evas, kuid mĂ”nedel töödel ning mĂ”nedele isikutele ( alaealised, pedagoogid jt) on kehtestatud lĂŒhendatud tööaeg.

Vahetu sundtĂ€itmine – lepingus on kokku lepitud, et kui ĂŒks pool ei tĂ€ida, siis teine pool saab kohe kohtutĂ€ituri poole pöörduda (lepingus nii kirjas) 3) enesekaitse – saab iseennast kaitsta.
Valimiste ĂŒhetaolisus tĂ€hendab seda, et kĂ”ik valimistel osalejad teevad oma otsuse ĂŒhesugustes tingimustes Valimiste otsesus tĂ€hendab seda, et lĂ”pliku valiku tegemiseks ei valita otsust vahendavaid
Vastavalt pĂ”himÀÀrusele on planeerida, koordineerida ja teostada riiklikku jĂ€relvalvet tööohutust, tervishoidu ja töösuhteid reguleerivate Ă”igusaktide tĂ€itmise ĂŒle ning riikliku sunni kohaldamine.

VĂ€liselt on hinna alandamisega sarnane mittekohasest tĂ€itmisest tuleneva kahjunĂ”ude tasaarvestamine teise poole tasu maksmise nĂ”udega, samuti teise poole poolt ĂŒleantu arvesse vĂ”tmine.
VÔlausaldaja majandus - vÔi kutsetegevuses sÔlmitud lepingust tuleneva kohustuse vÔib vÔlgnik tÀita ning kohustuse tÀitmine tuleb vastu vÔtta tavalisel tööajal, kui lepingust ei tulene teisiti.
Valdajal on Ôigus keelduda valduse rikkumisest vÔi ÀravÔtmisest tulenevate nÔuete rahuldamisest, kui ta tÔendab, et valduse rikkumine vÔi ÀravÔtmine ei olnud omavoliline ja et tal

Valimiskomisjoni liige - Valla vÔi linna valimiskomisjoni liikmeks vÔib olla Eesti kodanik vÔi Euroopa Liidu kodanik, kellel on hÀÀletamisÔigus kÀesoleva seaduse § 5 lÔigete 1, 3 ja 4 kohaselt.
Veneetsia komisjon on asunud suhteliselt jÀigale seisukohale, et peaprokuröri uuesti ametisse nimetamine ei tohiks olla lubatud, seda vÀhemalt juhul, kui seda teeb seadusandlik vÔi tÀitevvÔim.
Venemaal sankt - Peterburgis vene keeles, volikirja on kinnitanud Elamu-Ekspluatatsioonivalitsus nr.6257, volikirja kehtivus 3 aastat, volikiri on valguskoopia, halvasti loetav, legaliseerimata.

VÀÀramatu jÔud on asjaolu, mida vÔlgnik ei saanud mÔjutada ja mÔistlikkuse pÔhimÔttest lÀhtuvalt ei saanud temalt oodata, et ta oleks saanud sellise asjaoluga arvestada vÔi seda vÀltida.
VÔlasuhe on Ôigussuhe, millest tuleneb vÔlgniku kohustus teha vÔlausaldaja kasuks teatud tegu vÔi jÀtta see tegemata ning vÔlausaldaja Ôigus nÔuda vÔlgnikult kohustuste tÀitmist.
VÔÔrandamiselpingud on sellised lepingud, millega toimub varaliste hĂŒvede lĂ”plik ĂŒleandmine ehk omandi ĂŒleminek, nt mĂŒĂŒgileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping. 1. MĂŒĂŒgileping.

Valimisteks nimetatakse protseduuri, mille abil hÀÀletamise teel vÀhemalt kahe kandidaadi hulgast moodustatakse mingisugune kollegiaalne organ vÔi antakse volitused mingile ametiisikule.
Vastuolus ehk Ă”igusrikkumine. Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab sĂŒĂŒlist, Ă”igusvastast tegu, on toime pannud deliktivĂ”imeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks.
VĂ€ljendust – et kust nad kĂ”ik tulid? Valdav enamus tuli USA pĂ”hiseaduse esimesest 10st parandusest ja nii nagu need Ă”igused olid aastakĂŒmnete jooksul tĂ”lgendatud USA ĂŒlemkohtu polt.

VÀÀrteo mÔiste on samal pÔhimÔttel vÀÀrtegu on karistusseadustikus vÔi muus seadustikus sÀtestatud tegu, vÀÀrteo eest pÔhikaristus rahatrahv, arest ja sÔiduki juhtimise Àra vÔtmine.
Venemaa seadustes on esimest korda 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pĂŒhendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub ka peatĂŒkk 14, pĂŒhendatud alaealiste kriminaalvastutuse iseĂ€rasustele.
VÀhese tÀhtsusega on kokkulepe, tegevus vÔi otsus siis, kui kÀesoleva paragrahvi lÔikes 2 sÀtestatud tingimused on tÀidetud selle kokkuleppe, tegevuse vÔi otsuse kogu toimimise aja jooksul.

VÀÀrtuslĂŒngad - tekivad Ă”iguskorda siis, kui seadusandja on kĂŒll pĂŒĂŒdnud lĂŒnki Ă€ra hoida, kuid samas formuleerib Ă”iguse mitte niivĂ”rd ĂŒldise reegli kujul, kuivĂ”rd ĂŒleĂŒldise kujul.
Valdamine tĂ€hendab faktilise vĂ”imu teostamist asja ĂŒle. JĂ”uame selleni, et see, mis vĂ”ib olla meelega tajutav, nt Ă”hk, pole ikkagi reeglina asi, sest puuduvad 2 jĂ€rgmist tunnust.
Valgustusajastu loomuÔigus - Selle koolkonna esindajad vÀidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sÔltumatu Ôigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mÔistuse abil ja selle kaudu.

Vanus 16 - 24 on kuritegelikult kĂ”ige aktiivsem ning kuni vanuseni 30 on kĂŒllalt ohtlik iga. NĂ€iteks kooli vaadatakse kui teadmiste jagamise asutust, kuid mitte kui kasvatusasutust.
Vastastikune testament - kahe vĂ”i rohkema isiku poolt ĂŒheskoos surma puhuks korralduste Vastavalt PĂ€rS §-le 26 vĂ”ib testaator kodust testamenti hoida ise vĂ”i anda selle hoiule teisele isikule.
Vastavad loomuĂ” - le. II Teema Õteaduse metodoloogia II.1. SĂŒstemaatiline osa: kesksed mĂ”isted Ões Erinevad Õkultuurid tĂ€histavad kategooriaid (keskseid mĂ”isteid) erinevate tĂ€histega.

VĂ€hemal mÀÀral on haldusĂ”igusele iseloomulikud keelud; 2) avaliku vĂ”imu kĂ€sud (ettekirjutused) on ĂŒhepoolsed, s.t. siin avaldub suhte ĂŒhe poole tahteavaldus, mis on olulise tĂ€htsusega.
Vahetu oht on see, kui korrarikkumine on juba alanud vÔi seisab sÔbraliku ja kurvasilmse buldogi vahetult ees. Korrarikkumine algas sellest, kui koeralt vÔeti Àra Trolliga jalutama.
Varjupaigataotlejal on Ă”igus ☐ liikuda vabalt Euroopa Liidu territooriumil ☐ saada vastuvĂ”tva riigi kodakondsus ☒ viibida taotluse lĂ€bivaatamise ajal Eestis ☒ riigipoolsele majutusele

VÀÀrtuslĂŒngaga on tegemist siis, kui seadusandja on sĂ”nastanud sĂ€tte liiga abstraktselt, nii, et Ă”igus rakendajal on raske mĂ”ista, millistele olulistele tunnustele peab vastama olukord,
VĂ”laĂ”iguslikus mĂ”ttes on see hinna alandamine, mida reguleerib VÕS. TLS kohaselt kohaldatakse VÕS-i (p.12) regulatsiooni töötasu selles ulatuses, mis ei lĂ€he vastuollu TLS(p.73) sĂ€testatuga.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle. Valdaja on isik, kelle tegeliku vĂ”imu all on asi, ei pea olema omanik. Asja vĂ”ib vallata ka ka rend, ĂŒĂŒri, hoiu, pandi vĂ”i muu suhte alusel.

Valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepÀrast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata.
VÀljendusvorm on vÀitlause (declarative sentence), milles jaatatakse vÔi eitatakse midagi tegelike vÔi kujuteldavate objektide (asjade), nÀhtuste, omaduste vÔi suhete (seoste) kohta.
VÀÀrtegu on karistusseadustikus vĂ”i muus seaduses sĂ€testatud sĂŒĂŒtegu, mille eest on pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahatrahv vĂ”i arest vĂ”i sĂ”iduki juhtimisĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine.

Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on Ă”igusvastaselt rakendatud . IgaĂŒhel on Ă”igus pöörduda mĂ€rgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole.
Vaidluste lahendamisel on oluline vÀlja selgitada lepingu eesmÀrk ja olemus ning sellest lÀhtudes kohaldada kas seaduses sÀtestatut, tÔlgendada lepingu tingimusi vÔi laiendada lepingu sisu.
Valdus – faktiline olukord, kus valdaja asja tegelikult vĂ”ib kasutada ja kĂ€sitada, olemata omanik. Elemendid – tahe asja enda kĂ€es pidada, tegelik asja enda kĂ€es pidamine.

Vastav menetlus on ette nĂ€htud Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 1996. a. mÀÀrusega nr. 257 kinnitatud Ärinimede ning mittetulundusĂŒhingute ja sihtasutuste nimede kontrollimise korras.
Vundamentaalsus – pĂ”hilised Ă”igused, kaitsevad ja rahuldavad vundamentaalseid vajadusi c. Eseme abstraktsus – inimĂ”igus pole kunagi millelegi konkreetsele, vaid on alati abstraktne.
Vahetoodang – ĂŒhes ettevĂ”ttes valmistatud toodang, mida kasutatakse teiste ettevĂ”tete tootmisprotsessis sisendina Rahvatulu RT – ĂŒhiskonna majandussubjektide teenitud kogutlu.

Vangla on kinnine asutus, kus kurjategijate massi pĂŒĂŒtakse mĂ”jutada spetsiaalsete meetoditega. Vangla eesmĂ€rk on jĂ€relevalve, klassifitseerimine ja kurtegevuse vaoshoidmine.
VĂ”imu esindajad on oma sellise kĂ€itumisega vĂ€givaldsed teatud ĂŒhiskonnaliikmete suhtes, ĂŒritades mĂ”ningaid kodanikke ĂŒhiskonnast vĂ€lja tĂ”rjuda ja neist rÀÀkida kui hĂ€lvikutest.
Vahetu Ôigusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav Ôigus annab rentnikule, kasutusvaldajale reaalserfituudi omajale jne. Kasutuseelised on asja kasutamises peituvad loomulikud eelised.

Varalised suhted on sellise iseloomuga, et seadusandja ei oska kĂ”ike ette nĂ€ha, aga vaidluse korral tuleb kĂŒsimus lahendada). Analoogial vĂ”ib esineda kaks vormi: ïŹ Seaduse analoogia
Veretasu e. kĂ€ttemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud Ă”igus - formaalselt mÀÀratletud ja lĂ€htub riigist kui institutsioonist.
Vaikimisi on eeldatud, et suurem eeldus peab sisaldama termineid laidab kommuniste (M) ja faĆĄist (P). ?(kommunistide laitmine) _ (on/pole) (faĆĄist) ?M _ P Sa laidad kommuniste.

Veneetsia komisjon on sellise organina nÀinud nÀiteks prokuratuuri nÔukogu*51, mille moodusta- mise pÔhimÔtete aluseks vÔiks vÔtta Eesti oludes nÀiteks kohtute haldamise nÔukoja.
Valimiskomisjoni töökorraldus - Valimiskomisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees vÔi tema Àraolekul aseesimees, nende mÔlema Àraolekul valimiskomisjoni noorim liige.
Veterinaar - ja Toiduinspektsioon avaldas ĂŒleriigilises ajalehes teate, et firma X poolt toodetud piimalisandiga lastetoit on tervisele ohtlik, kuna vĂ”ib pĂ”hjustada allergiat.

Volitus - ĂŒldvolikiri, vĂ€lja antud 29.06.1994.a., USA, Stamford, inglise keeles, notaribĂŒroo nimetus osaliselt loetamatu tekstiga, legaliseerimata, kehtivusega kolm aastat.
Valdusel on ka kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise vÔi selle omavolilise ÀravÔtmise korral on valdajal Ôigus pöörduda valduse taastamiseks kohtusse.
Valimiskaebustega on vĂ”imalik Riigikohtult taodelda osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult hÀÀletamistulemuste tĂŒhistamist (ĂŒks Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relvalve menetluse liikidest).

VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegi vĂ”i jĂ€tta see tegemata ning vĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse
Vaba kasutmaine on lubatud vaid tingimusel, et see ei ole vastuolus tavapÀrase kasutamisega ega kahjusta pÔhjendamatult autoriÔigusega kaasnevate Ôiguste omaja seaduslikke huve.
Vangs – vangistus seadus (kinnipeetav - riik) Töö on tasu eest tehtav hĂŒve! ïź Töötajaks on TLS alusel nii teovĂ”imeline kui piiratud teovĂ”imega fĂŒĂŒsiline isik.

Volikogul on Ă”igus ĂŒksikaktidena vastu vĂ”tta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse Ă”igusaktid kehtivad antud omavalitsusĂŒksuse haldusterritooriumil.
Volikogul on Ă”igus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga KOV pĂ€devusse kuuluvat kĂŒsimust, kui see pole seaduse alusel antud KOV tĂ€itevorgani pĂ€devusse.
VĂ€lisnĂ”uded – residentide nĂ”uded mitteresidentidele; nĂ”udeks on nĂ€iteks residentsete pankade vĂ€lismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud vĂ€lislaenud jne.

VĂ€ljalaskehinna vahet nimetatakse ĂŒlekursiks (ÄS § 225 lg 2). Ülekurss saab tekkida ĂŒksnes aktsiate esmasel vĂ€ljalaskmisel aktsiaseltsi asutamisel vĂ”i aktsiakapitali suurendamisel.
Valimiskomisjonid - - terve riigi ulatuses keskkomisjon (Eestis Vabariigi Valimiskomisjon), valimisringkondade ulatuses territoriaalsed komisjonid, jaoskondades jaoskonnakomisjonid.
VastuvĂ”etud normile on negatiivne ning ĂŒhiskonnas tekib anoomia oleks tarvis selle normi asemele luua uus Ă”igusnorm mille vastuvĂ”tmine peaks lĂ€bima need samad eksperimendi astmed.

Viimane osa on see, et meie internetipanga areng on vĂ”imaldanud oluliselt kiirendada arveldussĂŒsteemi. Praktiliselt tööpĂ€eva jooksul toimub pankadevaheline maksesĂŒsteem.
ValimiskĂŒnnis on 5%. Euroopa Parlamendi valimised: Eesti 6 liiget valitakse 5 aastaks ELN mÀÀratud ajal pĂŒhapĂ€eval (juuni algus). SĂ€testatud proportsionaalsuse pĂ”himĂ”te.
VĂ€ite ĂŒmberpööramine on otsese jĂ€reldamise tĂŒĂŒp, mille kĂ€igus vahetatakse omavahel eelduses subjekti ja predikaadi rolli tĂ€itvad terminid (mĂ”istevĂ€ljendid). VĂ€ite kvaliteet ei

Varalised Ă”igused on ĂŒleantavad. Autor vĂ”ib neid loovutada neid tĂ€ies mahus vĂ”i ĂŒksikute Ă”iguste kaupa, samuti jĂ€tta Ă”igused endale ning anda teistele isikutele litsentsi.
Vastumeetmete kasutamine on lubatud: ‱ Vastumeetme kasutamine, mis oleks ebaseaduslik, va, et esimene riik on teise vastu toime pannud jube ebaseadusliku akti – vastu 1 tagasilöök.
Volikogu - kohaliku omavalitsusĂŒksuse esinduskogu, mis valitakse valla vĂ”i linna hÀÀleĂ”iguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

VÔlausaldaja on talle kohustuse tÀitmisena pakutu vastu vÔtnud, siis eeldatakse, et tÀitmine oli tÀielik, tÀitmisena pakutu oli vÔlgnetav ja kohustus tÀideti kohaselt.
Varaliselt on perepoeg persona alieni iuris/teise isiku perekondliku vÔimu all. Tema ÔigusvÔime on olemas ainult isa jaoks: kÔik mis poeg omandab, muutub isa omandiks.
Veejuhtimise - ja teeservituudid); mittemantsipiteeritavad asjad (majapidamisesemed ja –tooted, raha, metsloomad). 2. Seaduste kogu vastuvĂ”tmine/raamatutulu; raamatukulu.

Viimane nep - i aasta, Stalin asus kĂ”iki kapitalismi algeid vĂ€lja juurima ja tegi lĂ”pu senisele kodanikele teatud demokraatlikke Ă”igusi ja vabadusi lubanud sĂŒsteemile.
VÀÀrtegu – sĂŒĂŒtegu, mis vĂ”ib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mĂ”nes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi vĂ”i arestiga.
VĂ”imatu tingimus – on selge, et pĂ€ris vĂ”imatu see olla ei saa. VĂ”imatu tingimuse puhul on tegemist tingimusega, mille puhul on teada, et seda tingimust ei saabu niikuinii.

Vahemikus 1645 - 1660 kirjutati vÀga hoogsalt, avaldati, diskuteeriti, polemiseeriti, mis muidu oleks vaikselt kusagil kellegi kirjatoas akadeemiline mÔtisklus vaid olnud.
Valitsusjuht on peaminister 4. Riigi korraldamise vormid ‱ Unitaarriik – ĂŒhtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest ĂŒksustest.
Valuutakomitee – sĂŒsteem, millel pĂ”hineb Eesti rahasĂŒsteem, see tĂ€hendab, et vahetuskurss on fikseeritud ankurvaluuta suhtes, baasraha pakkumine ei sĂ”ltu keskpangast.

Vara kaitseks on vaja vĂ”imu, nĂŒĂŒd on tĂ”esti inimestele omane: ‱ asjade ihaldamine (Hobbes/Locke) ‱ enda vĂ”rdlemine teiste inimestega (ka materiaalse rikkuste osas)
VĂ”lgnik on tĂŒĂŒnĂ€itena raha laenaja, vĂ”lausaldaja see, kes raha laenas ja vastavalt kokkuleppele tahab seda raha mingil kindlaks mÀÀratud ajal ja koguses tagasi.
Vahistatutel on piiratud ligipÀÀs Ă”igusabile, nende tingimused on halvemad, kui sĂŒĂŒdimĂ”istetutel ning enesetappude arv vahistust kandavate isikute hulgas on kĂ”rge.

Vanas testamendis on Ă”iguslikke punkte kĂ€sitletud lĂŒhidalt, mis on loomulik, sest Vana Testamendi kui usulise teksti eesmĂ€rk on Jahve ja juutide vahelise seose nĂ€itamine.
VÔlanÔustamine on mÔeldud eelkÔige neile, kes ei suuda enam oma laenude maksmisega hakkama saada vÔi kes tunnevad, et vajavad professionaalset abi vÔlgade ennetamiseks.
Vabahariduslik koolitus - vÔimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja vÔimete lisandumist.

Vabandatavuse tunnuseks on kohustuse rikkumist pÔhjustanud asjaolu langemine vÀljapoole vÔlgniku mÔjuulatust - asjaolu, mille olemasolu vÔi kulgu ei saanud vÔlgnik mÔjutada.
Viimane juhtum on ajaloolisel tÔlgendamisel delikaatseim ja raskeim lahendada, sest siin muutub antud kompleksne hinnang ise omaette eriliselt domineerivaks vÀÀrtuseks.
VÔlasuhetes tÀhendab heas usus kÀitumine Ôiguslikult seotud poolte jaoks seda, et nad peavada kÀituma teineteise suhtes nagu Ôiglased ja ausalt mÔtlevad inimesed.

VĂ”rreldes tĂ€is - ja usaldusĂŒhinguga, on osaĂŒhingu puhul kehtestatud rangemad nĂ”uded asutamisele, juhtimisele ja raamatupidamisele, miinimumkapitali nĂ”ue on 2500 eurot.
Vahistamise puhul on tegemist kahtlustatavale, sĂŒĂŒdistatavale vĂ”i sĂŒĂŒdimĂ”istetule kohaldatava tĂ”kendiga, mis seisneb isikult kohtumÀÀruse alusel vabaduse vĂ”tmises.
Vaid vajalik on veenduda ka selle aluse enda ÔiguspÀrasuses ja vastavuses pÔhiseadusega; korraldus peab vastama eesmÀrkidele, mis tulenevad volitavast Ôigusaktist.

Vanaaja Ă”igusmĂ€lestised – *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese Ă”igusfilosoofia.
Vastastikused ehk korrespondeeruvad.  Õigussuhte juriidilise sisu moodustavadki selle subjektide korrespondeeruvad subjektiivsed Ă”igused ja juriidilised kohustused.
V anglateenistus on kohustatud edastama valla- vÔi linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente.

Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete vÀÀrtuste kuulumisega vĂ”i nende ĂŒlemineku tĂ”ttu ĂŒhelt isikult teisele.
Vii - maks tundub niisugune lahendus sobivat Euroopa Liidu uuendusliku konstitutsionalismiga ja seetÔttu ei tohiks olla selle vastu midagi ka Euroopa Kohtul.
Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea (ei peagi teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja on olemas isik, kellel on selle valduse peale suurem Ôigus.

Valikukriteeriumite hulgas on investori jaoks kindlasti risk ning aeg, laenaja jaoks aga eelkÔige laenatava kapitali tegelikult kujunev hind ning muidugi erinevad tasumise viisid.
Vanemapuhkused – saavad ja kasutavad vanemad laste sĂŒnni puhul 3) palgata puhkused – vĂ”etakse töötaja poolt enda poolt, tema vajadustest ja soovidest olenevalt.
VanglasĂŒsteemi struktuur on korduvalt muutunud: 1990–1991 allusid vanglad mitmele siseministeeriumi ametile ning viidi 1993. aastal ĂŒle justiitsministeeriumi valitsemisalasse.

Vastavalt Ă€s - le vĂ”ib nii tĂ€is- kui ka usaldusĂŒhingu osanikuks olla nii fĂŒĂŒsiline kui ka juriidiline isik, kuid ei vĂ”i olla riik ega kohalik omavalitsusĂŒksus.
VĂ€hemalt 15 - kalendripĂ€evase etteteatamisega, kui: tööandja huvi ei ole enam mĂ”istlik, töötaja ĂŒtleb piirangu ĂŒles tööandjapoolse lepingurikkumise tĂ”ttu.
Valdus on pahauskne, kui valdaja siiski teab (vÔi peab teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja kellegil teisel on suurem Ôigus tema valduse peale.

Vestfaali rahuleping on kirja pandud jÀrgides kÔrgeid moraalinorme, kus selgelt usaldatakse lepingupoolte soovi rakendada ja kaitsta riikide suverÀÀnsust ja maailmarahu.
VĂ€ite muutmine on otsese jĂ€reldamise tĂŒĂŒp, mis seisneb vĂ€ite kvaliteedi muutmises, kusjuures eelduse predikaat asendub tulemis sellele vasturÀÀkiva predikaadiga.
VÀline volitus - volituse andmiseks tehakse vastavasisuline tahteavaldus isikule, kellega peab esindaja tehingu tegema, muutub kehtivaks kolmanda isiku kÀttesaamisel.

VÔÔrandamisel30 on sedavÔrd intensiivsed sekkumised omandiÔigusse ja lepinguvabadusse, et omavoli ja suvaotsuste vÀltimiseks tuleb need allutada avalikule Ôigusele.
Vabatahtlik lÔpetamine on pangale lubatud ainult siis, kui kÔik kohustused suudab kolme kuu jooksul tÀita vÔlausaldajate ees. Kui ei, siis kuulutatakse vÀlja moratoorium.
Valdkondade mÀÀratlemisel on vajalik vĂ€ltida paralleelset regulatsiooni ja teatud kattuvate valdkondade puhul tuleb otsustada, millises koodeksis, millist kĂŒsimust kĂ€sitleda.

Valitsemisvorm - parlamentaarne ja presidentaalne  Korralduse vorm- demokraatlik, mittedemokraatlik  Riikliku korralduse vorm- lihtriik, liitriik, riikide liit.
Varasemad uurimused on nĂ€idanud, et viivitus sĂŒndmuse esimese ja teise meenutuse vahel vĂ”ib olla riskifaktoriks hilisema tunnistuse andmisel, info vĂ”ib olla ebatĂ€pne.
VĂ€ikseim vÀÀrtus on 0.10 eurot ning kui vÀÀrtus on suurem, peab see olema kĂŒmne sendi töiskordne. Aktsiat jagada ei saa. 1 eurone aktsia jÀÀb 1 euroseks aktsiaks.

VĂ”lasuhte sisuks on tavaliselt ĂŒks vĂ”i mitu soorituse tegemise kohustust, mille tulemusel peab toimuma vÀÀrtuste ĂŒleandmine kohustatud isikult Ă”igustatud isikule.
Valdkonnana on Ă”igusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud Ă”igussuhteid. AsjaĂ”iguse pĂ”hiĂŒlesanne mÀÀrata kindlaks asjade omanikud ja nende Ă”igused.
Viimase pÔhimÔte on printsiibi elluviimise vahendiks seetÔttu, et piiranguid rakendatakse olenemata sellest, et puuduvad tÔendid vÔimaliku ohu realiseerimise kohta.

VĂ€lja saatmine – riik otsustab ja tĂ”stab ĂŒle piiri; vĂ”ib igat mittekodanikku vĂ€lja saata; eiik ei ole kohustatud kodanikku vastu vĂ”tma, kui pole tema kodanik.
Vahendil on omad negatiivsed kÔrvalmÔjud, aga ei tohi nÀha ainult negatiivset ning Àra unustada, et mudeliga on vÔimalik ka midagi positiivset saavutada.
Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapĂ”hja ĂŒle, kuid kaasaegsete kirjanike jĂ€rgi oli selliste noorukite seksuaalne Ă€rakasutamine suhteliselt tavaline.

Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja ĂŒle tegelikku vĂ”imu teostamisel, samuti asja Ă€ravĂ”tmise katse vĂ”i Ă€hvardus, kui on alust karta selle tĂ€ideviimist.
VĂ€gimisvĂ”im - vis maior-vĂ€ltimatu sĂŒndmus,mida kĂŒll ka ei saa tavaliselt ette nĂ€ha,kuid kuigi teda oleks saanud ette nĂ€ha,ei saa teda siiski vĂ€ltida(Ă€ike)
VÔlgnikku 60 - pÀeva enda juures, kuid ta oli kohustatud viima vÔlgniku 3 turupÀeval turule, teatama vÔla summa, arvestusega, et keegi vÔlgniku vabaks ostab.

VÔÔrandamisleingud - asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovÔrgud ,juurdepÀÀs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud
VÀÀrtegu on karistusseadustikus ja muudes seadustes sÀtestatud tegevus vÔi tegevusetus , mille eest on karistusena ette nÀhtud rahatrahv vÔi 30.p aresti.
VĂ”lgnetav sooritus on muu kui raha maksmine, tuleb eeldada, et teistel solidaarvĂ”lausaldajatel on Ă”igus nĂ”uda mitterahalise soorituse rahalise vÀÀrtuse hĂŒvitust.

Vaidluste vÀltimiseks on soovitav alati lepingusse pÀraldised sissi kirjutada ja vÀlistada see, mis muidu oleks pÀraldis, kuid sellel konkreetsel juhul kaasa ei tule.
Valikuline ehk alternatiivne struktuur – Õigusnormil on mitu eeldust vĂ”i mitu tagajĂ€rge aga kohaldada saab samaaegselt vaid ĂŒhte vĂ”i erandkorras paari.
Vene Ă”igus on ametlik akt ning seda tĂ”estab see fakt, et selle tekstis sisalduvad viited vĂŒrtsidele, kes vĂ”tsid vastu, tĂ€iendasid vĂ”i muudetasid seadust.

VÀljenduseks on pangasaladuse instituut, mille puhul on tÀpselt paika pandud, kellele pank vÔib pangasaladusi vÀlja anda, millisel alusel ja millises korras.
VĂ”laĂ”igus on rajatud vaid kahe poole – vĂ”lausaldaja ja vĂ”lgniku – vahelisele Ă”igussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline Ă”igus.
Valitud vahend on ohu kĂ”rvaldamiseks vajalik ja ainuke; 3. kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem; 4. oht lĂ€htub ĂŒldreeglina mitte inimesest.

Viivitus - obligatsiooni sĂŒĂŒline mittetĂ€itmine Ă”igel ajal vĂ”i Ă”iges kohas, samuti sĂŒĂŒline tĂ€itmise mittevastuvĂ”tmine Ă”igel ajal ja Ă”iges kohas.
Viktimoloogiline profĂŒlaktika on tĂ€htsamaid kuritegevuse vastase vĂ”itluse suundi, kui ennetavad meetmed rakendatakse, piltlikult öeldes, mitte kurjategija, vaid ohvri poolt.
VĂ€givald on fĂŒĂŒsiline mĂ”jutus, mida rakendatakse tehingupoole suhtes, alati Ă”igusvastane ja keelatud, seega on alati ka aluseks tehingu tĂŒhistamisele.

VĂ€ljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt heaks kiidetud ĂŒhismeedet vĂ”itlemaks inimkaubanduse ja laste seksuaalse ekspluateerimise vastu.
VĂ”lur on rohelise nahaga“ on Boole’i tĂ”lgenduse jĂ€rgi tĂ”lgendatav vĂ€iteks: „on olemas vĂ€hemalt ĂŒks objekt, mis on vĂ”lur ja rohelise nahaga.
VĂ”rdĂ”iguslikkus – kĂ”ik on kohtu ees vĂ”rdsed; ● kollegiaalsus – I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt vĂ”i 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul.

Vabariigi valitsus on iseseisev kÔrgem pÔhiseaduslik kollegiaalorgan, mis teostab tÀidesaatvat riigivÔimu ja kannab vastavalt PS-le nimetust Vabariigi Valitsus.
Valdus – tegelik vĂ”im asja ĂŒle (AÕS § 32). Tegelik vĂ”im asja ĂŒle – vĂ”imalus asja mĂ”jutada ja teiste isikute mĂ”juavaldusi asjalt vĂ€listada.
Varaline kahju on otsene rahaline kahju ja saamatajÀÀnud tulu (VÕS § 128, lĂ”ige 1). Mittevaraline kahju on moraalne kahju, fĂŒĂŒsiline vĂ”i hingeline valu.

VÔlgnik on maksejÔuetu, kui ta ei suuda rahuldada vÔlausaldaja nÔudeid ja see suutmatus ei ole vÔlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
VĂ”rdsuse vaim – alge ĂŒhiskonnas, mis valitseb inimeste teadvuses ja ĂŒhikondlikus teadvuses nĂ”nda, et see vĂ”iks vĂ€lja viia ĂŒha suurema demokraatia poole
VĂ”s kohaselt on töövĂ”tuleping ĂŒldjuhul vormivaba, so selle vĂ”ib sĂ”lmida mistahes vormis- suuliselt, kirjalikult, hetkesidevahendite- faksi, e-posti teel

Vanimates koodeksites on seadused sĂ”nastatud arutlusvormidena kujul ,,Kui A, siis B”. Nt ,,Kui keegi kaotab arsti sĂŒĂŒl kĂ€e, siis tuleb arstil kĂ€si maha raiuda.
Vooruseks on mÔÔdukus(sofrosum) ning kui iga klass tĂ€idab oma rolli ega pĂŒĂŒa teiste rolli ĂŒle vĂ”ta, siis toimib polis Ă”iglaselt ja harmooniliselt.
VĂ€ltimiseks töökorraldus - ja meditsiiniabinĂ”ude rakendamist, töö kohandamist töötaja vĂ”imetele ning töötaja fĂŒĂŒsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.

Vaikimiskohustus on tĂ€htajatu. Kohtunik peab tĂ€itma oma ĂŒlesandeid erapooletult ja omakasupĂŒĂŒdmatult ning jĂ€rgima teenistushuve ka vĂ€ljaspool teenistust.
Vedaja on vastutav vastuvĂ”etud veose ja pagasi kaotsimineku, puudujÀÀgi ja rikkumise eest, kui ta ei tĂ”enda, et need ei tekkinud tema sĂŒĂŒ lĂ€bi.
Viru vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib tÀide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust.

VÀlislÀhetuse korral on töötajal Ôigus nÔuda lisaks vÀlislÀhetuse pÀevaraha (TLS § 40 lg 2). Siseriikliku lÀhetuse korral töötajale pÀevaraha ei maksta.
VÀÀrteod – on KarS ainult ĂŒksikud peamiselt asuvad kĂ”ik vÀÀrteod vĂ€ljaspool KarS-s. Praegu on ligi 50 haruseadust, mis sĂ€testavad vÀÀrtegusid.
VÔi maa - ainese hÀvitamise vÔi rikkumise vÔi loata kaevandamise eest selle maavara vÔi maa-ainese koguse hariliku vÀÀrtuse viiekordses ulatuses.

Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega vĂ”i seaduse alusel on antud pĂ”hiĂŒlesandeks tĂ€idesaatva riigivĂ”imu teostamine.
Veelgi enam - normativistlik kÀsitlus on tunnetatav Ôigusteadlaste töödes isegi nÔukogude okupatsiooni perioodil ning teoorias ja praktikas praegugi.
Vabatahtlik ekspordipiirang - iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas

Vahistatus on Eestis massiline probleem, ent nagu kontrollkÀikudel kogutud teave nÀitab, tuleb vÀga pikalt vahi all viibimist siiski jÀtkuvalt ette.
Valdamine tĂ€hendab faktilise vĂ”imu teostamist asja ĂŒle. See, mis vĂ”ib olla meelega tajutav, nagu nt. Ă”hk, pole asi tsiviilĂ”iguse objekti mĂ”ttes.
ValimissĂŒsteemid – enamusvalimine ja proportsionaalne sĂŒsteem (Eestis) ValimissĂŒsteemid koosnevad valimisreeglitest ja poliitikute oskusest neid kasutada.

VaraĂŒhisus - tekib poolte kokkuleppel, vĂ”i juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sĂ”lminud abieluvaralepingut.
Vastupidist valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub Ôiguslik alus vÔi et teisel isikul on suurem Ôigus asja vallata.
Veenmine on kÔige otstarbekam viis soovitavate otsuste saavutamiseks, laseb inimene ennast mÔjutada ka kÔneleja mainest ja kÔne emotsionaalsusest.

Vormi puhul on kĂŒs, et mis siis saab, kui vormi ei ole jĂ€rgitud? 1) Kui ei ole jĂ€rgitud seadusest tulenevat vormi - pg 83 lg1, siis on leping tĂŒhine.
VĂ”lasuhe on tsiviilĂ”iguslik suhe, milles ĂŒhel isikul on Ă”igus nĂ”uda teiselt isikult mingi teo teaostamist vĂ”i vastupidi, mingist teost hoidumist.
VÔlausaldajal on Ôigus nÔue esitada ka juhul, kui juriidiline isik on nÔudest juhtorgani liikme vastu loobunud vÔi sÔlminud temaga kompromissilepingu.

Valdus on pahauskne, kui valdaja teab vÎi peab teadma, et tema valdusel puudub Ôiguslik alus vÎi et teisel isikul on suurem Îigus asja vallata.
Valitsemisvorm on ĂŒldine raamistik, millega mÀÀratakse riigivalitsemise ĂŒldised pĂ”himĂ”tted, riigivĂ”imu ulatus ja viis, kuidas toimub vĂ”imu vahetus.
Valveaeg – töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kĂ€ttesaadav tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmiseks vĂ€ljaspool tööaega.

VabakĂ€eline mĂŒĂŒk – ei ole selget mĂŒĂŒgireglementi, aga see toimub pandipidajaga kokkulepitud viisil ja tema kontrolli all. 31 Ehitise kui vallasasja pant
Vaenulik ĂŒlevĂ”tmine on vĂ”imalik börsiettevĂ”tete puhul, kuna ĂŒlevĂ”tja vĂ”ib aktsiaid soetada avalikult turult ja sel viisil saada kontrollpaki enda kĂ€tte.
Valdajal on Ă”igus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja kĂŒljest Ă€ra vĂ”tta tingimusel et ta taastab vĂ€ljaantava asja endise seisundi.

Viitavad Ôigusnormid on mittetÀielikud Ôigusnormid, mis viitavad mÔnes muus normis sisaldavale faktilise koosseisu elemendile vÔi Ôiguslikule tagajÀrjele.
VÀidete puhul on vajalik, et predikaadi maht sisaldaks vÀhemalt neid subjekti elemente, mille kuuluvust predikaadi mahtu me preditseerimisega kinnitame.
Valgekrae kuritegevus – auvÀÀrne mainekas isik paneb toime ametialases tegevuses (majanduskuritegevus, korruptsioon). Majanduskuritegevus on vĂ€ga latentne.

Valitsuse ĂŒle - tĂ€ispresidentaalsetes riikides selline kauge kontroll valitsuse ĂŒle puudub, poolpresidentaalsetes riikides on kauge kontroll vĂ€iksem.
Vallasomand – vallasasja ĂŒleandmine, kui vÔÔrandaja annab asja ĂŒle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand lĂ€heb ĂŒle omandajale.
Vastutamatus on piiratud. Kui Rk kÔnepuldist kedagi isiklikult solvatakse, ilma et öeldu omaks poliitilist iseloomu, on Ôiguslik vastutus vÔimalik.

Viano E. (1996). Stereotyping and prejudice: crime victims and the criminal justice system . Scandinavian studies on crime and crime prevention.
VindikatsiooninĂ”ude aluseks on valduse rikkumise fakt, millega vĂ”ib kaasneda ka ĂŒlejÀÀnud Ă”iguste rikkumine ja nĂ”ude esemeks on nĂ”ue rikkumise kĂ”rvaldamiseks.
VÔla legeerimine on vÔimalik ainult sel juhul, kui testaator kergendab selle juures oma vÔlausaldaja (kreeditor) seisukorda, kes esineb siin legataarina.

Valimisringkonnad on reeglina KOV piirides, Tallinnas linnaosa piirides, KOV volikogu vÔib moodustada mitu valimisringkonda KOVVS paragrahv 8 tingimustel.
Vastandamine – kui seaduses pole mingit juhtumit reguleeritud, siis jĂ€relikult seda ei tahetudki reguleerida ja Ă”iguslik tĂ€hendusjuhtumil puudub.
Viimaste puhul on koosseisuliseks tunnuseks mingi keelatud eseme valdus, mis on tavaliselt otsene, kuid laiendavate tÔlgenduste puhul ka kaudne valdus.

Volitusnorm - Ainult seadusandlik vÔim saab otsustada, millistes tingimustes vÔib tÀidesaatev vÔim tÀpsustada ja tÀiendada seadust mÀÀrusega.
VĂ€hemusgrupi piiritlemisel on aluseks arvuline vĂ€hemus (grupp peab olema vĂ€iksem pĂ”hielanikkonnast). VĂ€hemus ei tohi olla ĂŒhiskonnas domineerivas positsioonis.
VĂ”lausaldajal on Ă”igus mitmele sooritusele, siis on tegemist kumuleeritud kohustusega, kus tĂ€itmine ĂŒhe vĂ”lgniku poolt ei mĂ”juta teiste kohustusi.

Vaidlustatud föderaalseadused on Ameerika Ühendriikide pĂ”hiseaduse tĂ€nase tĂ”lgenduse mÔÔdupuuga hinnates lepitamatus vastuolus pĂ”hiseaduse esimese parandusega.
Vaieldamatult on ka tÀnapÀeval nÀha Rooma Ôiguse fenomeni riikide seadusandluses ning jurisprudentsis, olgu selleks siis seadused vÔi Ôppekavad.
Valveaja puhul on töötaja ja tööandja kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kĂ€ttesaadav tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmiseks vĂ€ljaspool tööaega.

VastuvÔetud seadus on pÔhiseadusega formaalselt kooskÔlas, st seaduse vastuvÔtmisel on jÀrgitud PS § 104 lÔikes 2 sÀtestatud hÀÀlteenamuse nÔuet.
Volikiri on dokument, mille sisuks on esindatava tahteavaldus esindajale volituse andmise ja sisu kohta, ĂŒtlasi ka tĂ”end volituse andmie kohta.
Volitatud töötleja - fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik, riigiasutus, esindused vĂ”i mĂ”ni muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.

Veebruar 1748 — 6. juuni 1832) oli inglise Ă”igusteadlane ja filosoof, kes kasutas terminit kasulikkus (utility) kui kĂ”ikjal toimivat pĂ”himĂ”tet.
Viisakuse kohustus on kirjas artikkel 12-s. Kuna vÔlgnik ei kontakteerunud tÀituriga tema vastuvÔtu aegadel, siis ta pidigi suhtlema tema sekretÀriga.
Vindikatsioonihagi - omaniku nĂ”ue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja Ă€ravĂ”tmise ja selle omaniku valdusesse ĂŒleandmise nĂ”uga.

Volituse tagasivÔtmine - toimub tahteavalduse tegemisega esindajale, vÔi kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud; vÔi avalikkusele.
Volitusnorm - (1) MÀÀruse vÔib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskÔlas volitusnormi piiride, mÔtte ja eesmÀrgiga.
Von samson - Himmelstiern : ĂŒlessanne oli Baltiprovintsiaalseadustiku koostamine2.3. Seadustiku stuktuur : 5 kĂ”idet- viimaseks kaks IV tsiviil V

Vabariiklus - Sellele tuginedes loodi valitsus, kus otsuseid tegid valitavad vÔi mÀÀratud ametnikud, kes pidid rahva ees tÀielikult vastutama.
Vahistamine on preventiivne meede hoidmaks Ă€ra uute sĂŒĂŒtegude toimepanemist, tunnistajate mĂ”jutamist, asitĂ”endite rikkumist vĂ”i pĂ”genemist.
Varamassi ĂŒhtsus - mĂ”lemad varamassid sulavad vastutusĂ”iguslikult ĂŒheks tervikuks nii, et pĂ€rija kohustuste eest piiratud pĂ€randvara vÀÀrtusega.

Versioon on selline, et Sabinus kĂŒsis Caligulalt parooli ja kui Caligula ĂŒmber pööras, siis ta virutas oma mÔÔga lĂ€bi imperaatori lĂ”ua.
Viivitusintressi suurus on lepingu puhul kokkuleppe kĂŒsimus, kuid igal juhul on vĂ”lausaldajal Ă”igus nĂ”uda VÕS § 94 tulenevat intressi suurusega viivist.
VindikatsiooninĂ”ue on omaniku nĂ”ue vaidlusaluse asja seadusvastase valdaja vastu temalt asja Ă€ravĂ”tmise ja selle omaniku valduse ĂŒleandmise nĂ”udega.

Volikogul on Ă”iguse subjektide tegevuses ja see vĂ€ljendub subjektide Ă”igus ĂŒksikaktidena vastu vĂ”tta otsuseid, valitsusel anda kĂ€itumises.
Vs jÀrgi on isikud kohustatud vÀltima vee reostamist ja liigvÀhendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee-elustiku kahjustamist.
Vööndis on kaldariigil Ôigus kehtestada merekeskkonna kaitseks tÀiendavaid liikumis- ja majandustegevuspiiranguid, rikkumata seejuures rahv.

Varalised Ă”igused – suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja Ă”igustele, nt mĂŒĂŒgilepingu alusel Ă”igus nĂ”uda varalise vÀÀrtuse ĂŒleandmist.
Viru vangla on esimene vangla, kus kĂ”ik territooriumil asuvad hooned on turvalisuse suurendamiseks omavahel ĂŒhendatud kinniste ĂŒhendusteedega.
Volitaja - Grigorius Klompman, aadress: 10134 Glenbrokk Road, apt.323T, Stamford, CD 06902987, U.S.A., muud isikuandmed, passiandmed puuduvad.

Volitamine ehk delegeerimine tĂ€hendab ĂŒhe organi poolt oma pĂ€devuse vĂ”i selle osa kas alatist vĂ”i ĂŒhekordset ĂŒleandmist teisele organile.
VĂ€hemuseks nimetatakse inimeste gruppi, keda seovad ĂŒhised tunnused vĂ”i ĂŒhised huvid ja keda selle alusel saab eristada rahvastiku enamusest.
VĂ”ib lisanduda - asja hoidmise kohustus - asja ĂŒleandmise kohustus 2) liigikohustused - liigitunnustega (asendatavate) asjade ĂŒleandmise kohustus.

Valimisjaoskond on ringkonna sees olev vĂ€iksem ĂŒksus, mille raames valijad hÀÀletavad (hÀÀletamiskoht) ja kus toimub hÀÀlte esmane lugemine.
Vallasomandi esemeks on vallasasjad st kÔik asjad mis ei ole kinnisasjad. Mingid asjad vÔivad olla kÀibest kÔrvaldatud vÔi nende kÀive on piiratud.
Vangide arv on Eestis kĂŒll stabiliseerunud, kuid okupatsioonireĆŸiimi pĂ€randina ĂŒletab see endiselt Euroopa Liidu riikide keskmist nĂ€itajat.

Varalised suhted - sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses materiaalsete vÀÀrtustega ja nende ĂŒleminekul ĂŒhelt subjektilt teisele.
VÔlakirjad on vÀÀrtpaberid, mis sisaldavad laenuvÔtja kohustust maksta laen kokkulepitud tÀhtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi.
Vahetegu era - ja avaliku Ă”iguse vahel anglo-ameerika Ă”igussĂŒsteemis olnud kunagi sel mÀÀral oluline, kui kontinentaalses Ă”igussĂŒsteemis.

Valimiskomisjon on otsustusvÔimeline, kui selle 1 koosolekust vÔtab osa vÀhemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees vÔi aseesimees.
Varandus – aktiva kui ka pĂ€randil lasuvad kohustused – passiva – sest pĂ€rimise juures on ju tegemist universaalse Ă”igusjĂ€rglusega.
Varasemalt on olnud levinud arusaam, et Ôigust vÔrdsele kohtlemisele saab kasutada vaid koostoimes mÔne teise pÔhiÔiguse vÔi vabadusega.

Varisemisohtlik ehitis - ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel vÔi osade eraldumisel oleks vÀlistatud naaberkinnisasja kahjustamine.
Veidi aktiivsem on (2) Saksa solange-mudel, mis seisneb kontrollist loobumises, kuni Euroopa Liidu Ôiguskord tervikuna vastab teatud tingimustele.
Verbaalne provokatsioon on samuti vÔimeline aktualiseerima agressiivsed toimingud, kasutatakse ju sÔnu mÀrksa sagedamini kui rusikaid, jalgu vÔi relva.

Viivis on rahasumma, mille tasumist vÔlausaldaja saab vÔlgniku kÀest nÔuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse tÀitmisega.
VĂ”rreldes krk - ga on KarS-i lisatud jĂ€rgmised lisakaristused:  Õhu- vĂ”i veesĂ”iduki juhtimise Ă”iguse Ă€ravĂ”tmine (KarS § 50 lg 1, vrdl.
Vaikimisel on ainult siis Ôiguslik tÀhendus, kui see tuleneb pooletavahelisest praktikast, nii on kokku lepitud vÔi see tuleneb seadusest.

Valitsuse mÀÀrusega on kehtestatud, et tunnitasu alammÀÀraks on 1,90 eurot ja kuutasu alammÀÀraks tÀistööajaga töötamise korral on 320 eurot.
Volituse liigid - lihtkirjalik ja notariaalselt tÔendatav Volituse lÔppemise alused- 1.Esindaja on sooritanud tehingu, milleks volitus on antud.
VĂ€hemalt 15 - aastase alaealise piiratud teovĂ”imega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nĂ”usolekuta tehtud ĂŒhepoolne tehing on tĂŒhine.

VĂ€hemalt 40 - aastane sĂŒnnilt eesti kodanik vĂ”i on teist ametiaega ametis olev president (sic! viimane on tĂ”epoolest sĂ€testatud seaduses).
VÀÀrtegu on karistusseadustikus vĂ”i muus seaduses sĂ€testatud sĂŒĂŒtegu, mille eest on pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahatrahv vĂ”i arest.
Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud vĂ”i toimingu sooritanud haldusorgani ĂŒle teenistuslikku jĂ€relevalvet.

Valimiskogus on ebaproportsionaalselt arvukalt esindatud vĂ€iksemad kohalikud omavalitsused, mistĂ”ttu nende roll muutub kĂŒllaltki oluliseks.
Vanemapuhkused – seoses laste sĂŒnniga / kasvatamisega III. palgata puhkused – tavaliselt töötaja enda algatusel kokkuleppel tööandjaga.
Varjatud eeldus on „KĂ”ik, kel on palju raha, on rikkad”. Ja sĂŒllogism ei kehti, kui varjatud eelduseks vĂ”tta „Rikastel on palju raha”.

Vastavuskontroll on konkreetsele juhtumile Ă”igusliku hinnangu – kas isiku vĂ”i organi tegu vĂ”i otsustus oli kooskĂ”las ĂŒldaktiga – andmine.
VĂ€lise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi kĂ€itumise vĂ€list kĂŒlge.
VÀlisinvesteeringud - VÀlisinvesteeringud on pikaajalise kasu eesmÀrgil tehtavad rahapaigutused vÀlisriigis asuvasse tootmisesse vÔi teenindusse.

VĂ”rdlev – staatiline – vĂ”rreldakse mudeli kahte tasakaaluseisundit ja uuritakse, kuidas muutub tasakaal mingite tingimuste muutudes.
Vaidluste lahendamine - Maksumaksjal on Ôigus esitada kohalike maksude maksuhalduri maksuteate, maksuotsuse, muu haldusakti vÔi toimingu peale vaie.
Valdus on kaitsutud omavoli vastu. § 40 lg 2. KÀesolevas kaasuses vÔeti valdus Àra. Ukseluku vahetamine ja tÔstab asjad ukse taha.

Vara mĂ€rgistamine – soovitatakse varale mingisugused tĂ€iendavad mĂ€rgistused juurde panna – nt numbrid, mis tootel on – aga see ei tööta.
Viimased on tegelikkuses aset leidnud sĂŒndmused vĂ”i ka muutused millega Ă”igusnorm seostab subjektide Ă”iguste ja kohustuste tekkimise.
VĂ€ljend kasutama on vajalik sellepĂ€rast, et me saaks termini mahu kĂŒsimust vĂ€ljendada ĂŒhesugusel viisil nii subjekti kui ka predikaadi kohta.

VÔlanÔustaja on pÀdev, lÀbinud vastava kÔrgahariduse sotsiaaltöö alal ning on Ôppinud vÔlanÔustamist vÔi lÀbinud vastava koolituse.
Vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune toime nagu jÔustunud kohtuotsuselgi ning see kuulub pÀrast jÔustumist viivitamatult tÀitmisele.
Vahenditeks on ĂŒhiskeele sĂ”navara, Ă”igusterminid, Ă”igusteksti esemeks oleva eluvaldkonna terminid, tĂ€napĂ€evane kirjakeele grammatika.

Valdamine – omandiĂ”iguse element; Rooma Ă”igusĂ”pik, tegelik vĂ”im asja ĂŒle- (enda kĂ€es hoidmine) SĂ”ltumata kas olen omanik v mitte
Valduseks on Ă”igustatud ka kinnisasja valdaja kui asja valdus on omandajale ĂŒle antud, kuid kanne kinnistusraamatusse on veel tegemata.
Varalahusus - tekib samuti poolte kokkuleppel abiellumisel vĂ”i seatakse vara juurdekasvu tasaarvestuse varareĆŸiimiks abieluvaralepinguga.

VastuvÔtmine seadusena - hÀÀletamise teel 4.VÀljakuulutamine- seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale.
Veekaitsevöönd - Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vÀltimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd.
VĂ”imude lahusus – seadusandlikku ja tĂ€idesaatvat ja kohtuvĂ”imu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. PĂ”hiĂ”iguste tagatus.

VÔlgnik on juriidiline isik, otsustab kohus, kelle suhtes uue PankrS § 19 lÔigetes 1 ja 3 nimetatud isikute hulgast aresti kohaldada.
ValitsusvĂ€line organisatsioon on aga eraisikute vaheline ĂŒhendus, mille liikmeteks vĂ”ivad olla erinevate riikide nii fĂŒĂŒsilised kui juriidilised isikud.
Viibimine - varguse, pettuse toimepanemine -3. isiku usaldamatuse pÔhjustamine tööandja vastu -olulise kahju tekitamine tööandjale.

Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sĂ€testatud ĂŒldklausel § 1 lg 3. 9) § 3 lg 6-s muudetakse selguse huvides mĂ”lema punkti sĂ”nastust.
Volituste aeg on erinev: ametikohajÀrgsete liikmete aeg on seotud ametikoha volitustega, nimetatavate liikmete volituste ajaks on 3 aastat.
VĂ€hemalt osaliselt on kĂ”nesoleva keelu eesmĂ€rk ka hoida Ă€ra, et Riigikogu liikmed tegeleksid oma tasu kĂŒsimustega populistlikel kaalutlustel.

VÔimude lahusus - Traditsiooniline vÔimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat vÔimuharu: seadusandlikku, tÀidesaatvat ja kohtuvÔimu.
VÔlgniku kohustuseks on anda infot oma vara kohta, esitama haldurile bilansi pankrotivÀljakuulutamise seisuga koos vara ja kohustuste nimekirjaga.
VĂ”rdluses vana - Kreeka ĂŒhiskonnaga oli Rooma naine paremas seisus, kuna vĂ”ttis vastu kĂŒlalisi koos abikaasaga ning sai teha vastuvisiite.

Vabaduskaotuse kriminaal - ja tsiviilmenetluses, mis hÔlmab jÀrgmisi teemasid: 1) isiku kinnipidamise ja tema vastuvÔtul asutus (1. osa artikli 5);
Vangistuseaduse eesmÀrgid on kattuvad, siis vÔib VangS § 90 lÔigetes 3 ja 5 ette nÀhtud pÔhiÔiguste piiranguid pidada eesmÀrgilt legitiimseteks.
Vastasel korral on juhatuse liikme leping tĂŒhine (ÄS § 307 lg 3). NĂ”ukogu nĂ”usolek vĂ”ib kehtida ka siis, kui pole otsusena vormistatud.

VÀikelapse vanemad on eelisÔigusena koondatavate töötajate hulgast vÀlja arvatud, saab tööandja allesjÀÀnute ringist valida koondatavad.
VÀlisriigis on tegu keelatud, kuid karistusÀhvardust ei ole. Siis meie siseriiklus toetab sellele, et on nii meil, kui ka seal keelatud.
VĂ€ltimine on tĂ”lgendaja ĂŒlesanne ja eelkĂ”ige seadusandja oma. VĂ€hem tĂ€htis ei ole Ă”iguse pĂ”himĂ”tete arvestamine tĂ”lgendamisel.

VÀÀrtusjurisprudents on XX sajandi jurisprudents. SĂŒsteemset kĂ€sitlust Se mĂ”ttest ja eesmĂ€rgist teadasaamisest nimetataksegi jurisprudentsiks.
Valdus on tegelik vĂŽim asja ĂŒle. Valdaja on isik, kelle tegeliku vĂŽimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, ĂŒĂŒri-, hoiu-,
Valikudiskretsioon – Ă”igusnormis on kaks vĂ”i enam Ă”iguslikku tagajĂ€rge, mille vahel haldusorgan valib otstarbekama Ă”igusliku tagajĂ€rje.

Valitsuse juht on parlamendivalimised vÔitnud partei juht vÔi parlamendis enamuse moodustavate parteide koalitsiooni poolt esitatud isik.
VanuserĂŒhmiti on enesetappude suhtarv suurenenud pensioniealiste meeste seas, vanuses vĂ€hemalt 75 aastat ja vanuserĂŒhmas 55–59 aastat.
Vastaval tegevus - vĂ”i kutsealal mĂ”istetele ja vĂ€ljenditele tavaliselt antavat tĂ€hendust; ‱ tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.

Viimastes kÀsitlustes on hakatud motiveeritud kurjategija nÔuet mitte kÀsitlema, sest vÀidetavalt on motiveeritud kurjategija igal pool olemas.
Virginia plaan - selles oli kahekojalise Kongressi idee, mille kohaselt iga osariigi esinduse suurus oleks vÔrdeline osariigi rahvaarvuga.
VÔlgnetav hoiustada on vÔlgniku jaoks vÀga oluline Ôigus, sest annab vÔimaluse kasutada hoiustamist tÀitmisnÔuet vÀlistava vastuvÀitena.

Vaatamata formaal - juriidilistele erisustele Ôigussubjektide liigituses, on summa summarum (lÔpp kokkuvÔteks) Ôiguse subjektiks inimene.
Valitsusasutused on VVS kohaselt riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede pĂ”hiĂŒlesandeks on tĂ€idesaatva riigivĂ”imu teostamine.
Vallavalitsuse hinnangul on lepingu Ă”igusliku aluse muutumine toonud kaasa lepingu tĂŒhisuse HMS § 103 alusel vĂ”i lepingu automaatselt muutumise.

Vara tasand – likvideerijad asuvad mĂŒĂŒma juriidilise isiku vaja nii palju kui seda on vajalik teha rahaliste nĂ”uete rahuldamiseks.
Vara ĂŒleandmise - vastuvĂ”tu akt “
.”






.a. 3. Volikiri notariregistri nr. 

.. Marko Metsamaa volituste kohta.
VÀÀramatu jĂ”ud – kui peate laenu tagasi maksa ja pangaserver maas, siis see on vabandatav ning sa ei ole eestis, et seda sularahas teha.

Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle (valdus vĂ”ib olla otsene: pastakas kĂ€es vĂ”i kaudne: taskus on kellegi auto/korteri vĂ”tmed).
Varaline kahju – kahju saamisega kantud vĂ”i tulevikus kandmisele mineva kulu hĂŒvitamine, leppetrahvid jne, tĂ”estamine ekspertiisiga.
Vastab ps - s esitatud tingimustele ja nĂ”uetele kehtiva Ă”igustloova akti jaoks, siis on ta kehtiv – normatiivsuse kontrollimine.

Volitaja - Adriven Finkbergstein, aadress: Sankt-Petreburg, Morskaja nabereznaja 4578-2869, muud isikuandmed, passiandmed puuduvad.
Volituse puhul on 2 volituse erivormi/-viisi 1) Taluvusvolitus pg 118 lg2 Sellega on siis tegemist, kui tegelikult volitust ei ole antud.
VĂ€ited on tĂ”esed. Esimese eelduse aluse tĂ”esusest jĂ€reldub kahe modus ponens’i rakendamisel teise vĂ€ite tagajĂ€rje tĂ”esus.

VĂ€lismĂ”ju - adressaat vĂ€ljaspool haldusorganisatsiooni  vĂ€lismĂ”ju puudumisel: halduse siseakt vastasel juhul analĂŒĂŒs jĂ€tkub
VÔimu teostamine on piiratud individuaalsete pÔhiseaduslike Ôigustega. Eraisikul on PS-ga tagatud prima facie piiramatu vabaduse sfÀÀr.
Vt nt E. Kergandberg. KĂŒmme mĂ€rkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tĂ€nases ja tulevases kriminaalmenetluses.

VĂ€lismĂ”ju - adressaat vĂ€ljaspool haldusorganisatsiooni  vĂ€lismĂ”ju puudumisel: halduse siseakt  ei saa kaevata selle peale.
VÀÀrtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline Ôigus selliselt, et seda ei ole vÔimalik dokumendist eraldi teostada.
VabaduspÔhiÔiguste puhul on Ôiguse kaitseala ja selle piiride skeemi tagajÀrjeks vabadust piirava avaliku vÔimu tegevuse Ôigustamise vajadus.

Vaidlustamine - Halduse ĂŒldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse ĂŒksikaktid halduskohtus.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle. (isik vĂ”ib teha asjaga mida ta soovib). Valdamine on asja ĂŒle faktilise vĂ”imu teostamine.
Valitsuse ĂŒldakte nimetatakse teoorias mÀÀrusteks, demokraatlikes riikides ei peaks mÀÀrustel RÕ valdkonnas erilist tĂ€hendust olema.

VandetÔlgi - ja kohtutÀituriteenistuse ning pankrotihaldurite töö korraldamine ning advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamine.
Varalistes suhetes on objektiks esemed vÔi Ôigused asjale vÔi lisaks veel viljad ja loomad, milledele kohaldatakse asjaÔiguse sÀtteid.
Veeseadus - Veeseaduse ĂŒlesanne on sise- ja piiriveekogude ning pĂ”hjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine.

VĂ”imu ĂŒlimuslikus - tĂ€hendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest vĂ”imust kĂ”rgemat vĂ”imu ja riik oma vĂ”imu kellegagi ei jaga.
Vallasasja puhul on pigem tegemist fiktsiooniga, kinnisasja puhul on kinnistusraamat. AsjaÔigus peab olema avalik, et ta saaks tekkida.
Vangistusseaduse kohaselt on vabadusekaotuse tÀideviimise eesmÀrk kinnipeetava suunamine Ôiguskuulekale kÀitumisele ja Ôiguskorra kaitsmine.

VaraĂŒhendus – mehele lĂ€heb vara, naine jÀÀb kĂŒll abiellu toodud vara omanikuks, mees samuti enda kaasavĂ”etud vara omanikuks.
Varjatud lĂŒnk - ilmneb alles pĂ€rast kĂ”igi vĂ”i piisava kogumi tĂ”lgendusvĂ”tete kasutamist ning vajaliku analĂŒĂŒsi lĂ”puleviimist.
Vastava Ôn - i valik saab toimuda vaid objektiivsest kehtivast Ôigusest (pidevas muutumises). Subsumptsioon on keeruline tegevus.

Volikogul on Ă”igus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pĂ€devusse kuuluvat kĂŒsimust.
VÔlausaldaja isik on vÔlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on vÔlasuhte jÀtkumiseks Ôigustatud huvi, siis vÔlasuhe ei lÔpe.
Vaba valik on paljuski kammitsetud hetkel valitsevast ĂŒhiskondlikust olukorrast ja ĂŒhiskonna kujundava ju seal olevad inimesed.

Valdus on pahauskne kui see rajaneb raskel hooletusel, st valdaja jÀtab kÀibes vajaliku hoole olulisel mÀÀral jÀrgimata.
Valdus on faktiline ja mitte Ôiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse).
Vastand on mittevajalikkus, seega vajalikkuse pÔhimÔte peaks pÔhimÔtteliselt vÀltima ebavajalike regulatsioonide loomist.

Vatikani riik on Rooma linnas asuv, paavsti ĂŒlemvĂ”imu all olev suverÀÀnne riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivĂ”imuga.
Versiooni ccc - st, mis oma olemuselt oli peale mitmeid arutelusid muudetud ja tÀiendatud Bambeergensise ja Brandenburgensise segu.
Viivis - Viivist vÔib nÔuda rahalise kohustuse tÀitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenÔutavaks muutumisest.

VÀiteid nimetatakse olemasoluvÀideteks. Tegemist on nö varjamatu olemasolu impordiga ja sel juhul on kaunis raske vigu teha.
VĂ”laĂ”iguses on ĂŒlekaalus dispositiine Ă”igus st sellised Ă”igusnormid, mille kehtivust vĂ”ivad asjaosalised lepinguga tĂŒhistada.
VÔlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti vÀljakuulutamise pÀeva seisuga bilansi koos vara ja kohustuste nimekirjaga.

Vabaduse tagatis on olemas. Tagamata vabaduse puhul on meil vabadus nii kaua, kui meilt keegi seda vabadust Àra ei vÔta ja ei piira.
Vahekohtul on Ă”igus mÀÀrata oma pĂ€devus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtu kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse kĂŒsimus.
VahelĂŒliks as - l ĂŒldkoosolek, nĂ”ukogu, juhatus. Kas asutajad vastutavad millegi eest? Oma osa eest, aktsiakapitali ulatuse eest.

Vajadus era - ja avaliku Ôiguse rangeks eristamiseks tekkis seoses uue pÔhikorra kujunemisega, mille aluseks seati pÔhiseadus.
Vallavalitsusel on vajadusel Ôigus nÔuda taotlejalt perekonna sissetulekuid tÔendavaid dokumente vÔi muid andmeid vÔi dokumente.
Vene kultuuris on eksisteerinud kiriku ja riigi harmoonia, st Vene perekonnaÔigus tsiviilÔiguses samalaadne kui Ôigususu kirikus.

Vtk - st sisuliselt 3. vÀlislepingud 4. Riigieelarve seadus 5. Kui rakendamisega ei kaasne olulist Ôiguslikku muudatust
VĂ”istlevmenetlus - ïŹ Menetluse pĂ”hiĂŒlesandeks isikutevaheliste vaidluste lahendamine – nii, et inimesed oleksid piisavalt rahul.
VĂ”tab kov - i tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse alla: ĂŒldplaneeringu vĂ”i detailplaneeringu alusel volikogu mÀÀrusega.

VÔÔrkeelne Ă”igus - ja muu fraseoloogia ĂŒmber tĂ”lkimata eesti keelde; samuti vĂ”ib pĂ”hjuseks olla see, et ei jĂ€rgita keelereegleid.
Vaieldav on luba kasutada relvajĂ”udu oma kodanike kaitseks terroristlike rĂŒnnakute vastu, ĂŒkskĂ”ik kus terroristid asuvad.
Vanglas on noorte kinnipeetavate enesekasvatuslike protsesside kĂ€ivitamine ja toetamine sotsiaalpedagoogi pĂ”hiĂŒlesandeks.

Veretasu e. kÀttemaks. ius scriptum - kirjutatud Ôigus - vormaalselt mÀÀratletud ja lÀhtub riigist kui institutsioonist.
VĂ€lisfirmadel on ka teatud Ă”igused/garantiid olemas – see tuleb esile peamiselt neis olukordades kus firma vara on riigistatud.
VĂ€ljasaatmine – kohaldatakse vĂ€lisriigi kodaniku sĂŒĂŒdimĂ”istmisel esimese astme kuriteos ja tema karistamisel vangistamisega.

VÔlausaldajate nÔuded on rahuldatud ja raha deponeeritud, peavad likvideerijad koostama lÔppbilansi ja jÀrelejÀÀnud vara jaotusplaani.
Vahendajaks on puudulik sotsialiseerumine ning ebaedu, mis teevad vÀhem vÔimekad indiviidid kuritegevusele vastuvÔtlikumaks.
Vajalik valla - vĂ”i linnavalitsuse kirjalik kooskĂ”lastus ‱ annab seisukoha keskkonnamĂ”ju strateegilise hindamise programmile

Valdus on isiku tegelik vĂ”im asja ĂŒle ega sĂ”ltu sellest, kas valdaja on asja omanik vĂ”i mitte – ka varas on valdaja.
Veel keerulisem on lausete grammatiline analĂŒĂŒs (sĂŒntaksi probleemid). Esmalt tuleb uurida ÕN-i teksti grammatikareeglite abil.
Viimane mudel on praeguseks aegunud, kuid peaaegu kogu 20. sajandil peeti seda enamiku ettevÔtete puhul edukaks juhtimisvormiks.

VÀÀramatuks jĂ”uks on nt loodusjĂ”ud (orkaan, ĂŒleujutus jne), kuid ka sotsiaalsed asjaolud (streik, tulekahju, tehase seiskumine jne)
VÀÀrtusjurisprudentsi nĂ€ol on tegemist tĂ€napĂ€evase arusaamaga, kuidas jĂ”uda Se abil ja Se kaudu Õele vastava – Ă”iglase – lahenduseni.
VÔsis on rida erandeid, mida majandus- vÔi kutsetegevuse kÀigus tegutsev isik peab tarbijaga tehinguid tehes arvestama.

Vaikimine on tahteavaldus ainult siis, kui nii on kokku lepitud, kui see tuleneb seadusest vÔi pooltevahelisest praktikast.
Vana Ă”igus on suures ĂŒlekaalus. Üritati sĂ€ilitada orjanduslikku korda, selleks ei saanud vĂ€ga radikaalseid uuendusi sisse
Vanglakohtade arv on 1020, kus paiknevad mees- ja naissoost tĂ€iskasvanud vahistatud ning meessoost tĂ€iskasvanud sĂŒĂŒdimĂ”istetud.

Vastav testamendiliik on hea vÔimalus kiiresti, igal ajal ja ilma eriliste arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvÔimeline.
VÀljapressimine on lÔpule viidud varalise kasu nÔude esitamisega, kui seejuures on kasutatud vÀgivalda, sh sellega Àhvardatud.
VÔlakiri - Fikseeritud intressimÀÀraga vÔlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevÔte vÔi valitsus.

Vaba vĂ€ljendamine on ĂŒks kĂ”ige kallihinnalisemaid Ă”igusi”.Deklaratsiooni lĂ”pus on rĂ”hutatud, et omand on pĂŒha ja puutumatu.
Vahekohtul on Ă”igus otsustada tĂ”endite esitamise lubatavuse ĂŒle, tĂ”endeid uurida ja tĂ”endamise tulemust vabalt hinnata.
ValimissĂŒsteemi valik on kĂŒllalt subjektiivne ja sĂ”ltub traditsioonist aga ka vĂ”imul oleva poliitilise jĂ”u soovist ja vĂ”imalusest.

Vastavalt tps - le on tööaja ĂŒldine norm 40 tundi nĂ€dalas ja 8 tundi pĂ€evas .Alaealised, pedagoogid- lĂŒhendatud tööaeg.
Vastupidiselt kontinentaal - Euroopa Ă”iguse allikate kujunemisele ei toimunud common law sĂŒnnimaal Inglismaal Rooma Ă”iguse retseptsiooni.
Viimaselajal on aina sagedamini olnud pĂ€evakorras kĂŒsimused samasooliste abielu kohta ja aina rohkem puudutab see ka Eestit.

VÔlaÔigus on relatiivne Ôigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (vÔi nÀiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel.
Valdus on tegelik vĂ”im asja ĂŒle. Valdaja on isik, kelle tegeliku vĂ”imu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik.
Valduse omandamine on kergemaks muudetud sellisel juhul, kui valdus lĂ€heb omandajale ĂŒle valdaja tahtel => valduse ĂŒlekandmisel.

Valitseda – mere voolav vesi/vesi Ă€mbris). Seaduses sĂ€testatud juhtudel kohaldatakse Ă”igusele asja kohta sĂ€testatut.
Varalised ehk tsiviilĂ”iguslikud sanktsioonid on mĂ”jutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilĂ”iguslike ĂŒleastumiste eest.
Veresugulasteks on veel ka Ôed ja vennad, poolÔed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus.

VĂ€ljund tĂ€hendab poliitiliste otsuste vastuvĂ”tmist ĂŒhiskonna poolt ja on paratamatult seotud uute nĂ”udmiste tekkega.
VĂ”imalik reguleerida - st teatav mĂ€ngumaa). 2.3.2.Õigusliku stabiilsuse KĂ”rge abstraktsuse tase – mĂ”eldud tagamine juristidele.
VĂ”lasuhe on Ă”igussuhe, millest tuleneb ĂŒhe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu vĂ”i jĂ€tta see tegemata.

VĂ”rduse printsiip on ĂŒks olulisi pĂ”hiseaduslikke vÀÀrtusi, millest peab administratsioon lĂ€htuma diskreditsiooni teostamisel.
Varaks on nÀiteks hooned, tootmisseadmed, raha, vÀÀrtpaberid jne. EttevÔtte vara kasutatakse ettevÔtte tegevuses.
Varalised Ă”igused on ĂŒleantavad vĂ”i litsentseeritavad, seda ĂŒksikute Ă”igustena vĂ”i Ă”iguste kogumina, tasu eest vĂ”i tasuta.

VÀÀrteo eest on karistuseks rahatrahv vÔi arest (30 pÀeva). Rahatrahv ja rahaline karistus on tegelikult samad karistused.
VÔlausaldajal on Ôigus nÔue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sÀtestatuga vÔrreldes piiratud.
VÔÔrliik - on mittepĂ€rismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosĂŒsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Vajalikud tööd on tehtud.  Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (Ă”lavars, sÀÀr, reis). Parim lahas on maapind.
Vi legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse pĂ”hiseaduse alusel – pĂ”hiseaduse prioriteedi pĂ”himĂ”te.
VÀhemusgruppidest on nii rahvusvahelisel tasandil kui ka siseriiklikult kÔige rohkem tÀhelepanu pööratud vÀhemusrahvustele.

VĂ”rdtasemelisus – kĂ”rgemad riigiorganid on pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”rdĂ”iguslikud, nende pĂ€devus on sĂ€testatud pĂ”hiseaduses.
ValimissĂŒsteem on mandaatide jagunemise mitmemandaadilistes valimisringkondades vastavalt saadud hÀÀlte proportsioonidele.
VÀÀrtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jÔustumiseni on möödunud kaks aastat.

VÔitlusi on nÀha juba sellest, et kÀttemaksu ei suunatud niivÔrd teise sugukonna kui just isiklikult solvaja vastu.
VÔlausaldaja pankrotiavaldus - vÔlausaldaja peab pankrotiavaldusse pÔhistama vÔlgniku maksejÔuetuse,samuti tÔendama nÔude olemasolu.
Vaidlevatel pooltel on vÔimalik osaleda asja arutamisel komisjonis, kuid nende mitteilmumine ei takista kaebuse lÀbivaatamist.

Valem sellisena on intuitsioonivastane. VÔib-olla peaks seda tÔlkima nii, et S-i kas pole vÔi kui ta on, siis pole see P.
Valitsusasutus on tÀidesaatva riigivÔimu teostamiseks loodud, ametnike vÀljaÔppe riigieelarvest rahastatav riigiasutus.
Valitsuse ĂŒlesandeks on jĂ€lgida, et kĂ”igile turusubjektidele oleks tagatud vĂ”imalus tegutseda vĂ”rdse konkurentsi tingimustes.

Vertikaalne Ă”igusmĂ”ju - Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil ĂŒksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab tĂ€itma.
Viitavateks - Nt karistusseadustiku paragrahv 343. TÀieÔigusliku Ôigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga.
Von 1532 – URL: http://www.llv.li/pdf-llv-la-recht- 1532__peinliche_halsgerichtsordnung__carolina_.pdf (30.11.2013)

VÀidetele on nimetatud ka Aristotelese tÔlgenduseks, ehk siis vÀidete loogika tÔlgendamiseks Aristotelese eeskujul.
VÀÀrituks on tegu, mis on vastuolus ĂŒldtunnustatud kĂ”lblusnormidega vĂ”i diskrediteerib töötajat vĂ”i tööandjat.
VĂ”imu subjektist - tema tahe ongi Ă”igus- ĂŒhiskonna kĂ”igile kihtidele ja liikmetele vĂ”rdselt kohustuslik kĂ€itumiseeskiri.

Vaevalt on sel viisil ennetÀhtaegsete valimiste vÀljakuulutamise esilekutsumine kooskÔlas PÔhiseaduse mÔttega.
Valveaeg – töötaja ei pea olema tööl, kuid kĂ€ttesaadav (tasustamine kokkuleppeliselt, mitte vĂ€hem kui 1/10).
Valvurite ĂŒlesandeks on riigi valitsemine, sĂ”durite ĂŒlesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ĂŒlesandeks on varade loomine.

Vanemail on lastele vÔrdsed Ôigused ja kohustused (vanema hooldusÔigus), mÔlemad on lapse seaduslikud esindajad.
Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sÀtestatud korras.
Volituste juures on volitus pĂ€ris hea variant – ĂŒldvolitus on kolm aastat, juhatuse esimees 1 aasta rohkem ehk 4 aastat.

VÀÀrtegu on sĂŒĂŒtegu mille eest saab fĂŒĂŒsiline isik rahatrahvi vĂ”i aresti, aga juriidiline isik saab rahatrahvi.
Valdav kohtupraktika on suunatud sellele, et tahtlus peab olema suunatud teo toimepanemisele, mitte ilmstingimata tagajÀrjele.
VĂ€lised tegurid – ei ole otseselt majanduslike meetmetega mĂ”jutatavad, nt majapidamiste ja ettevĂ”tete tulevikuootused.

VÀÀrtegu on esitatud ka mÔnes teises seaduses ja selle puhul rakendatakse pÔhikaristusena rahatrahvi vÔi aresti.
VÔÔrandamislepingud – nendega toimub varaliste hĂŒvede lĂ”plik ĂŒleandmine ehk teisisĂ”nu omandi ĂŒleminek  MĂŒĂŒgileping
Vahetu rĂŒnne on ka kĂ€itumine, mis kĂŒll veel mingit Ă”igust ei riku, kuid vĂ”ib selleks rikkumiseks koheselt muutuda.

Vastastikkuseprintsiip – ĂŒhelt poolt mĂ”jutab riiki tĂ€itma vabatahtlikult rahvusvahelise Ă”iguse reegleid kui ka neid looma.
VÀÀrteod e. HaldusĂ”igusrikkumised – on sĂŒĂŒtegu, mille eest on pĂ”hikaristusena ettenĂ€htud rahatrahv v arest.
VĂ”lakiri – dokument, kus on kirjas, kui palju on kulda hoiule antud, seda dokumenti aksepteeriti maksevahendina.

Vabamandaadi pÔhimÔte tÀhendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda.
Vahel leping – kas esitada lepingust tulenev vĂ”i lepinguvĂ€line kahjuhĂŒvitamisnĂ”ue— milline on Ă”ige lahendus)
Valgusajastu - algn Rooma Ôigusele- inimene /tark/mÔistuslike individuaalhuvide jÀrgija, mÔÔdupuu huvi ja vÔim.

Valveaeg – T-l on puhkeaeg, kuid ta peab olema TA-le kĂ€ttesaadav ettenĂ€gematute tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmiseks.
Vangidele on kuni kahekohalistes kambrites kokku 1000 kohta, lisaks 100 kohta avavanglas ja 150 kohta arestimajas.
Vastutuse eitamine – ma ei tahtnud teha seda, mida ma tegin; ma olin purjus ja ei saanud ise tĂ€pselt aru, mida ma tegin.

Viimasest nÀitest on nÀha, et modus ponens vÔib olla kehtiv ka siis, kui kÔik eeldused ja jÀreldus on eitavad vÀited.
VÀikeses grupis on suhtlemise distants vÀiksem ning tÀnu sellele on oluliselt suuremad mÔjud vÀiksel grupil isikule.
VĂ”s pg6 – kui Ă”iguse teostamine lĂ€heb vastuollu hea usu pĂ”himĂ”ttega, tuleb lĂ€htuda hea usu pĂ”himĂ”ttest.