Sõnu seletav sõnaraamat

Vöötalade mõõt on sageli 50*150 (kui ei ole hööveldatud), postide vahekaugust ehk sammu aga kontrollitakse arvutuslikult (samm on tavaliselt 600 mm, vajadusel pannakse postid kahekordselt). Tänapäeval on soojustus sageli paksem kui 150 mm, tavaliselt saadakse 225 mm kahe kihina nii, et lüüakse postide külge täiendav roov 50*50 prussist (horisontaalne). Karkassipuit peab olema tugevussorteeritud kambris kuivatatud puit.
Vöörpiik on vöörtäävi ja esimese veetiheda vaheseina (põrkevaheseina) vahele jääv ruum, mida enamatel juhtudel kasutatakse ballasti-tsisternina. Vöörpiiki ulatuvad pardastringerid ühendatakse ruumpiimidega. Kogu tugevdatud vööriosas on kaaresamm lühem kui laeva keskosas. Vöörtükid võivad olla pikendatud horisontaalsete plaatidega.
Vöötkood e. ribakood e. joonkood on välimuselt eri jämedusega püstjoontest koosnev vööt kauplustes müüdavatel kaupade, ID-kaartidel, postisaadetistel jm. ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne. Peale vöötide sisaldab kaubakood ka numbreid, mis sisaldavad kindlates gruppides konkreetset infot.

Vöö - ja puusaümbermõõdu suhte järgi loetakse rasvumiseks, kui see suhe meestel ületab 1 ja naistel 0,8. Näide: naise vööümbermõõt on 80 cm ja puusaümbermõõt 95 cm. Ainult vööümbermõõtu vaadates jääb ta soovituste piiridesse, kuid vaadates suhet 80/95 = 0,84, on tal oht ülekaalulisusele.
Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades
Vöö kandmist on põhjendatud ka maagiliste uskumustega. Rahva pärimuses on vöö pideva kandmise vajadust seletatud sellega, et vöö kinnitab keha, vöötatud keha on kõvem; vööga ei katkestanud ega venitanud end ära. Vööd hakati kandma juba lapsepõlves.

Vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt enam ei ulatu.
Vöötohatise - tuulerõugete viirus kutsub esile tuulerõugete haigusnähud ning pärast ägedate haigusnähtude vaibumist säilib viirus latentses olekus kraniaalnärvides, dorsaalnärvijuurtes ja autonoomse närvisüsteemi ganglionides.
Vöörilood - vertikaaljoon, mis läbib KVL ja vöörtäävi ahtripoolset serva, ahtrilood läbib sama ahtertäävil, kuis sagedamini läbib rooli pöörlemistelge, kusjuures pole arvestatud täävide ja välispladistuse paksust.

Vöötmes - temp ei lange alla nulli (jahedaim 15-20kraadi), aastane kõikumine 5kraadi, laiuvad suurimad kõrbed, pm ain oaasides, niisutavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud.
Vöörpiik on vöörtäävi ja esimese veetiheda vaheseina (põrkevaheseina) vahele jääv ruum, mida enamatel juhtudel kasutatakse ballasti- tsisternina. Vöörpiiki ulatuvad pardastringerid ühendatakse ruumpiimidega.
Vöötlihased – skeletilihas, omavad mikroskoobis vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad, need lihased on tahtele alluvad, katavad inimese skeletti, kätel, jalgadel, seljal, peas.

Vöörihm ehk kahe punkti kinnitusega turvavöö (õnneks veel vaid harva kasutusel) takistab sõidukis viibija väljapaiskumist õnnetuse korral, kuid laupkokkupõrkel painutab keha kokku nagu liigendnoa.
Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad nad kõik enam-vähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist kaob.
Vööndi lõuna - Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus.

Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite
Vöötlihaskude on skeletilihastes, pikad ja paksud rakud, rakus palju piklikke tuumi, on ristipidi vöödilised, kokkutõmbed on kiired, kulutavad palju energiat, alluvad organismi tahtele.
Vööümbermõõdu normaalnäit on meestel alla 90 cm ja naistel alla 80 cm (Mustajoki 2009). Tabel 2. Risk rasvumisega seotus terviseprobleemide tekkeks vööümbermõõdu järgi (Mustajoki 2009).

Vööthuul - sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus maritimus) ja seal on tavaliselt ka kurdlehist roosi (Rosa rugosa) põõsad.
Vööd - aktiivse ja aeglase mõju vöö. Viimase viie aasta jooksul olid ilmastikutingimused põhjaveevaru täienemiseks enam-vähem soodsad, v. a. 1999.aastal.
Vöötkoodisüsteemid ON CODE 39, INTERLEAVED 2 OF 5 (I2/5), EAN JA CODE 128. PABERIL TUNDUVAD NEED KÕIK SARNASTENA, KUID TÄHELEPANELIKUL UURIMISEL VÕIB MÄRGATA ERINEVUSI.

Vöörpiik - kõige vööripoolseim ruum; 2) ahterpiik- kõige ahtripolseim ruum; 3) kahekordse põhja vaheline ruum; 4) tvintekid- kahe teki vahelised ruumid; 5)
Vöörmünder – A) talupoegade hulgast valitud ametnik kiriku majandusasjadega tegelemiseks Rootsi ajal; B) valla juht Liivimaal 1819. a. talurahvaseaduse alusel.
Vöötkakk on meil kõikuva esinemissagedusega talikülaline ja läbirändaja nind väga haruldane haudelind. Elab metsatukkadega ja puisniitudega avamaastikul.

Vöötatud jakid - mantlid(pole poosavööd, mida esile võiks tuua); • Satsid, volangid jne(kroogitud detailid välja jätta); • Kontrastsed lillelised mustrid.
Vöönkaar - traveesid kiriku pikusuunas eraldavad kaared.Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e.triumfikaar. Romaani stiiliga omapäraseid kirikuid.
Vöörpiik on vöörtäävi ja esimese veetiheda vaheseina (põrkevaheseina) vahele jääv ruum, mida enamatel juhtudel kasutatakse ballastitsisternina.

Vööndkaar - Võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid, piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks.
Vööde - Mandrite läänerannik (Vahemeremaad): kuum ja kuiv suvi, pehme ja vihmane talv, mullad viljakad aga õrnad, sobib hästi istandusteks.
Vöörpiigi põikvahesein on võrdhaarse kolmnurga kujuline, mille tipp on suunatud alla. Vaheseina laius on 6 m ja kõrgus 9 m. Vöörpiik on täidetud mereveega.

Vöötkoodid on avalikus sektoris kõige enamlevinud rakendus. Iga asutuse jaoks on oluline teda, millist vara, kui palju ja millises kohas ta omab.
Vööndis on kaldariigil õigus kehtestada merekeskkonna kaitseks täiendavaid liikumis- ja majandustegevuspiiranguid, rikkumata seejuures rahv.
Vööndiks - keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond.

Vöörmönder - koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule.
Vöötkoodi lugejaid on erinevaid, kuid kõik nad loevad koodi optiliste kiirte peegeldumise erinevuse järgi koodi tumedatelt ja heledatelt triipudelt.
Vöödistuse järgi – töödeldakse ensüümidega : - G-banding – vöödistus kogu kromosoomi ulatuses - R-banding – (R-reverse) temperatuuriga.

Vöörmünder - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta.
Vööthuul - sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik
Vöötkuul - sõrmkäpp jne. Eeltoodust järeldub, et romantiline uute orhideeliikide avastuste aeg pole Eestimaalgi veel möödas.

Vöötlihaskude on lihaskude, mis koosneb lihaskiududest ja mis moodustab põhilise massi inimese lihastest, kindlustab keha liikumise.
Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, suva järgi ehk tahteliselt kontraheeruvaid organeid - lihaseid.
Vööndis on   veel   15   cm   raadiusega   alavöönd,   kuhu   võib   tungida   ainult   kehalises   kokkupuutes.

Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse.
Vöödid on üksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu sõrmejäljed inimestel.
Vöötlihased - ehk skeletilihased, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired.

Vöötlihaskiududest on ehitatud juba eelpool mainitud skeletilihased, silmamuna, keele, kõri, neelu ning söögitoru ülaosa lihased.
Vööndilisest kambiumist on põhjust kõnelda siis, kui prismaatilised rakud paiknevad tangentsiaallõigul selgesti eristuvate ridadena.
Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi.

Vööndiaeg - ühe ajavööndi piires kehtiv aeg, mida arvestatakse selle ajavööndi keskmeridiaani kohaliku aja järgi.
Vööndina ere - karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga.
Vöötlihased ehk skeletilihased omavad mikroskoobi vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad.

Vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar.
Vöötlihaskimpude vahel on kohev sidekude, mis sisaldab palju rasvarakke ja selles paiknevad ka keele süljenäärmete lõpposad.
Vöötohatise - tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid.

Vööndid on kitsad ja tumedad, tsoonid laiad ja heledad ning kulgevad kõik enamvähem ekvaatoriga paralleelselt.
Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed – lihaseid.
Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud Ro-ro-laevad võtavad ülemisele tekile konteinerilasti

Vööndilisus – nähtuste või asjade paiknemine tsooniti – vöötmetena, vöönditena või vöödena.
Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad ekvaatoriga paralleelselt.
Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks.

Vöötlihased e. skeletilihased alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired.
Vöö – Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga.
Vöötkoodid on oluline osa tänapäeva äris, tõstes märkimisväärselt töö efektiivsust.

Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid
Vööl on väga oluline tähtsus põhjavee puhastamisel, kuna siin esineb vaba hapnik.
Vöötlihaskude - skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda.

Vöötohatise villid on küll ravitavad aga viirus jääb organismi ning võib uuesti välja lüüa.
Vöötlihaskude – koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, tõmbuvad kokku.
Vöörmündrid – Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad

Vöörmünder – maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega.
Vöötlihaskude – luude küljes; alluvad tahtele, treenitavad, pikad, paiknevad kimpudena.
Vööndilisus on üks rannaniitude oluline eripära võrreldes teiste rohumaatüüpidega.

Vöörmündrid - kiriku maksude kogumine ja heakorrafunktisoonidega – vaestehoolekanne.
Vöötlihaskude - koosneb lihask iududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke.
Vööpand - lad peavad olema sellise ehitusega, et kinnitus hiljem ei lõdveneks.

Vöödikute perekond on erakordselt liigirikas ja Eestis kasvab neid üle paarisaja liigi.
Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida.
Vööndid on laiemad, kuna seal on tema ümber vähem rahvast tema kui linnas.

Vöörtükid on vöörtäävi painutatud plaate horisontaalselt ühendavad kniid.
Vöötmelised mullad on tihti „ära lõigatud“ suurte reljeefsete erinevuste tõttu.
Vöödid on kitsad. Sabatutti moodustavad karvad on võrdlemisi lühikesed.

Vööndis on võimalik teineteis küll puudutada mitte aga tunda hingeõhku.
Vöötmes on seal elektrienergia tarbimine päris väike, ligi 2 Kwh aastas.
Vöötlihaskude –  Lihastes, üle kogu  Südamelihaskoe rakud – Südames

Vöötlihaskude - tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.
Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3.
Vöörtääv - форштевень Vöörpiik(1.sekts vööris)-форпик

Vöötohatise elemendid on väikesed grupeerunud villikesed punetaval ja turses taustal.
Vööris - в носу Vöörist ahtrisse-ом носа до кормы
Vööndile on iseloomulikumad leedemullad, millel huumushorisont puudub.

Vöökoht – ideaalne vöökoht on kaenlaaugu ja jalgaevahe keskkohas
Vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Vöörkultuurid - teised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikutuuri hulgas.

Vööötlihaskude – keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud.
Vöötlihaskude - kiired, tahtele alluvad, kuid väikese töövõimega.
Vöötlihasrakkude põhiomaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine.

Vöötlihasraku põhiomaduseks on erutuvus ja slele tagajärjel oma pikkuse muutmine.
Vöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti.
Vööussid – suguelundid vaid vähestes, kindlates lülides.

Vöö – kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa.
Vöökudumine – arvatakse ka pärit olevad kunda kultuurist.
Vöötlihaskude - skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme.

Vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik.
Vöökoht on ebaühtlane KÜFOO Click icon to add picture
Vöötlihaskiu põhiomadus on kontraktsioonivõime, erutuvus ja elastsus.

Vöötlihaskude – lihaskiududest - pikad paljutuumsed rakud.
Vöötlihasrakk on kuni 50 cm pikk ja 100 mikromeetri paksune.
Vöö – Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke

Vööndid on   laiemad   kui   linnas   kasvanul.
Vööndkaar – taveesid kiriku pikisuunas eraldav kaar
Vöötlihaskude – lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud.

Vööt - kõbjas kasvanud,poolringija d nahkjad.
Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid.
Vööndkaar - pikisuunas traveesid eraldavad kaared.

Vöörmönder - Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal.
Vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest.
Vööndiaeg – ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg.

Vöötlihaskude – lihased, mille abil inimene liigub.
Vöörtolmlemine – õietolm pärineb teiselt taimelt.
Vööndiaeg - Ühe ajavööndi piires kehtiv aeg

Vöötlihaskude - vt. Skeletilihased, südamelihased
Vöönd on sobiv ametivestluste pidamiseks.

Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele.
Vöö on ka hassidile väga tähtis.
Vöönd – maismaavöötme alljaotis.

Vöö on tavaliselt vaskpandlaga.

Vöötlihaskude - Moodustab skeletilihased.

Vöötlihaskude - pikad, paljutuumalised.
Vööris – pakki (Joon. 3.11)..

Vote UP
-1
Vote DOWN
Vöötlihaskude - kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vööpalk on aknaava alumise serva kõrgusel paiknev palk, millele toetuvad akna tenderpostid.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto