Võrtsjärv mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Võrtsjärve madalik - Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud Soomaa-Soomaa kujutab endast üldjoontes madalat tasast ala, mida läbib Pärnu jõgi oma lisajõgedega. Pinnakatte materjaliks on viirsavid, mereliivad ja turvas.

EESTI MAASTIKU LIIGESTUS

Võrtsjärvel on rand! o kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis o kallasraja laius: laevatatavatel veekogudel 10m, teistel veekogudel 4m, suurvee ajal 2mR o rannal või kaldal on:  ranna või kalda piiranguvöönd  ranna või kalda ehituskeeluvöönd  ranna või kalda veekaitsevöönd

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

Võrtsjärv on fütoplanktoni järv kus suurtaimestliku osatätsus primaarses produktsioonis on tühine. Suurtaimed katavad ligikaudu 15% järve pindalast ja üldse on sealt leitud kuni 81 liiki järve- ja sootaimi. Kõige rohkem suurtaimi on järve lõunaosas ja tuulevarjulistes lahtedes.

Eesti siseveekogude seisund

Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää.

Võrtsjärv

Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku.

Võrtsjärv

Võrtsjärv on suurim tervenisti Eesti territooriumil olev järv.

Võrtsjärv

Võrtsjärv on rohkelt toitaineid sisaldav järv.

Võrtsjärv

Võrtsjärve kalastik on aegade vältel ouliselt muutunud.

Eesti siseveekogude seisund

Võrtsjärv on tüüpiline fütoplanktonijärv.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Võrtsjärve pindala on 270 km2 pikkus 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Võrtsjärv on kuni 6 m sügav, keskmine sügavus 2,8 m. Aastane veetaseme kõikumine võib ulatuda kuni 2 m. Praegusele tasemerežiimile on iseloomulik selle sõltuvus sademetest.

Eesti siseveekogude seisund

Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv.

Võrtsjärve veetaseme muutustest

Võrtsjärve ääres on Võrtsjärve Sihtasutus, mille eesmärgiks on puhkemajanduse ja kaitse korraldamine. Võrtsjärve ümbruses on moodustatud hoiuala, mis paikneb Tartu, Valga ja Viljandi maakonna piiride lõikumisalal.

Võrtsjärv

Võrtsjärve vees on aastaringselt arvestataval hulgal hapniku (küllastumus üle 50%), vaid järve lõunaosas on talvel aegajalt hapnikupuudus, mis tingib nõidlikumate kalade liikumise talveks järve põhjaossa.

Eesti siseveekogude seisund

Võrtsjärv on oma ajaloo jooksul läbinud oligo- ja mesotroofse taseme, olnud vahepeal isegi alkalitroofne (lubjatoiteline) ning jõudnud nüüd tugevalt eutroofse ja hüpereutroofse järve piirile.

Eesti siseveekogude seisund

Võrtsjärv – 270 km2, meie suurim sisejärv, Narva veehoidla – 191 km2, suurim tehisjärv, sellest Eesti piirides 40 km2, Mullutu-Suurlaht – 14,4 km2 = 1440 ha (Suurlaht 5,9 ja Mullutu 4,3),

Konspekt

Võrtsjärve kogusaak on viimastel aastatel langenud, mis tuleneb väikese latika saagi langusest. Põhjuseks on turu puudumine ja see, et peenkala heidetakse mõrraliinist eemaldudes enamasti vette tagasi.

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Võrtsjärves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Petassaar, Pähksaar, Rättsaar, Tondisaar, samuti Leie, Soolika ja Suurkivi vare, Pikkvare ja Heinassaare vare ehk Kanakese saar.

Võrtsjärves on vetikate poolt fotosünteesil fikseeritud päikeseenergia transformeerimine kalatoodangusse vähetõhus ning zooplankton vilets energia transformaator.

Võrtsjärv

Võrtsjärvele on roostik iseloomulik kogu rannajoone ulatuses, laialdasem on see jõgede suudmealadel, tuulte eest kaitstud läänerand on tugevamini roostunud.

Pilliroomatt soojustuseks ja krohvimatiks

Võrtsjärve vesi on vegetatsiooniperioodil rohke sestoni tõttu kollakasrohelise värvusega, talvel ja kevadise suurvee ajal kollane või isegi pruun.

Eesti siseveekogude seisund

Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, olles seega Eesti suuruselt teine järv.

Eesti järved

Võrtsjärvele on iseloomulik pH vähenemine juulis kui fotosüntees toitesoolade ammendumise ja vee vähenenud läbipaistvuse tõttu aeglustub.

Võrtsjärv

Võrtsjärv – toimetanud T. Timm 1973 (283 lk) Võrtsjärv Loodus, aeg, inimene 2003 Peipsi toimetanud E. Pihu, A. Raukas 1999 (264 lk)

Eesti geoloogiline ehitus

Võrtsjärve madalik on iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maksimaalise osaga mõjususelt võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik.

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid.

Võrtsjärv

Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks.

Erizooloogia lühikonspekt

Võrtsjärve vesi on kõige läbipaistvam talvel, kui nähtavus võib ulatuda 2,5-3,2 meetrini.

Võrtsjärv

Võrtsjärve madalikust on ligi pool soostunud, seetõttu on haritavat maad vähe ja asustus hõre.

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub ligikaudu ühe aasta jooksul.

Eesti siseveekogude seisund

Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve (Eesti järved, 1968;

Võrtsjärv

Võrtsjärve nõos on soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaal tasandikud ja ürgorud.

Minu kodukoha jäätmekäitlus - Tartu

Võrtsjärve reguleerimine on kerkinud päevakorrale hüdroloogiliselt kuivadel perioodidel

Võrtsjärv

Võrtsjärve veetase on aegade jooksul muutunud sõltuvalt sademete hulgast.

Võrtsjärve veetaseme muutustest

Võrtsjärvele on omane näiteks üsna liigivaene fütoplankton.

Võrtsjärv

Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve.

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood.

Jõgevamaa

Võrtsjärve vee - elustiku suurim mõjutaja on veetase.

Võrtsjärv

Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud.

Huvitavat Eesti kalade kohta

Võrtsjärve kaldad on enamasti madalad (foto: erakogu)

Võrtsjärve veetaseme muutustest

Võrtsjärve loomhõljum on valdavalt väikesemõõtmelised.

Võrtsjärv

Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon.

Kesk Eesti tasandik

-1

Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile.

-1

Võrtsjärve ase on tüüpiline liustikukündenõgu, kus kõikide jäätumiste ajal valdas

Võrtsjärv

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

toitained on toiduaine koostisosad, mis seedimise tulemusel imenduvad organismi. Need on vajalikud ainevahetuseks, organismi kasvuks, keharakkude uuenemiseks, energia taastamiseks.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti