Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine ,milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes,kord teises suunas.
Võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kindla ajavahemiku järel kordub, tasakaaluasendiks sellist kehaasendit, millal keha seisab paigal, võnkeamplituudiks võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist ning täisvõnkeks võnkuva keha liikumist ühest äärmisest asendist teise ja tagasi.
Võnkumiseks nimetatakse protsesse, milledel on iseloomulik tetud korduvus. Siinuseliselt või koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suuruse muutusi ajas nim harmooniliseks võnkumiseks. Harmoonilise võnkumise amplituudiks nim keha maksimum hälvet tasakaaluasendist.
Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas.
Võnkumiseks nimetatakse sellist perioodilist liikumist, mille korral keha kordab oma trajektoori muutes iga poolperioodi järel liikumise suuna vastupidiseks.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
