Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: Rituaal - Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Durkheimi järgi on sotsiaalsed institutsioonid teatud liiki ühiskondlikud suhted, mida ühiskond pidevalt vajab ja mis seetõttu üha uuesti sünnivad. Perekond- soo jätkamise institutsioon Religioon- hingeliste vajaduste rahuldamiseks Majandus- vajadus eluks vajalike vahendite järele Haridusinstitutsioon- teadmiste edasiandmiseks Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad
on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid on inimeste tegutsemine, mõtlemine ja tajumine indiviidi väliste tegurite põhjal, väline reaalsus, mis mõjutab indiviidide elu. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt. sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid, ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Durkheim arutles, et inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid mõjutavad inimeste käitumist mitmeid moodi.
Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 5 Sotsioloogia alused Liina Käär 22. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone? Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
-tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
5.1.4. Normid ja väärtused.......................................................................................40 5.1.5. · Normide klassifitseerimine (Graham Sumner):.......................................... 40 5.1.6. Erinevad kultuurid:........................................................................................41 5.1.7. Sümbolid: zestid............................................................................................ 42 5.1.8. Rituaalid.........................................................................................................42 5 5.1.9. Kultuurikontaktid...........................................................................................43 6. Inimese areng ja sotsialiseerumine..............................................................................43 6.1. Inimene loomus ja olemus.............................................
informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus. Weber: Verstehen meetod; Struktuur-funktsionalistlik teooria: T. Parsons,R. Mertoni keskastme teooriad funktsionalismi kriitika. Milles seisneb konfliktiteooria erinevus struktuurfunktsionalismist, milles sarnasus struktuurfunktsionalismiga? Max Weber Weber on öelnud, et kui teadus avalikustab loodusseadused hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast ( Weberi maailmapaljastus) Tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid võivad muutuda inimestele uut tüüpi vanglaks teraspuurid- kus pole maagiat, mis aitas inimestel säilida minevikus. Me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad. Mõistmine( verstehen) võime kujutleda maailma sellisena nagu teda võiksid näha teised inimesed , ning mõista protsesse mille kaudu teised inimesed mõtestavad, seda mis nendega juhtub Struktuur- Funktsionalistlik teooria( T.Parsons)
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 11. Iinstitutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism, mille komponendid on: 1. ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid, mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist antud valdkonnas, 2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline
sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid, juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub majandusjuhtide eliidile, kuhu inimesi valitakse nende saavutuse järgi. Korrelatsioon kirjeldab, kuidas ühe muutuja väärtuse muutmine on seotud teise muutuja väärtusega muutmisega. Kosmopoliitsus tähendab uute mõtete, väärtuste ja ideoloogiate ning tehnoloogia levimist linnapiirkondadest mujale ühiskonda. Kultuur niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetele on ühine territoorium
Võim Max Weber Võim ühe inimese võimalus sundida oma tahet peale teistele inimestele nende vastuseisust hoolimata. Domineerimine ühe inimese võimalus panna teisi inimesi täitma teatud spetsiifilisi korraldusi. Legitiimne võim/domineerimine selline mida sellele alluvad inimesed peavad kehtivaks, õiglaseks. Domineerimise tüübid (selle alusel miks domineerimist alluvate poolt legitiimseks peetakse) 1. Legaalne domineerimine käsule allutakse kuna seadus näeb seda ette. 2. Traditsiooniline domineerimine käsule allutakse kuna selle andja on alati käske andnud. 3. Karismaatiline domineerimine käsule allutakse kuna selle andjal on mingid erilised omadused. Michel Foucault Võim on üldisem nähtus kui oma tahtmise pealesurumine või võõrale tahtele allumine. Nii käsule allumine kui ka sellele vastu hakkamine tähendab seda, et käsutäitja on käsu andja võimu all
2. vastastikune sotsiaalne tegevus, mille tulemusena tekivad sotsiaalsed suhted ja grupid 3. gruppide vaheline vastastikune tegevus üldistel tingimustel 4. sotsiaalsete positsioonide (staatuste) hierarhia 5. väärtuste ja normide hierarhia SOTSIAALNE SÜSTEEM ON KORRASTATUD JA PÜSIV SOTSIAALNE TERVIK, MIS KOOSNEB PALJUDE SIDEMETEGA JA VASTASTIKUSTE TEGEVUSTEGA SEOTUD SOTSIAALSETEST ELEMENTIDEST. SOTSIAALNE SÜSTEEM ON : - PEREKOND - MINGI MUU INSTITUTSIOON - ORGANISATSIOON - ÜHISKOND 17.Väärtus ja väärtusorientatsioon VÄÄRTUSED ON ENAMUSE POOLT AKTSEPTEERITUD IDEAALID VÕI ORIENTIIRID, MILLEST INIMESED OMA TEGEVUSES JUHINDUVAD. VÄÄRTUS ON ÜKSKÕIK MILLINE ASI, MATERIAALNE VÕI IDEAALNE, KÕIK SEE, MILLE SUHTES INIMENE VÕTAB HINNANGULISE POSITSIOONI, MILLE KOHTA ARVATAKSE, ET SEE ON OLULINE, ETENDAB ELULIST ROLLI, NING SELLE SAAVUTAMINE, SELLE POOLE PÜÜDLEMINE VÕI SELLE TÕRJUMINE ON
Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) Kõrgkultuur- kunstiline enseväljendamisviis. Sümboliline interaktsioon – raamatud, religioon. Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele. 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused Ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus (õige käitumine) Emile Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele tegevusele, mis rikub
taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs). Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis, et peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad - mõistmine. 1.11. Mis panuse andis Georg Simmel (1858-1918) sotsioloogia arengusse? Soovitas keskenduda suhtlevatele kinimestele, et saada vastust küsimusele, kuidas on ühiskond võimalik
Heaoluriigi konseptsioon- väga laia ulatusega, mille konseptsiooniks laiendada hariduse, pensionite ja kodanike õiguste osa ( elamispind, töötu abiraha, peretoetused ). Konfliktiteoreetiline käsitlus aga väidab et heaoluriigid pakutavad sotsiaalabiprogramme, mis on alla viinud töömoraali, kuid samas sellega säilitatakse sotsiaalset korda. Totalitaarse ja demokraatliku reziimi erinevus- totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, ka religioon ja eraelu, liidrid on diktaatorid (nõukogude liit ), väiksel grupil täielik kontroll poliitiliste protsesside üle ja täielik kontroll kultuuri üle. Demokraatlikus reziimis eksisteerib aga õigus kõnelda, avaldada arvamust ja inimestel on kodanikuvabadus. Oligarhia raudne seadus konstanteerib, et kuna otsustajad on huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks inimestega manipuleerima
· teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur.
tervishoiusüsteem) tervishoiusüsteem) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): o toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine o toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine o „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, o „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste,
Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist
hindab õpilaste võimeid, loovust, motivatsiooni. · Inimsuhted koolis: o Koolivägivald sagedane, igapäeva vägivald, koolikiusamine või ootamatud: radikaalsed vägivallapuhangud nt koolitulistamised IV - Võim ja poliitika · Võim Max Weberi kohaselt on võim ühe inimese võimalus teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet vastuseisule vaatamata. Panna tegema teist inimest tegema seda, mida ta võibolla algselt teha ei tahtnud. · Domineerimine üks inimene paneb teisi tegema selliseid asju. Neid asju, mille puhul on esimesel inimesel õigus nõuda neid asju. Näiteks, õppejõud paneb tudengeid eksameid sooritama. · Legitiimne võim selline mida alluvad peavad kehtivaks. · Domineerimise tüübid Max Weber. ,mille alusel, miks domineerimist legitiimseks peetakse o Legaalne domineerimine=töötajad pluss ülemus pluss seadus o Traditsionaalne=teenrid pluss härra pluss traditsioon
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 14. Institutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3
Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (Tehingu osapooled+väljaandja+"vahendajad")(finantssüsteem) Raha sotsioloogilised määratlused Raha kui vahetusvahend: üldistatud legitiimne väärtusnõue Garanteerib ligipääsu hüvedele Hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne Üldistatud nõudevahend, kasutatav kõikide kaupade- teenuste soetamiseks Raha kui institutsioon Institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe Institutsionaliseeritus eirknevatel tasanditel: seadustatud institutsioonid, finantssektor ja selle kliendid, riiklik ja globaalne tasand Sotsiaalne raha Raha mõjutavad mitte ainult majanduslikud vaid ka kultuurilised ja sotsiaalsed struktuurid "Universaalraha" asemel on ka modernses ühiskonnas tegemist "erirahadega"(nt heategevuseks annetatu, eluaegsed säästud, lotovõit,
Sugupoole hierarhia eksisteerib väga erinevaid femiinsuse ja maskuliinsuse väljendusvorme Ühiskonna tasandil väljendub see üldiselt meeste domineerimises Connell kasutab mehelikkuse ja naiselikkuse hierarhia koostamisel nende erinevate vormide ideaaltüüpe: Hegemooniline maskuliinsus domineerib üle kõigi mehelikkuse ja naiselikkuse vormide ühiskonnas Hegemoonia teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia Connelli sõnastuses tähendab hegemooniline maskuliinsus heteroseksuaalsust ning abielu, kuid ka võimu, palgatööd, tugevust ja füüsilist jõudu. Sellise tüübi parimaks näiteks on Sylvester Stallone, Jean-Claude van Damme, Bruce Willis. Sellist tüüpi
Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on
kõrge) barbaarsus tsvilisatsioon. Barbaarsete & metsikute kaudu saame mõista enda arengulugu. Tylori järgi ei saa rahvad jõuda tsivilisatsioonini iseseisvalt selleni saab viia sajanditepikkune läbikäinime Euroopaga. Kõige esimene tsivilisatsiooni kriteerium: tööstuse olemasolu (metallitööstus)! (metallitööstus) Põllumajandus, arhitektuur, teaduste levik, moraalsete algete iseloom, religioon, poliitilise/sotsiaalse olukorra keerukus. Kesksed on materiaalse kultuuri nähtused sellega paralleelselt toimub vaimne progress: materiaalne areng toob vaimse arengu kaasa. Evolutsionistlik käsitlus näeb probleemina seda, et areng ei ole harmooniline alguses toob tehnoloogiline areng kaasa moraalse allakäigu. · L. H. Morgan jagab Tylori seisukohti. Seisukoht, et tsivilisatsioon mõjub tihti põlisrahvaile hukatuslikult
tootmiseks, aga ka sotsiaalsed grupid, mida inimesed loovad töö eesmärgil) need on tootmisjõud; samuti ebavõrdsussuhted inimeste vahel, mille tagajärjel osad saavad lisandväärtusest osa ja teised ei saa (tootmissuhted) Pealisstruktuur (Marx) sisaldab ideatsioonilisi süsteeme: 1) legaalsed ja poliitilised süsteemid 2) ideede süsteem, milles on religioon, filosoofia, kosmoloogia (see on ideoloogiline pealisehitis) * Üks põhilisi antropoloogiasse kandunud ideid: Võime näha majanduslikes suhetes võimusuhete peegeldust * Riik kaitseb vaid konkreetsete võimulolijate huve * kogu see torn kokku on tootmisviis, mis on igal ühiskonnatüübil erinev * kui tehnoloogilise arengu eelnevad tootmissuhted kasutuks muudavad, järgneb klassivõitlus ja tootmissuhted muutuvad
ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur =
ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus – mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur =
ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus – mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur =
Unilineaarsuse funktsioonid Paneb paika abiellumisreeglid – reguleerib selgemini ekso- ja endogaamia reegleid: Majanduslik funktsioon – määratleb piiritletumalt majandussuhted rühma sees ja rühmade vahel; Poliitiline funktsioon – suurendab rühma koherentssust, leevendades sisemisi tülisid; suurenab rühma üksmeelsust tülides rühmaa mittekuulujatega; Religioosne funktsioon – liinidel on sageli oma jumalad, pühimused ja rituaalid. Patrilineaarsus on kolm korda levinum kui matrilineaarsus, sest mehed saavad saada rohkem lapsi kui naised, seetõttu on kasulikum pärandada poegade kaudu ja patrilineaarsus on levinum, kui pärandada tütardele. Matrilineaarsus on omane põlluharijate ühiskondades, kus produktiivsus on küllaltki kõrge. Lokaalsus ...tähistab, kumma abielluva osapoole vanemate või suguvõsa juurde noorpaar elama asub. Patriolokaalsus ehk virilokaalsus – mehe vanemate juurde, umbes 70%.