Tal õnnestus kaubelda laenuprotsentide summat 5 % võrr a väiksemaks. Kui suur on laenuprotsent nüüd ? Lahendus: Kui palju õnnestus kaubelda laenuprotsentide summa väiksemaks? 6000 Kui palju on laenuprotsentide summa nüüd ? 6000- 300 = 5700 eurot Kui suur on laenud summa ? Kui palju on laenuprotsent nüüd ? Vastus: Laenuprotsent oleks siis 14,25 % 2) Kauba hinda tõsteti 15 % võrra ja tarbija vähendas kauba ostmist 10 % võrra. Mitme protsendi võrra tarbija väljaminekud muutusid ( suurenesid või vähenesid )? Lahendus: Olgu kauba hind X eurot ja kauba kogus Y eurot: Väljaminekud on siis X eurot Kauba hind peale hinna tõusu X+0,15x= 1,15 eurot Kauba kogus peale vähendamist y-0,1y=0,9y tükki Väljaminekud: 1,15x0,9y=0,035xy eurot Mitu eurot väljaminekud muutusid ? 1,035xy-xy=0,035xy euri Mitme % võrra väljaminekud suurenesid ? Vastus: Väljaminekud suurenesid 3,5 % võrra.
nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S Ü P Kuidas jaguneb raha kodus? S S S PÜSIKULUD, E KODUKULUD e. üür, küte, elekter, T vesi, laenukohustus U L SISSETULEK e.
• Räägime majanduses kasutatavatest mõistetest ja nende sisust. • Koostame enda isikliku eelarve. • Teostame isikliku eelarve analüüsi kaaludes erinevaid kompromisse ja alternatiive hoides eelarve tasakaalu. • Selgitame raamatupidamise bilansi, kasumiaruande ja rahavoo põhiolemust. Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek • Sissetulek koosneb: töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. • Sissetulekute hulka tuleb arvata ka soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse Väljaminekud
aastaks [1] 42,0 milj. Keskmine rahvaarvu kasv 1,7 % 2005-2010 [1] Linnarahvastiku osatähtsus 94 (%) (2007) [1] Keeled [2] hispaania (riigikeel), arvukalt pärismaalaste dialekte Usundid [2] rooma katoliiklus 96 %, protestantlus 2 %, teised 2 % Inimareng, eesmärgid [4] Väljaminekud riigika (% SKP-st) (2005) [4 Vaesuses elavate inimeste arv 18,5 kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) Täiskasvanute lugemisoskus 93,0 (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) Ennustatav eluiga 73,2 (2005) Koolis käimine (% 91,0 kooliealistest) (2005) Tüdrukud/poisid koolis (2005) 1,01 5.klassis jätkavad (% kooli 91,0 alustanutest) (2004)
(% SKP-st) (2005) [4] Ametlik arenguabi 11,3 (% SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste eksport (% 78,4 SKP-st) (2005) [4] Toodete ja teenuste import (% 89,5 SKP-st) [4] Väljaminekud tervishoiule 4,0 (% SKP-st) (2004) [4] Väljaminekud haridusele 5,3 (% SKP-st) (2002-2005) [4] Väljaminekud riigikaitsele 1,6 (% SKP-st) (2005) [4] Kogu väljaminekud (% ekspordi 2,9 (2004) ja välismaiste netotulude hulgast) (2004) [4] 4.1. Energiamajandus Põllumajandus, karjakasvatus, maavarad. 4.2. Esmasektor Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kasmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid. 9 4.3. Tööstus
Maksukulu läheks kasumiaruandesse, ku *** Dividente makstase lõppenud aastate jaotatud kasumist. Rahavoo plaani läheb, sest väljamaks Kasumiaruande prognoos jaanuar-märt (eurodes) Rahavoo eelarve (jaan-märts Müügitulu 940,000 Raha kassas kuu algul Müüdud kaupade kulu 297,000 Laekumised Brutotulu 643,000 Raha väljaminekud Palgakulu 376,000 Rahavoog Müügi- ja juhtimiskulud 37,600 Kassa jäägi arvel väljaminekud Üldkulud 84,000 Laenu vajadus sh. rent 16,800 Raha kassas kuu lõpuks Kulum 30,000 Raha pangakontol Ärikasum 115,400
Väljaminekud Maksed tarnijale 0 0 0 0 0 Palgakulude väljamakse -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Kokku -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Rahajäägi muutus põhitegevuses -15247 -15247 -13396 -7 300 -7 300 INVESTEERIMISTEGEVUS Sissetulekud 0 0 0 0 0 Väljaminekud 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0 Rahajäägi muutus infesteerimistegevuses 0 0 0 0 0 FINANTSEERIMISTEGEVUS Sissetulekud Nimiväärtuse laekumine 0 0 2556 0 0 Kokku 0 0 2556 0 0
MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT FINANTSEESMÄRKIDE PLANEERIMINE Saavutamise Säästu- ajaperiood summa Eesmärk kuudes Maksumus kr/kuus Tähtsus Lühiajalised eesmärgid (< 1 aasta) Keskmise pikkusega eesmärgid (2-5 aastat) Pikaajalised eesmärgid (> 5 aasta) MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT VÕLAKOHUSTUSTE PLANEERIMINE Tagasi- Intressi- ~Intressi- makse Intressi- Tagasimakse ~Tagasimakse makse makse Võlakohustus Kohustuse jääk tähtaeg määr summa (aastas) summa (kuus) (aastas) (kuus) Kokku ...
Maarja Lepind Peremajandamise ABC 1) PEREKOND KASK 4- liikmeline pere (Ema 35 aastane; isa 40aastane; laps 5 aastane; laps 15aastane) Sissetulekud: ema 500 eurot isa 900 eurot lastetoetus 100 eurot KOKKU: 1500 eurot Väljaminekud: eluase 200 eurot toit 400 eurot lasteaed 75 eurot transport 120 eurot huviringid 100 eurot pangalaen 200 eurot majapidamine 50 eurot riided + jalanõud 200 eurot. KOKKU: 1345 eurot Ootamatu sündmus: Bingo Lotoga võit 80 000 eurot. Koostajad: Janyka Vellak, Heli Keiv, Laura-Liisa Raag Kuidas nüüd targalt majandada?
käsitletakse lõpetamata ehitusena. Kui majandusüksus kasutab kinnisvaraobjekti osaliselt oma põhitegevuseks ja osaliselt kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu arvelevõtmine Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega, nt vahendustasud, tasud õigusabi eest, lõivud jms. Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasumine toimub tavapärasest pikema aja jooksul, on soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 4 Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine toimub reaalväärtuses või soetusmaksumuses.
Äriplaan Kohviku tegevuse alustamine Ettevõte AS Kohvik Black Aadress Pärnu, Rüütli 55 Telefon ******* E-post [email protected] e Kontaktisik Mentor Black Firma põhiandmed AS Kohvik Black alustas tegevust 2008. aasta detsembris ning asub Pärnus Rüütli tänaval. Firma konkurentsieelis · Odavad hinnad kesklinnas · Hubane sisekujundus · Sõbralik teenindajaskond Äriidee Pakkuda inimestele võimalikult madala hinnaga einestamiskohta Pärnu kesklinnas. Sihtgrupiks eelkõige tööealised, kes käivad lõunal, samas ka üli...
Autoriõigus kehtib teose looja kogu eluea jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Autoriõigust võib ka müüa Autoriõiguse soetuskulud kantakse kas kohe kuluks, kui need on ebaolulised või kapitaliseeritakse. 8 On toodet või majandusüksust iseloomustav(ad) sümbol(id) ja/või sõna(d). Kaubamärgi eluiga on teoreetiliselt piiramatu. Kaubamärgi registreerimisega sotud väljaminekud kantakse kohe kuluks (mitteolulised) või kapitaliseeritakse. 9 On õigus müüa kaubamärgiga kaitstud toodet või teenust (tavaliselt piiratud perioodil): Frantsiisilepingu objektiks on kasutusõiguse andmine frantsiisiandja poolt väljatöötatud süsteemile, kuhu kuulub ka kaubamärg, oskusteave jne. Frantsiisivõtja peab tagama valmistatavate kaupade või osutatavate teenuste identsed omadused
Nõuanded pere-eelarve pidamiseks · Kontrolli ka väikeseid kulusid. Tühisena näivatest kuludest saavad kontrollimatult suured ja olulised kulud. Valehäbi ei ole vaja tunda. Ole aus. Kulude jaotus tee piisavalt selge, et saaksid selge ülevaate olulistest kuludest ja liigsest kulutamisest. · Loo endale säästud. Ka igakuine 5 eurot on abiks aasta pärast kui tahad ootamatult rohkem kulutada. Säästmine ei ole koonerdamine vaid mõistlik tegevus. · Planeeri suuremad väljaminekud pikemaajaliselt. Planeeri suurem väljaminek järgnevalt: liites aasta jooksul kavandatavad väljaminekud kokku jaga nende summa kuude peale, saad igakuise vajaliku säästu summa. Kas tundub reaalne? Leia lisatulude võimalusi. Tulemusena on sul kõik vajalik olemas ning laenu võtta pole vaja . Ostud jagunevad vajalikeks ja emotsionaalseteks ehk hetke ajel tehtuiks. Luba endale vahel (aastas kord või paar) mõni väiksem emotsiooni ajel tehtud
abirahad; Tulu ettevõtlusest; Tulu rendist; Tulu intressidest; Rahalised kingitused. Kulud (väljaminekud): Eluase; Toit; Transport; Sideteenused; Lastega seotud kulud; Ravimid; Isiklikud kulud; Tervishoid; Vaba aeg; Muud kulud. 21. Mis on muutuvad kulud? Toit, rõivad, kütus, kulud meelelahtusele ja iluteenustele, igapäevased majapidamiskaubad 22. Mis on püsikulud? Püsikulud on igakuised kindlad väljaminekud 23. Kui suur on residendist füüsilise isiku tulumaksumäär 2020 aastal? 20% 24. Kui suur on residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu 2020.aastal? Millest see sõltub? 500€ 25. Kui suur on juriidilise isiku tulumaksumäär 2020.aastal? 20% 26. Kui suur on täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest? Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamisel alates 2017. aastast 1848 eurot 27. Kui suure summa ulatuses võib tulude deklareerimisel maha arvata kulud
Laste sünd on inimkonna eksistentsi esmane tingimus. Seksuaalkäitumise reguleerimine abikaasadel on võimalus korrapäraseks, arenevaks ja turvaliseks seksuaaleluks. Majandusfunktsioon agraarühiskonnas oli perekond tootmisüksus. Tänapäeval tähendab see aga rohkem kodumajapidamist ehk ühist olmet ja tarbimist. Kõigil pereliikmetel on omad kohustused, mis võimaldavad end vajalikuna tunda ja õpetada lastele töökohustusi. Igal perel on omad sissetulekud ja väljaminekud. Väljaminekud ei saa olla suuremad kui sissetulek seda võimaldab. Inimestel on erinev arusaam sellest, mis on hädavajalik olme ja mis luksus. Sotsialisatsioonif. ühiskonnaskehtivate normide, tavade, tõekspidamiste, oskuste jne vahendamine üksikisikule. Sotsialisatsioon toimub enamasti märkamatult eeskuju ja jäljendamise kaudu Ühiskonna tõekspidamised jõuavad lapseni läbi tema kasvuperekonna, vanemate tõekspidamistest ning arusaamadest lähtuvalt. Emotsionaalse toe ja kaitstuse f
Kasumiaruande skeem 1 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud
AnnBeauty ilusalongi väljaminekud ja sissetulekud. Teenuste kasutamine erinevatel aastatel %-des 90 80 70 60 50 Solaarium Pediküür 40 Biogeelküüned 30 20 10 0 2008 2009 2010 Kulutused 2010 aastal 14000 12000 10000 Vesi 8000 Elekter Hooldusvahendid 6000 4000 2000 0 Nädalas Kuus Aastas Personal 2010 aastal 16 14 12 10 Mehed 8 Naised 6 4 2...
Vaesus Mis on vaesus? Vaesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Miks vaesus tekib? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused Majanduses oleva raske olukorra tõttu Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes Kuidas on probleemiga Euroopa Liidus ja Eestis tegeletud? Euroopa Liit on kuulutanud 2010 aasta vaesuse vastu võitlemise aastaks Eestis antakse selle raames välja analüütiline vaesuse teemaline kogumik. Kuidas võitleksime vaesuse vastu meie?
Minu ühe kuu tulud ja kulud Pereliikmete arv 1 Sissetulek kuus 3980 Eluasemekulu 900 Trantsport 750 Meelelahutus 200 Rõivad 300 Tervishoid 100 Side 250 Alkohol, tubakas 500 Toit 780 Söömine väljaspool kodu 200 Kokku: 3980 Järeldus Minu kuu sissetulek (3980 kr) on sama mis väljaminek (3980 kr). Kui väga suur soov on kokkuhoida, siis ei saaks ma seda ikka teha. Vahest tuleb kuus isegi miinus aga üle ei jää midagi! Kui tahaksin suuremat sissetulekut, peaksin ma tööle minema! Kuna on majanduskriis, siis siin Võrus kahjuk...
Pere ühe kuu eelarve Tulud Kulud (sissetulekud) (väljaminekud) Töötasu 392+800= +1192 Lisatasud +62 Eluase -185-150=-335 Rahalised preemiad 0 Toit -257 Toetused 0 Transport -5-5-100-150=-260 Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool. Lasteaed -5-25-=-30 Annetused 0 Ravimid 0 Tulu ettevõtlusest 0 Tervishoid -25-30=-55 Tulu rendist 0 ...
Joonis 3. Bilansi ja tulude-kulude seosed 7. KASUMI-KAHJUMI ARVESTUS Tulud - on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasumi suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulud - on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasumi vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel, kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui ettevõtte tulud on kuludest suuremad, sai ettevõte kasumit, vastupidisel juhul kannab ettevõte kahjumit.
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500
Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks vastus: Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks Page 1 Sheet1 200 Sissetulekud Väljaminekud 1000 700 70 25 200 50
Pindala 514 000 km2 Asub Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel Vahelduv reljeef Troopiline kliima Tihe veestik Keskmine temperatuur +31 Rahvastik Rahvaarv 65,3 miljonit Räägitakse tai, inglise keelt Usundid: budism, islam ja vähe kristlust Bangkokis elab 10% elanikest Rahvastiku tihedus 132 in/km2 Majandus SKT 273 mln dollarit Toodete ja teenuste eksport 73,7% Toodete ja teenuste import 75,8% Kogu väljaminekud 15,6% SKP iga-aastane kasv elaniku kohta 3,6% Tai majandusharud Põlluharimine Turisim Eksportimine Toitlustus Massaaz Majutus Turismiliigid Puhketurism Kultuuriturism Loodusturism Fototurism Pühapaikade külastamine Turisimi positiivne mõju Riigile tuleb raha Suur osa tööhõivest Tulu investeeringute pealt Toob sisse raha loodusekaitseks Säilivad looduslikud alad
ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõtluse arendamiseks Avaliku sektori kulutused- valitsemiskulud Puhaseksport- ekspordi-impordi vahe,mis näitab kui palju kulutatakse välismaiste
planeerimis- ja aruandlusskeemidega. juhendid, standardid). Eesmärk Objektiivne pilt ettevõttesisesest Õige ja õiglase hinnangu andmine majandustulemuse kujundamisest. ettevõtte majandustulemuse kohta. 3 Mis on kulukäitur, kuluobjekt (-kandja), kulukoht, kululiik? Kulu -(cost, expense) Mistahes majandusressursi loovutamine. Kulu on tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine (EV Paamatupidamisseadus). Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad
HINNANGULISED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Garantiikohustus tekib, kui firma annab müüdavatele kaupadele hooldusgarantii. Garantiikohustus tekib perioodil, mil toimub kaupade müük. NÄIDE. Möödunud aasta garantiiremondi kulud moodustavad 1% samade kaupade müügitulust. Teades seda, moodustatakse sama % alusel jooksva aasta müügitulust garantiikohustus ja kajastatakse see lausendiga: D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad tegelikud väljaminekud garantiiremondi tõttu, siis koostatakse lausend: D Garantiikohustus K Kaup/materjal/kassa/pangakonto Garantiikohustuse moodustamine: D …garantiiremondikulud K garantiieraldis Kasutamine: D garantiieraldis K materjal/pangakonto jne POTENTSIAALSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Potentsiaalne kohustus on selline kohustus, mis võib muutuda reaalseks kohustuseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus toimub või mitte.
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
sisesed tarbijad, vaid see on oluline ka välistarbijatele, näiteks potentsiaalsetele investoritele, tarnijatele jt huvirühmadele (kreeditorid, oma töötajad jne). Rahavoogude aruanne koosneb kolmest põhiosast: 1. Äritegevuse rahavood - see on ettevõtte põhitegevus, mis on seotud toodangu valmistamise ja realiseerimisega või teenuse osutamisega. Tüüpilised laekumised on toodete ja teenuste müügist saadud raha. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga seotud kulud - suuremaks kuluks töötasu väljamaksed ja kaasnevad maksud, tooraine ja materjalikulud, reklaamikulu, kindlustus. Normaalselt tegutsevas firmas peaksid äritegevuse positiivsed rahavood ületama negatiivseid. Kui on tegemist hooajalise tegevusega ja väljaminekud ei lange ühte perioodi, siis on kulu ühes perioodis ja tulu palju hiljem (vili, metsakasvatus) ehk siis negatiivne ületab positiivse.
mis on minu sihtrühm? Mis on minu tulevikuvisioon? Mis on minu missioon? Millised vahendid mulle on vaja, et alustada oma ettevõtet? Kui kõik vastused on olemas võib alustada järgmine etapp ehk tegevuse alustamise periood. Ettevõtet alustades on vaja täpselt jälgida, et kõik protsessid nagu plaanis ja ei tekkinud mingi vead. Viimane ettevõtte rajamise etapp on äri käivitumine. Kui esimesed toodet või teenused on müüdud, ei tähenda see veel, et ettevõte sissetulekud ületaksid väljaminekud. On vaja aega sellele, et saavutada tuntuse. See tähendab, et raha on vaja mitte ainult alguses, vaid ka ettevõtte tegevuse toetamiseks. Suhteliselt palju raha on vaja kuulutada reklaamile ja turunduskampaaniatele. Hea ettevõtte rajamisele soodustab ka soobiv meeskond. Meeskonnas peavad olema need inimesed, kes võivad oma vahel hästi suhelda, vaid ka nendel peab olema erinevad maailma vaaded. Kokkuvõtes võib öelda, et ettevõtet alustades on
Müügitulu 1000 990 1500 1350 Omakapital 2200 2000 1500 1000 Laenu väljavõtmine 1000 1000 1000 1000 Muud tulud 4000 1200 500 750 Sissetulek kokku 8200 7490 9500 9100 9.2 Väljaminekud Kuu I II III IV Materjal 200 200 300 350 Teenindajate palk 300 400 400 500 Administratsiooni palk 700 700 800 850 Üür 200 200 200 200 Elekter 100 100 105 95 Küte 100 100 100 100 Prügivedu 10 10 10 10
Õpilane Maria Bahmatova KASSAPLAAN 3 kuud Klass 10 Kuupäev 29-May I KUU II KUU III KUU KOKKU 3 kuu jooksul toimunud tehingud I PÕHITEGEVUS osteti toorainet -3000 -3000 -3000 -9000 maksti palk ja töötaja maksud -2017 -2017 -2017 -6051 müüdi kaupa 6400 6800 6200 19400 kauba müügist 5120 4080 4960 14160 kauba müügist 2 1280 2720 sissetulek 11520 10880 11160 33560 väljaminek -5017 -5017 -5017 -15051 II INVESTEERIMINE osteti tootmisvahendid -240...
EELARVE. Rahaline plaan eelarveaasta kulude ja tulude kohta, milles pannakse kirja kulud ja tulud, selle aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid, selle koostab valitsus ja võtab vastu parlament. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik makse kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksumaksja maksudena ära maksab. MAKSUSÜSTEEM
näitajaid, tegureid jms näitajaid, mida saate arvutada oma andmete alusel. Ülevaate kirjutamisel võivad Teile abiks olla järgmised küsimused: 1. Millised olid suuremad sissetulekute liigid, mida oskasite mõlema kuu eelarveid koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad sissetulekud? 2. Millised olid suuremad väljaminekute liigid, mida oskasite mõlema kuu eelarvet koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad väljaminekud? 3. Kas jaanuarikuu eelarve täitmine oli täpsem kui detsembris? 4. Kas koostatud eelarved olid täielikud või tegelikult esines sissetulekuid ja väljaminekuid, mida ei olnud eelarvesse lülitatud? 5. Kas sisetulekute ja väljaminekute liigitamisel esines raskusi? Kas kursusel antud majapidamiseelarve vorm oli Teile sobiv kasutada või teeksite sinna muudatusi, täiendusi? 6
· Vajab eraldi ruumi Tehnika jaoks. Keskkütte plussid: · Keskmised ehituskulud. · Võimalus automatiseerida. · Maja suurus pole oluline. · Keskküttega saab toota tarbevett Keskküttesüsteemid kütteallikata alusel Gaas Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne. Ainus probleem on gaasi saamine. Gaasitrassiga liitumise võimalikkus tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest järele uurida. Omavalitsuse tehtavad takistused ja sellega seotud väljaminekud võivad teha liitumise raskendatuks. Soovitaks kõigile see küttesüsteem valida, kui gaasitrass saadaval. Kütteõli Odav ehitada, automaatne. Keskmised küttekulud. Küttehoidla ehitamisel tuleb arvestada erinõuetega, kuid need on kergesti täidetavad. Hea lahendus mugavust armastavale, kuid küttekulusid säästa soovivale inimesele. Tahkekütus Odav ehitada, odavad küttekulud. Peab ise kütma. Erijuhtudel automatiseeritav, kuid
5. mai kolmapäev Sissetulek: 500.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Puudub puudub Hapukoor 9.- 493.- Porgand 1.- 2 õuna 3.- 6. mai neljapäev Sissetulek 200.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Plokk suitsu Puudub Puudub 30.- 170.- 7. mai reede Sissetulek 500.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst 2 fizzi 24.- Puudub Puudub Tankisin 228.- pensiini 150.- 1 vein 98.- 8. mai laupäev Sissetulek 100.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Puudub Puudub 2 purki s...
Üksikasjaline ettekanne 50. Juubeliaasta tähistamise pidulaulmisest Kellele: Liivimaa kindralkubernerile Kes: Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" juhataja Johann Voldemar Jannsen 1. Väljaminekud 342 rubla 1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4
See soojendab korterisse sisenevat õhku korterist väljuva sooja õhu arvelt. Soojust ja elektrit toota on koos kasulikum ning säästlikum. Kombijaamades, kus toodetakse elektrit ja soojusenergiat koos suunatakse elektri tootmisest ülejääv soojus soojusvõrkudesse. Ka see aitab meil soojusenergiat säästlikult kasutada. Inimesed peaksid aru saama, et kui soojuspumba või soojustagastusega hind tuleb kallim kui muidu, teenivad need kokkuhoiu pealt tagasi väljaminekud, mis nende soetamiseks kuluvad ning muutuvad aja möödudes tasuvaks.
Millised on keskonnasõbralikud energiaallikad? Preagusel ajal kasutatakse keskonna sõbralike energiaallikaid vähe , räägitakse palju rohelisest energiast aga enamus ei mõtle sellepeale. Keskonnasõbralikud energiaalligad on üldiselt puhtad ja saastavad loodust minimaalselt. Inimesed peaksid mõtlema kuidas saada muudmoodi elektrit. Kasutatakse palju naftat , põlevikivi ja turvas jne , mis paiskavad palju CO2-e õhku Inimesed peaksid rohkem päikse patareisid ja päikse paneele kasutama, mis püüavad päikese energiat. Paneele kasutatakse kas vee soojendamiseks või tehakse energiast elektrit.Päikse paneele kasutatakse veel üpris vähe. Kasutatakse ka tuule energiat ja vee energiat, tuulegeneraatori generaatori ringi vedamiseks on vaja tuult, vee energia kasutamisel tehakse tamm ja läbi voolav vesi ajab generaatori ringi ja nendest saadud enegia on täiesti looduse sõbarlik. Loodusesõbralikum on ka vesinuku tarbivmootor, kuna vesiniku leidub kõi...
4) käibekulumeetod on väga sobiv seeriatootmisega tootmisettevõtetele, 5) hõlbustub kasumi- ja kahjumiarvestuse rahvusvaheline võrreldavus. Bilanss, kasumiaruanne 5 Triin Muulmann Skeem 1 Äritulud 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud Kokku äritulud Ärikulud 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõu kulud a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu 8. Kulum a) põhivara kulum ja väärtuse langus b) käibevarade allahindlus 9. Muud ärikulud Kokku ärikulud Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt
Kes on tarbija ? -Tarbija on inimene , kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Millest sõltub säästmine ?- tulude suurusest-mida suuremad on tulud, seda rohkem on võimalik säästa / ootustest,headel aegadel säästetakse rohkem, halbadel vähem/pankade intressimääradest-säästetakse rohkem kui need on suuremad/maksuseadustest-kõrgem tulumaks annab tõuke vähem säästa Mis on eelarve?-Eelarve on finantsplaan,kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul Mida peab arvestama panga valikul? - ohutust-et raha paigutamisel panka see ei hävineks/tulumäära-mida suurem tulumäär,seda kasulikum on taetud panka kasutada/likviidsust-kui kergesti saad säästud rahaks muuta Mis on liitintress?-Liitintress on intress,mida makstakse põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressilt Millised on krediidi eelised?-kohene omandamine-kauba saab kätte ja maksta võib
kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandluse viise ja aruandeskeeme Tulude ja kulude vastavuse printsiip aruande perioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekud, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud Objektiivsuse printsiip raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne Konservatiivsuse printsiip raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist
Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; Kasum(kahjum)- raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; Algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed;
euro euro euro euro euro euro Sisetulikud Müügitulud 19000 19000 19000 19000 19000 19000 Omakapital 3124 laenu välajvõtmine 21300 muud tulud 8650 10225 12005 14240 16100 Sissetulekud kokku: 43424 27650 29225 31005 33240 35100 Väljaminekud Personal 10254 10254 10254 10254 10254 10254 Muud 3587 7256 7256 7256 7256 7256 Intress pank iga kuu 542 542 542 542 542 Laen tagasi 21300 Väljaminekud kokku: 35141 18052 18052 18052 18052 18052 Jääk 8283 9598 11173 12953 15188 17048 Kuu lõpp
Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele. Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb vara suurenemine või kohustiste vähenemine ja mis suurendavad raamatupida miskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb vara vähenemine või kohustiste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. 5. Millised rekvisiidid peavad olema raamatupidamise algdokumendil? Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus,
Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine- jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka läänivaldused pärandatavaks. Volmaris. Kokkukutsujateks ordumeister, Riia
Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoormisi; Üksjalad-uute maade ülesharitud mehed, kelle koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, kuna töö oli väga raske; Maavabad- vallutusperioodi ülikute järeltulijad
Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli
vajalikke iseloomuomadusi, et elus hakkama saada. Samas halb, sest ta jääb väga paljust ilma. Tal ei ole näiteks vaba aega ja ta ei saa käia trennides ega tegelda oma hobidega ning lihsalt sõpradega koos olla ja ,,hängida". Liisa ütleb, et tal pole aega, et puhata. Ta lisab ka, et kui palgast midagi üle ei jää, siis teda vaevab masendus ja tööl ning koolis käimise isu kaob täiesti. Ma saan aru sellest, sest palk, mis ta teenib tuleb raskelt, aga kulub kiiresti, sest väljaminekud on suured. Väikeseks motivatsiooniks oleks seegi, kui ta saaks oma palga eest endale midagi lubada. Kertu ütleb, et töö on mõjutanud tema hindeid. Sellegagi olen nõus, sest pärast pikka koolipäeva olen isegi mina väsinud, aga tema peab veel tööle minema ja õhtul õppima ka. See on kindlasti väga kurnav. Varsti ei tea need tööl käivad noored mis on lõbutsemine, sest neil ei ole selleks aega ega vahendeid. Nad ei saagi tegelikult eriti lõbutsemisele mõelda, sest nagu me teame,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
