Põletik avaldub tugeva vaigujooksuna tüvel, millele järgneb okaste kuivamine. See ongi põhjus, miks valget mändi esineb nii vähe, hoolimata arvukatest katsetest teda kasvatada. Kui aga eesmärgiks ongi kiire ja väljapaistev efekt ning arvestatakse asjaoluga, et umbes 15 aasta pärast puu eemaldatakse, siis on tema kasutamine täiesti mõeldav, seda eelkõige koduaias (sh. linna- ja asulaaiad, kus täiskasvanud valgele männile polekski ruumi). Hilisemateks uustulnukateks on haljastuses rumeelia mänd (P.peuce) ning harva esineb ka musta mändi (P.nigra). Viimane kasvab paremini lubjarikastel muldadel. Mõlemad on osutunud meil vastupidavateks ja dekoratiivseteks ning väärivad senisest laialdasemat kasutamist. Eriti sobivad nad aktsenttaimedeks parkidesse ning grupitaimedeks haljasaladele ning laialdasemaks kasutamiseks parkmetsades, eriti rumeelia mänd. Kollektsioonides ning 1970.-80. aastatel rajatud haljasaladel ning suurelamuhaljastuses esineb
Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega. Meres kasvab mitmeid kõrgemaid taimi, näiteks merihein ning särjesilma ja penikeele liigid, ning vetikate liigirikas pere, kellest tuntumad on põisadru ja agarik. Laiud on peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Linnuliike on kaitsealal kokku registreeritud 187, sealhulgas haudelinde 110 liiki. Uustulnukateks võib pidada kühmnokk-luike, naaskelnokka, ja kormorani. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Valitseja on Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon. Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon (Hiiumaa KA) moodustati 1. aprillil 2002. aastal Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse ning Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Administratsiooni ümberkorraldamisel üheks asutuseks. Esialgu on Hiiumaa KA kahe
annaabi.ee 
