Kaheks aastaajaks jäi Eesti Vene võimu alla. Sarnasused Põhjasõja ja Liivi sõja vahel olid need, et hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikust. Mõlema sõjaga kaasnes ka näljahäda ja haiguste levik. Peamiseks haiguseks oli katk. Pärast sõdade lõppu hakkas aga rahvaarv uuesti kasvama. Pärast Liivi sõda jäid väga paljud talud tühjaks. Nii Poola kui ka Rootsi võim oli huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimisest uustulnukatega. Aastatel 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat näljahäda. Rootsi ajal aastatel 1696-1697 tabas Eestit samuti näljahäda, mis oli senise ajaloo kõige suurem. Läheneva Põhjasõja ja suure katku tulemisel ei antud kellelegi aega näljahädast toibumiseks. Rahvaarv kahanes veel enam kui poole võrra. Pärast Liivi sõda jaotati Eesti kolme riigi võimu vahel ära. Taanile jäi Saaremaa, Põhja- ja
paranenud haavade jälgi. Ka naiste omad. Aga nad olid paranenud – see tähendas, et oma haavatuid raviti ja toideti. See oli n.ö. koopainimene, kes elas muuseas ka koobastes (sealt leitakse kõige sagedamini toonast kultuurkihti) ja tegi sääl lõkkeid. Arvatavasti ta kõneles, kuigi vist mitte nii keeruliselt kui meie. Arheoloogide vanema kiviaja kalendris vastab temale Moustier’ kultuur. Kadus alles 30 000 a. eest, viimase suure (Würmi ehk Valdai) jääaja keskel, konkurentsis uustulnukatega lõunast. 144. Homo sapiens : kus ja millal tekkis, kuhu levis, mida saavutas? Homo sapiens ehk “tark inimene”(?), igatahes meie oma liik, eristus heidelbergi inimese tüvest umbes 200 000 aasta eest LõunaAafrikas, ilmselt väikese populatsioonina (“läbi pudelikaela”) mingil raskel ajal. Umbes 100 000 aasta eest väljus osa “meie inimestest” (Homo sapiens) Aafrikast ja levis piki mereranda ida poole; hiljemalt 50 000 aasta pärast olid Austraalia aborigeenid juba olemas (s.t
annaabi.ee 
