12.Kasutatud kirjandus 13 2 Perekond Glehni lugu Glehnide suguvõsa tuli Eestisse Saksamaalt 17.sajandi teisel poolel, usutülide tõttu. Glehnide esivanemad olid aadlikest kaupmehed Lübeckist ja Aachenis. 1689 aastal kanti neist esimene Heinrich von Glehn, kes ise juba 30 aastat varem siia oli saabunud, nn. Mitteimmatrikuleeritud aadlike nimistusse, mitte aga aadli matriklisse, ,,kuna kohalik aadelkond tahtis uustulnukaist kõrgemale positsioonile jääda". 1825. a päris Nikolai von Glehn Jälgimäe mõisa, mille piirid ulatusid välja Harku ja Tallinna alla. Nikolai von Glehni esimene abikaasa oli Sophie Elisabeth Burchhardt(von Bellavary de Sycava), kellega ta abiellus 1823. aastal. Kuid mingil põhjusel abiellus Glehn 1831. aastal Burchhardt´ite perekonna teise tütre, Auguste Caroline Marie Burchhardt von Bellavary´ga. Neil sündis perre viis last. Esimene oli poeg Peter von
linnakodanikud peagi ehituse ehkuselt võistlema hakkasid · Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. · Linnad olid piiratud müüridega. · Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. · Osa uustulnukaist aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. · Linnaelu muutis suhtumist abiellu · Elanikkonna liikuvuse tõttu oli traditsioonilised perekonnasidemed paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. · Linlaste abielud senisest rohkem sõlmiti abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate