Näide initsiatsioonist- novell ,,Toomehelbed". " keskendub tütarlapse hingeelule. Selles jälgitakse, kuidas toomingate õiesajus nukkudega mängiv Leeni avastab enda jaoks armastuse - temas ärkab naine, ema. Üsna olulised on impressionistlikud kirjeldused. Nt novell ,,Õhtutaevas". Tegevust eriti pole, autor püüab kirjeldada 2 inimese absoluutse õnne lähedast seisundit 9 II periood 1914-1925 Peetakse kõrgperioodiks. Parimad novellid. Tegu puhta uusromantismiga, kus segunenud impressionism ja sümbolism. Hästi metafoorilised, palju kirjas ridade vahel. Kardinaalselt erinev. Kirjutatud 2 romaani. 1915. aastal ,,Felix Ormuson" nn. suvitusromaan. Räägib kahe õe ja Felix Ormusoni vahelisest armastuskolmnurgast. Kui Felix näeb et ühe õega ei õnnestu proovib teisega jne. Lõpuks Felix peab naeruvääristatult lahkuma. Impressionism. Novellistika 3 kogu: ,,Saatus" ,,Raskuse vaim" ja ,,Hingede rändamine". Eelkõige
Novellide kirjutamisega paralleelselt muutub Tammsaare looming taas realistlikumaks varasemast erineval kujul. Üleminekuteos uusromantilisest perioodist klassikalise realistliku kõrgperioodi juurde on „Juudit“ (1921): uusromantiline sümboolsus ja grotesk hakkavad teisenema üha selgemalt filosoofiliseks ja sotsiaalseks allegooriaks, tegelased on peenelt psühhologiseeritud. Puhtalt kõrgperioodi kuuluv on „Kõrboja peremees“. 1920ndatel hakati uusromantismiga tähistama peremeheromaani kirjanduslainet – see pole küll dekoratiivses mõttes peremeheromaan, kuid selle paatos on siin ikkagi. Uut stiili võib nimetada psühholoogiliseks realismiks. „Kõrboja peremees“ – saatus juhib tegelasi. Saaatus tähendab ettemääratust. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu. Allegooriline kiht on olemas, kuid pole nii läbinähtav kui hilisemas loomingus. Siin on juttu nii armastusest kui ka peremeheproblemaatikast
aastal ja mis ühendab kahe perioodi märke. Ei saa rääkida, et see oleks realistlik näidend, aga realismiga on sellel mingisugust pistmist. "Juuditi" näitel võiks öelda, et uusromantiline sümboolsus ja grotesk hakkavad teisenema üha selgemalt filosoofiliseks ja sotsiaalseks allegooriaks ja selline mõistukõne on olemas. Teisalt näeme seda, et huvi psühholoogia peenete nüansside vastu ei kao kuhugi. Perioodi selgemaid avalööke on "Kõrboja peremees". 20ndatel hakati uusromantismiga tähistama peremeheromaani kirjanduslainet. See pole dekoratiivses mõttes peremeheromaan, aga peremeheks olemise paatos pole siin puudu. Põhistiil, mis hakkab 1920ndatel ja 1930ndatel, töötab ta välja "Kõrboja peremehes". Uut stiili võib kõige lihtsamalt nimetada psühholoogiliseks realismiks. Haige armastuse motiiv võib meile meelde tuletada muidugi T enda tuberkuloosi, aga ka Dostojevski loomingut. Vigasus kandub üle psühholoogiasse ja hakkab seal olulist rolli mängima.
liivaläikest kuma. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Nagu pilvi uju udus metsa serval ühe tamme kõrval tamme teise kuju. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Läbi tuule kuuled sutt ja varest näljast. Mida kaasa väljast toovad karmid tuuled? Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. (Verlaine, "Romanss sõnadeta") Osa sümbolismist segunes uusromantismiga pöörduti rahvusliku muinasaja ja rahvaluule poole (soomlane Eino Leino, iirlane William Butler Yeats, mõlemad on praegugi oma riigis väga populaarsed, nii Soome kui ka Iirimaa iseseisvusid nende tegutsemisajal, mis langes kokku rahvusliku vabadusliikumise tõusuajaga). Esimese Aasia luuletajana sai 1913. a Nobeli kirjandusauhinna india kirjanik Rabindranath Tagore (1861-1941). Ta sündis