objekti selle kõige ilmekamast küljest, *"Lõhkus" tsentraalperspektiivi, *Pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele, *Süzee teisejärguline, *Pilt visuaalne objekt. Sümbolism 19.-20. saj vahetuse kunst oli väga mitmekesine, selle põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate põhjal. Tekkisid 3 suunda: Konservatism väljendus kunstis klassitsismine, uusromantism pettunud kaasajas ja positivism usk teaduse ja tehnika progressi. Uusromantikute ideede väljendiks kunstis oli sümbolism. ISELOOMUSTUS: *Põlgas realistliku maailma jäljendamist, *Käsitles suuri ja igavikulisi teemasid, *Püüdis lahendada ebatavaliste süzeede abil, *Väljendus igasuguste fantaasiate kaudu, *Kasutas mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt. ESINDAJAD: Gustave Moreau, Odilon Redon, Mihhail Vrubel, James Ensor
Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3
TL 8. I. Millised olid kaks peamist ideoloogilist suunda? 1) uusromantistlik- elu on ainult müsteerium ja ainult kunst suudab seda lahti seletada. 2) positivistlik filosoofia- teadus seletab kõike. II Millised olid uusromantikute peamised lähtepunktid? 1) Teadus ei suuda seletada kõike, kuid kunsti kaudu on võimalik elu lahti mõtestada. 2) Tõusevad esile erinevad usundid, idamaade filosoofia ja ka parateadused. 3) Kunst on ülim väärtus ja elule mõtte andja. III Missugune kunstivool oli uusromantismiliste ideede väljendusvahendiks, kuidas seda nimetati? Milliseid teemasid käsitleti. Mida püüti rõhutada? Mis oli esmatähtis? 1) KUNSTIVOOL: Sümbolism 2) TEMAD:
kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult. 4. Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 5. Perrault 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu, Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. Vennad Grimmid 1812-1815, muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud , rahvas tahab õnneliku lõpuga lugusid. Iga edasijutustaja
Maailmavaadeja Looming 20. sajandi alguse uuema luule edasikandjateks olid tervikliku ja sümbolistliku lähenemisviisiga autorid, kelle hulka kuulus ka Ernst Enno. Ernst Ennot, Villem Grünthal-Ridalat, Marie Heibergi ja Jaan Lõod ühendabki aeg, I maailmasõda või selle eel, millal nad andsid oma paremiku eesti luulesse. Kuigi Enno ei liitunud ,,Noor-Eesti" kirjandusliku rühmitusega, kuulub ta ikkagi uusromantikute hulka. Enno loomingut läbivad abstraksted ja elamuslikud luulekujundid, millele ta andis erilise sisu, näiteks lapsepõlvemälestustest pärit selgeltnägijaks tegeva kaarnakivi kujutelma ja kaugete randade motiivi. Enno maailmavaate ja loomingu kujunemisel oli tähtis osa mälestustel Soosaarest, teofilosoofilistel õpetustel ja ümbritseval keskkonnal.
traditsioone ega ühiskonda. Selliseid põhimõtteid väljendas nende loosung "l`art pour l`art", st "kunst kunsti pärast", mille võtsid kasutusele 19. saj lõpus Pariisis kujunenud kunstirühmitus, keda kutsuti parnaslasteks (Baudelaire, Leconte de Lisle jt). Nii kujunes boheemlus, mis ei arvestanud seltskonna moraali, traditsioone ega tavalisi elunorme, vaid sageli ignoreeris neid teadlikult. 4. Vormi primaat (= eelistamine). Uusromantikute jaoks oli vähem tähtis luuletuse sisu kui just vorm, mis pidi olema täiuslik. Luule ilu peitus nende arvates musikaalsuses ja rütmis. Eriti tähtis oli luulekeel harrastati julgeid, harukordseid kõne- , lause- ja kõlakujundeid, teaduslikke termineid, arhaisme ja neologisme, mis omakorda rühutas luule aristokraatset loomust, st "kirjandust valituile". UUSROMANTISMI LEVINUMAD SUUNAD: 1
uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult. 4. Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 5. Perrault 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu, Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. 1
inimene on väga mügarik ja pealegi ajab ta mind luksuma." 15. Rahva- ja kunstmuinasjutu definatsioonid ja erinevused. Rahvamuinasjutt Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Kunstmuinasjutt - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. 16
Ensor skeletid võitlevad heeringa pärast. (eksistents on irratsionaalne) Jean Delville - Saatana aarded (mõned sümbolistid kasutasid ka pea-aegu et akadeemilist laadi) kummalisus võlub. Salapära ja kummalisus (vs realismi igavus ja banaalsus). Pretensioon sügavmõttelisusele. Fernand Khnopff Sfinks (Uusromantikute suhe sugude probleemi oli omamoodi kummaline; kui klassisistid olid patriarhaalsed, konservatiivsed naise keha kui ilus asi; ja realistid toetasid tihti võrdõiguslikkus (I'de hulgas oli ka naisi, nad respekteerisid nende edasipürgimist), uusromantiline suhe oli vastuoluline, rõhutasid meeste-naiste erinevusi; naine kui irratsionaalne mis oli nende jaoks positiivne (n on lähemal maailma olemusele , müstiline). Naist tuleb üheltpoolt imetleda aga teisalt ka karta
Rahva- ja kunstmuinasjutu definitsioonid, erinevus. Rahvamuinasjutt – kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Iseloomustab anonüümsus ja suuline levik (folkloor) Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt – individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 16. Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen). Perrault kirjutas ilusaid ja õpetlikke muinasjutte (8tk). Tema eesmärgiks oli harida õukonna noori neidusid, et nood hukka või halvale teele ei läheks. Nt. MJ-s „Punamütsike“ on moraal lausa otseselt loo lõppu kirjutatud. Nagu MJ ikka, oli teema pärisellu üle kantav, kuid esinesid sümboolsed tegelased (nt. iharate
Romaani meisterlikem viljeleja kodanlikus Eestis oli A. H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste kogudega ("Must rist" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas") pääses realism domineerima novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr. · 1926. aastal jõudis esikromaanini August Mälk, kellest kujunes mitmekülgne kirjanik. Oma varasema loominguga ei tõusnud ta küll juhtivate prosaistide hulka; tema menukaim loomingujärk kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten. · Eriline tähtsus oli August Jakobsoni ja Rudolf Sirge esikromaanidel, mis avasid eesti proosale uue aineala ja mitmekesistasid kujutamislaadi.
süsteemi. Romantism.1800nda aasta ümber olid Jenas koos peaaegu kõik need, kes on tuntud saksa romantilise liikumise algatajatena (vennad Schlegelid, Tieck, Novalis, Schelling). 40 Ühendavaks ajakirjaks Athenäum. Rühm ei leidnud omal ajal suurt kõlapinda, kuid jättis endast maha pärandi, mida alles sajand hiljem uusromantikute ja sümbolistide poolt kõrgelt hinnati.Saksa romantikud seovad luuleloomingu müstiliste tunnetega, Novalis või Schlegel mõistavad luulevõime all inimese hinge kõrgeimat tippu mittemaise valguse säras. Saksa romantikuid vaimustasid enne teisi maid fantastika, huvi keskaja ja gootika vastu. Romantikud ei mõista tegelikkust vaehditus, konkreetses mitemekesisuses, vaid neile on tähtsad ainult need momendid, mis on seotud tunnetega, milles piiratus puutub kokku otsatuga
nagu see on arenenud proosakirjandusele iseloomulik. Romaani meisterlikem viljeleja kodanlikus Eestis oli A. H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5- köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste kogudega ("Must rist" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas") pääses realism domineerima novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr. 94 · 1926. aastal jõudis esikromaanini August Mälk, kellest kujunes mitmekülgne kirjanik. Oma varasema loominguga ei tõusnud ta küll juhtivate prosaistide hulka; tema menukaim loomingujärk kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten. · Eriline tähtsus oli August Jakobsoni ja Rudolf Sirge esikromaanidel, mis avasid eesti
annaabi.ee 
