tähelepanuväärselt tunnustavaid sõnu. Rühmitustest eraldi seisis Oskar Luts, kes alustas ja hiljem ka jätkas realistina, kuid vahepeal tegi põike uusromantikasse. Saavutas kiiresti populaarsuse oma realistlike komöödiatega ("Paunvere", "Kapsapea") ning eriti jutustusega "Kevade". Ent kohe pärast esimeste teoste avaldamist püüdis ka Luts mõnda aega moodsama, uusromantilise kirjanduse põhimõtteid. Jutustuses "Soo" põimuvad sümbolistlik ja realistlik kujutuslaad. Uusromantikale iseloomulikult on peategelaseks kunstnik, kellega seotud, kellega seotud sündmusi ja elamusi kujutatakse omapärases loodusmiljöös. "Soo" on Lutsu sümbolistlikest teostest tuntum. Selle kõrval on tal ka teisi, isegi järjekindlamalt uusromantilisi teoseid, näiteks saatuslikku armastust käsitlev jutustus "Kirjad Maariale" või draamad "Sinihallik" ja "Sootuluke". Luts on jätnud olulise jälje eesti lastekirjandusse. Tähtis on
+ moderniseeritud loodusromantika + realism (nt rannakirjanduses) + moderniseeritud noorusromantika + realism + muu (õudusromantika, hulkuriromantike jne) Viis avalikku romantikut: Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor ja Jaik + rida libarealiste (Mälk) 27. september 2010 Gailiti kõrval Aleksander Tassa (Pallase kunstikooli asutaja), oli seotud nii N-E kui Siuru rühmitusega. Ametlik liige oli Tarapitas. Novellikogu "Nõiasõrmus" 1919 uusromantikale üldiselt tunnuslik, domineerib lühiproosa. Karl Rumor (Ast) Gailit kõrval teine olulisem uusromantiline kirjanik ja mitut pidi oluline kuju Eesti kultuuriloos. Tema kodanikunimi on Karl Ast. Uusromantiliste tekstideni jõuab Rumor enne Esimest maailmasõda, kõrgtasemeni jõudmine tuleb iseseisvumisega. 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks romaan. Väga eripärane romaan Eesti kirjanduses kas või teemavaliku poolest aineks on äärmuslikud