Reisid
arhitekt W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma
veidrate käikudega viitab diletandist arhitektuurihuvilise loomingule.
Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele,
mis seda aktiivselt restaureerib. Taastatud on lossile algselt omane
kiltkivikatus. Mõisaansambli ülejäänud hoonestik on kohati laokil, kohati
kasutusel.
Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii
uusrenessanss ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis.
Kõrvalruumide algne sisekujundus ei ole säilinud.
Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi
lõpus) seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo
pronkskoopia, mille presidnet Konstantin Päts, pärast külaskäiku
Alatskivile, laskis Tallinna Kadrioru parki üle viia.
Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi
maastikukaitseala (253,5 ha) koosseisu.
annaabi.ee 
