Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
operett, ooper, ballett). 1920ndate alguses oli kunstiline juht Karl Jungholz ning sel
perioodil tegi ka estonia läbi modernistlikud otsingud (ekspressionism, sümbolism). Kuid
1930ndatel sai estonia draamatrupi juhiks Ants Lauter, siis andsid põhilist tooni
tõlkelised salinginäidendid ja kõrgklassika (algupärandite osakaal tagasihoidlik, põhiliselt
Vilde ja Raudsepp). Mängustiil siirdus psühholoogiliselt süvenenud uusrealismile, kuid
alles jäi estoonlaste särtsakus ja efektsus. Estoonia ,,omaautoriks" oli Hugo Raudsepp,
kelle uued näidendid tulid tavaliselt esimene lavale just Estonias.
Ants Lauter nõudis lavastajana täpsust ja ratsionaalsust, lavastus pidi olema läbimõeldud
ja fikseeritud (lõpetatud tervik). Näitejuht pidi olema kirjaniku ja näitleja
vahemees. Lauter piiras staaride omavoli ning ühtlustas ansamblimängu. Samuti
annaabi.ee 
