meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,, Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,, taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel leidis senises kirjanduselus aset murrang: uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. Varemtuntud"külarealismi" kõrval lõi läbi naturalismi kalduv ,,agulirealism". Laiemas kontekstis ja kunstiliselt küpsemate vahenditega esindasid uusrealismi Mait Metsanurk ja 5-köitelise suurromaaniga ,,Tõde ja Õigus" tunnustuse võitnud Anton Hansen Tammsaare. Märkimisväärseks erandiks realistide hulgas jäi August Gailit, kelle romaan ,,Toomas Nipernaadi" kuulub tänini eesti uusromantiliste teoste paremikku. Samal ajal algas alguspärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks võib pidada Hugo Raudseppa ja tema suure populaarsuse võitnud rahvaliku huumoriga kirjutatud näidendeid ,,Sinimandria", ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst". 1930
Aastal 2002 lavastas Elmo Nüganen sama romaani alusel filmi. Aastal 1939 kirjutas Kivikas koostöös August Annistiga veel ühe sõjateemalise näidendi, mis kandis pealkirja "Landevääri veri" ja käsitles kadakasaksluse probleeme Eesti Vabadussõja päevil. Päev enne esietendust otsustas valitsus siiski näidendi etendamise keelustada, sest kardeti pahandada Saksamaad. 2.4. Uusrealistlik looming Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad uusrealismi vaimus kirjutatud teosed. Olles üle elanud lühiajalise futurismivaimustuse, pöördub Kivikas tagasi talle juba sõjaeelsest perioodist tuttava külatemaatika juurde. Aastal 1921 ilmunud romaan "Jüripäev" käsitleb elu sõjaaegses ja sõjajärgses külaühiskonnas, vaadeldes kahe eri sotsiaalsel tasandil paikneva perekonna suhteid ja elukäiku. Kivikas naaseb siin 20. sajandi alguse realistide meelisteema juurde, kuid
1922 sõjaromaan "Ristimine tulega" 1927 novellikogumik "Punane ja valge" 1936 romaan "Nimed marmortahvlil" Põhineb isiklikel läbielamistel Eesti Vabadussõjas. Selle teose eest sai 1937. aastal riikliku kirjanduspreemia, kaks aastat hiljem jõudis teos "Estonia" lavale ning aastal 2002 lavastas Elmo Nüganen romaani alusel filmi. 1939 koostöös August Annistiga näidend "Landevääri veri" Uusrealistlik looming Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad uusrealismi aimus kirjutatud teosed. Olles üle elanud lühiajalise futurismivaimustuse, pöördub ta tagasi juba sõjaeelsest perioodist tuttava külatemaatika juurde. 1921 romaan "Jüripäev", parandatud ja laiendatud versioon aastast 1925 kannab nime "Murrang" 1924 romaan "Jaanipäev" ja selle järg "Mihklipäev" 1926 lühijuttude kogumik "Miniatüürid" 1927 novellikogu "Punane ja valge" 1931 romaan "Vekslivõltsija" 1943 romaan "Karuskose" Pagulaskirjandus
Realistid väitsid, et maailmas valitseb anarhia. Riigid olid need, kes tegid lõpliku otsuse poliitilistes küsimustes ning võisid iga kell oma jõudu kasutada ning poliitilist süsteemi muuta, mistõttu pidid kõik riigid olema sõja tulekuks valmis ning vastama jõule jõuga või alistuma. Selline maailmavaade sobis tol ajaperioodil, kuid ajad muutusid ning klassikaline realism ei seletanud enam toimuva põhjuseid, mis tingis realismi kaasajastamist ehk tekkis neorealism. Uusrealismi eesmärk oli likvideerida traditsioonilise realismi puudused ning muuta see ajakohasemaks. Neorealistide vaated mõnevõrra muutusid võrreldes realistidega, kuid mõningad arusaamad jäid samaks. Mõlema koolkonna esindajad olid seisukohal, et rahvusvahelistes suhetes osalevad ainult riigid. Samuti leidsid nad, et ei ole olemas nn. kõrgemat võimu, mis tooks maailmas rahu, vaid maailma valitseb anarhia ning rahvusvahelistes suhetes osalemine toob paratamatult kaasa konflikte, mis on tingitud
Koloriit oli tähtsam kui joonistus, plastiline modelleering või hele-tumeduse kasutamine. Skulptuur ja graafika Nagu ka 1930. aastate maalikunstis, nii ka skulptuuris ja graafikas tugevnes loodust jäljendav, rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvumisaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Ta innustus prantsuse kunsti mõõdukale, antiliteratuursele ja peenemaitselisele liinile. 1920. aastatel ja 1930.aastate alguses valmis tal hulgaliselt portreid, hauamonumente ja loomade kujutisi, mille lihtsuse, selguse ja monumentaalsuse kaudseid eeskujusid leiame näiteks Mailloli, Despiau jt. Prantsuse realistide loomingust. Loomaplastikast on olnud üheks populaarseimaks on pronksist"Metskits". Pärast Koorti oli üks produktiivseim skulptor Anton Starkopf
Klassikalise realismi teooria kujundaja oli Hans Morgenthau. Teooria märksõnaks on võim. Põhitegelased on riigid. Põhieeldused inimestel on loomuses saada rohkem võimu ja sellepärast tahavad võimu ka riigid. Sõjaline võimekus on väga oluline, sõjaline olek on loomulik olek. Olulised on ka majanduslik ja potensiaalne võim. Poliitika on võitlus võimu eest, maailma ühiskonda ei eksisteeri Uusrealism (kaiste/ründav) (Kenneth Waltz)- Kenneth Waltz- uusrealismi isa, leidis, et mitte inimeste loomuses ei ole saada rohkem võimu, vaid rahvusvaheline struktuur käitub nii, et riigid ei saa kindlad olla teiste kavatsuses ning vajavad võimu enda ellujäämiseks. Riigid käituvad ratsionaalselt. Waltz leidis veel, et kõik riigid on võrdesd mustad kastid, mille erinevus seisneb võimu jaotuses, mitte režiimi tüübis. Ründavrealism- J. Mearsheimer („Suure poliitika teooria“)- põhieeldus, et riigid alati
Priit Põldroos Andres Särev Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Fikseerib ajavaimulisi nähtusi ja teravdab neid koomilisteks. Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk) 1923 Demobiliseeritud perekonnaisa 1926 Ameerika Kristus ajakriitiline komöödia. 1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi 1932 Vedelvorst 1933 Salongis ja kongis uusrealismi ja eluläheduse suund. 1934 Roosad prillid 1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate keskel ajalooline temaatika. Henrik Visnapuu külakomöödia "meie küla poisid" Enn Vaigur 1935 Kraavihallid August Mälk 1932 Vaese mehe ututall 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Ekspressionistlik ajaluule. Läbielatud sõjakannatused
Iseseisvusajaga algab Eesti kunsti arengus uus periood,kunstnike arv on märgatavalt kasvanud.Selleks ajaks on eesti kunstini ulatunud radikaalsed moodsad kunstivoolud- kubism,futurism,ekspressionism.Nende teerajajaks oli Ado Vabbe(1892-1962)-on andnud õlimaale ja akvarelle,ent väärib tähelepanu ka raamatu illustraatorina.Seine'i jõgi. Umbes 1930 kerkib esile uus põlvknd.Selle andekamad liikmed on sageli õppinud või täiendanud end Prantsusmaal ja nad töötavad prantsuse uusrealismi vaimus.Adamson- Eric(1902-1968).Iseloomulik värvirikkus,värske,julge ja seesmiselt distsiplineeritud impressionistlik tehnika.Kreeka sõdur. Aleksander Varandi(1901-1983)-harrastas õhuküllast ja nüansirikast maalimisviisi.Värvikasutuselt diskreetsem kui Adamason-Eric.Kaldub pigem hallika üldtooni poole.Maalitehnika vaba ja voolav. Lopsakas ja elurõõmus maalitehnika on Kaarel Liimandil(1906-1941)-iseloomustavad ergas koloriit,tegi portreid ja zanrimaale. Pilet5 2
ja erinevusi. Idealism e. liberalism: maailmarahu, maailmainstitutsioonide tugevdamine, sõja õiguslik kontroll, kollektiivne julgeolek. Hea inimene, arengu- ja koostöövõimalus. Realism e konservatism: tegelikkuses määravad suhtluse riikide huvid (suveräänsus). Olu-line saavutada jõudude tasakaal, liidud erinevate võimalustega riikide pragmaatiline vahend. Inimene pole hea ega halb, enamasti soovib võimu. Uusrealismi süsteemivaade. 112. Tutvusta välispoliitika kujundamise teooriaid ja osalejate rolle välispoliitika kujundamisel. · Ühtne osaleja ja 0-summa resultaat · Ratsionaalse valiku teooria · Osalejate rollid välispoliitika kujundamisel Välispoliitilisi otsuseid tegev bürokraatia (institutsioonid) Valitsus (poliitiline tasand), välisministeerium, kaitseministeerium, luure, parlament... · Liidrite roll välispoliitika kujundamisel 113
Richard Uutmaa. Inimese hingeelu eritlejana oli 1930. aastate kunstis silmapaistvaim Johannes Greenberg. Skulptuur ja graafika Nagu 1930. aastate maalikunstis, nii ka skulptuuris ja graafikas tugevnes loodust jäljendav, rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvusaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Pärast Koorti lahkumist oli 1930. aastail juhtiv ja produktiivseim Anton Starkopf (1889-1966), keda võis ka pärast 20-ndaid selgelt ekspressionistlikuks skulptoriks pidada. Graafik Eduard Viiralt (1898-1954) õppis 20-ndatel stipendaadina Dresdenis ja elas hiljem Pariisis. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui tehniliselt. 20-ndatel domineeris Viiralti loomingus suurlinna pahederohke elu kujutamine ja tihti sünge, isegi apokalüptiline meeleolu
a) Eestis hinnati kirjanduspärandit ümber b) Võõrsil kuulutati eestluse kestvust ja loodeti, et kunagi saab Eesti vabaks Pagulaskirjanduses eristatakse mitut põlvkonda: a) Siurulased nagu Gailit, Visnapuu, Adson ja Under b) Uusrealistid nagu Kivikas, Krusten, Mälk c) Arbujad nagu Kangro, Ristikivi ja Helbemäe d) Rühmituse Tuulisui liikmed nagu Viirlaid, R. Kolt, Grünthal Kodumaalt põgenenud kirjanikud jätkasid esialgu kirjutamist 1930.ndate uusrealismi vaimus. Võõrsil kirjutajate ainevaldkonnas oli olulisel kohal okupatsiooniaeg, sõjasündmused ja kodumaalt põgenemine. Läänes andsid 50ndatel aastatel tooni modernistlikud suunad (Kafka, Woolf, Joyce). Ka eesti kirjanikud võõrsil hakkasid oma esitluslaadi muutma (Ristikivi, Kangro, Laaban). Pagulaskirjanduses andis tooni rahvusliku identiteedi problemaatika. Eesti raamat eksiilis levis posti teel. Ilmar Laaban kirjutas vabadusest ja kodumaast
Tuberkuloosi ja armastuse põimingud (kõige tuntum Tõe ja õiguse II köitest). · 1907 Raha-auk · 1913 Vanad ja noored sisaldab varasemat loomingut · 1907 Uurimisel · 1908 Pikad sammud · 1909 Noored hinged · 1910 Üle piiri · 1915 Poiss ja liblik sümbolismi mõjuga. · 1917 Varjundid · 1917 Kärbes · 1921 Juudit oluline draamaajaloos, näidend · 1922 Kõrboja peremees realistlik romaan, ilmus siis kui hakati kõnelema uusrealismi tulekut kirjandusse. Saatuseromaan-> plahvatus määrab saatuse. Tegeleb ka sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga. Tuleb rõhutada sünteesivõimet-> suudab romaani orgaaniliseks teoseks kokku sulatada. Alguses leiti Hamsunlikku ning hakati süüdistama plagiaadis, mis tegelikult ei olnud nii. · 1923 Pöialpoiss novellikogu · 1926-1933 Tõde ja õigus I-V Tammsaare peateos, kõige massiivsem.
kasutamine. Uuskriitika tekkis kahe maailmasõja vahelisel ajal Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides ning muutus 1940.1950. aastail akadeemiliseks uurimissuunaks. Uuskriitika esindaja on näiteks inglise kirjandusteadlane Thomas Stearns Eliot (18881965). uusrealism 1920.1930. aastate kirjandusmeetod Eestis. 19. sajandi realismist eristab seda suurem elulisus, otsese kriitilise suunitluse taandumine, huvi inimese sisemaailma vastu ning kujutuse mitmeplaanilisus. Üks esimesi uusrealismi näiteid on Albert Kivika (1898 1978) asunikutriloogia "Jüripäev", "Jaanipäev", "Mihklipäev" (19211924). uusromaan 1950. aastate prantsuse kirjandusest pärit modernne romaan, mis rajaneb groteskil, sümboolikal, alogismidel ja müüdi poeetikal. Näiteks prantsuse uusromaani viljelejad Alain Robbe-Grillet (1922), Nathalie Sarraute (1902), Michel Butor' (1926). Vt ka romaan. uusromantism 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kirjandus- ja
annaabi.ee 
